Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on v...
GIS Teemakaardid 2009 GEOINFOSÜSTEEM Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema juures oluliseks peetakse Kartograafiline vaatenurk - kaardid Andmebaasilik vaatenurk andmestruktuur- ja baasid Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkid...
Eesti Maaülikool Teemakaardi koostamine KJ II Koostas: Monika Lõuna Juhendaja: Anne Kull 2016 Laadisin maakonna piiride andmed alla maa-ameti kodulehelt, Maakond MAP-Mapinfos kasutamiseks. Pakkisin zip faili lahti ja avasin maakondade kihi, kihi avasin nii et lohistasin faili MapInfo aknasse. Sisestasin andmed MapInfo programmis. Selleks lõin maakondade kihile uue veeru nimega „Regioon”, kuhu kirjutasin regioone nime, selleks valisin Table/ Table/ Modify Structure/ Add Field. Veeru tüübiks valisin Character ja tähemärkide arvuks 25.Selleks, et ära kaotada väljundkihil maakondade piirid ja tekitaks uued piirid, kirjutasin veergu „Regioonid” regioonide nimed, mille sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects using Column, mis liitis objektid (polügonid)atribuutide alusel. Valisin Group Objects By Colum...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuur Vookaardid Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...............................................................................................7 2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest.........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE.............
1. Restorani liigitus- Ajaviiterestoran,vabaajarestoran,toidurestoran jne jne jne 2. Kelneri töö organiseerimisel kasutatavad teenindusviisid Individuaalne teenindusviis-kelner tegeleb oma laudades istuvate klientidega algusest lõpuni;võtab tellimuse ja täitab selle ja arveldab. Paarisviisiline teenindusviis-ühes töötsoonis 2 kelnerit;kelnerid kokkuleppel jagavad töökohustusi. Meeskondlik teenindusviis-vanemkelner juhib 3-4liikmeliste kelnerite meeskonda;vanemkelner organiseerib aktiivset tööd söögisaalis. 3. Restoraniteenindajate tüüpkohustused Kelner- · roogade ja jookide serveerimine ( kandikult: vasakus käes nii, et sõrmed välja sirutatud, õla kõrgusel , vaagnalt: tõstab toite taldrikule, enne serveerimist näitab seda ) · Klientidega suhtlemine · Puhaste nõude poleerimine · Kasutatud nõude koristamine · Tuhatoosi vahetamine · La...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu....................................
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
