Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava
Sally Lepik
KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS
referaat
Juhendaja : Liina Lepp
Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad
Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1 Õppimisteooriad .................................................................................................................. 4
1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad ............................................................................... 4
1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4
1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6
2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7
2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7
2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8
2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8
2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9
2.2.3. Empirism ja ratsionalism ...................................................................................... 9
2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel ..................................... 10
2.4 Õppimine avastuse teel .............................................................................................. 10
3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena ............................................... 11
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13
Kirjandus .................................................................................................................................. 14
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3 Kognitiivsed õppimisteooriad 3
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust
ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka
kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete
õppimisteooriate voorusi ja puudusi.
Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused:
- Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes?
- Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes?
- Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele?
- Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel?
- Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel?
- Mida kujutab endast tunnetusprotsessi ja õppimise vaatlemine informatsiooni vooluna meie teadvuses? Kognitiivsed õppimisteooriad 4
1 Õppimisteooriad
1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad
Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida
kogemuse alusel sündmusi, mis on ebameeldivad või mis võivad kaasa tuua kannatusi. See
alateadvuslik ajend kujundab inimestel käitumisharjumusi ja iseeneselikke reageeringuid
keskkonna märguannetele. Biheivioristide arvates saab kogu inimkonna käitumist seletada
õigete reageeringutega keskkonna märguannetele. Mõtlemine on biheivioristide arvates
õppimise juures teisejärguline ( Krull , 2001). Biheivioristlikes õppimisteooriates käsitletakse peamiselt klassikalist , assotsiatiivset ja
operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või
reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed
õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste
tegevuste jm tagajärjel ( Eggen , Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või
reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel)
(Hannuste, s.a). Operantse tingituse korral vallandab käitumise vajadus reageerida
keskkonnale kindlal viisil (Krull, 2001). Kõik organismid kalduvad kordama käitumist, mis
pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a).
1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad
Kognitiivsed õppimisteooriad aitavad meil mõista mõtlemise protsesse kui inimese
vastust keskkonnast tulenevale stiimulile, mõtestada see stiimul ja säilitada see mälus (Eggen,
Kauchak, 2007). Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete
õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest
lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks
lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise
integreerimist eelnevate kogemustega (Eggen, Kauchak, 2007). Õppimise kognitiivses käsituses saab eristada peamiselt kahte suunda. Esimene suund Kognitiivsed õppimisteooriad 5
käsitleb õppimist kui informatsiooni vastuvõtmist ja teine suund, mida esindab nn radikaalne
konstruktivism, vaatleb õppimist kui informatsiooni rekonstrueerimist (Krull, 2001). Eggen ja Kauchak (2007) väitel on enamik uurijaid nõus, et kognitiivsed õppimisteooriad
on põhjendatavad järgmiste põhimõtetega:
- Inimesed on sisemiselt aktiivsed, üritades aru saada, kuidas maailm toimib
- Õppimine ja areng sõltub õppija kogemustest
- Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi
- Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest
- Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist
- Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet
Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes
09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIAD.
(Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.....................................................................................................
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine).
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi
automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7
3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses. Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. 5. Milles seisneb põhiline erinevus mõtlemise ja õppimise vahel? Mõtlemine tähendab kognitiivsete oskuste, nagu mälu-, informatsiooni töötlemise ja hindamisprotesside kasutamist ehk mõtlemise objektide kaudu väljendatult on see sümbolite, objektide või mõistete mõtteliste kombinatsioonide ja kujutluste kasutamine. Mõtlemise resultaadiks võib olla õppimine, st muutus meie senises tegevusvõimes. Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6
Kõik kommentaarid