50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hendrik päts
Õppematerjali autor
Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.
Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. Tulemus: 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a
nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid