100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minaolenliisu
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Korduvküsitluste mõju laste tunnistustele seksuaalse väärkohtlemise juhtumite puhul Referaat Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last ning kus uuriti korduvintervjuude mõju nende tunnistusele. Uuringud näit
*õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale
- pinnalised teadmised psühholoogiast tekitavad psüühikast mulje kui hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside jadast - psühholoogia käsitleb psüühikat kui samaaegselt toimivate protsesside keerukat süsteemi 2 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami
Tartu Ülikool Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Tallinn, 2011 Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Korduvintervjueerimine lastega seksuaalse kuritarvitamise teemadel ei ole sugugi ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need in
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid