See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik
-biotroofid seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned.
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
+ võimalik kasutada meditsiinis antibiootikumide tootmisel - seentest saab ravimitööstuses eraldada penitsilliini ja tsükloporiini, mis pärsib immuunsüsteemireatsiooni, kasutatakse operatsioonides + seentest saab ensüüme, mida kasutakse toiduainetööstuses paksendaja + lõhnavõimendajana ja millest valmistatakse pesuvahendeid - põhjustavad seenhaigusi - põhjustavad toiduainete riknemist Seente jaotus. * ikkeseened * kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega
endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla: · Saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened, hüüfides on vaheseinad) Seened jagunevad: · Kottseened (pärmiseen, mürkel) · Ikkeseened (täpphallikud) · Kandseened (pilvikud, majavamm) Seenerakk on ümbritsetud membraaniga. Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku, annab talle kindla kuju
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
Seened meie kodus Mikro ehk hallitusseened Seentest üldiselt · Seeni võib leida pea kõikjalt mullast, veest, taimedest, loomadest ja ka moosipurgilt. · Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil )
http://www.ilm.ee · Joonis 4 Roheline kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 5 Kollakaspruun kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 6 Tavavahelik. Pildi autor: Uve Ramst http://www.loodusmuuseum.ee 14 KOKKUVÕTE Seened on ühed vanimad elusolendid Maal, seega peaksime me neid tundma õppima. Seentel on 3 peamist hõimkonda: ikkeseened, kottseened ja kandseened. Nüüdseks on aru saadud, et seeni eraldavad taimedest väga paljud tunnused mis on olulised. Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki seeneriiki. Saime teada, et Eestis on palju mürgiseid seeni, ligi 150 liiki. Me ei tohiks korjata neid seeni mida me ei tunne, isegi kui nad näevad ääretult isuäratavad välja. Kärbseseent on mainitud läbi aegade, isegi Eestis. Teda kasutati palju rahvameditsiinis ja seda peeti ka nõidade sümboliks.
· toiduks · kompost Seente kahjulikkus: · seenhaigused (nt. küüneseen => nahamükoos- organismi peal) · mükotoksiin mürgised ained, mida seened toodavad => mükotoksioos- hallitusseen põhjustab · põhjustavad mürgitusi- (nt. punane kärbseseen) · põhjustavad toiduainete hallitamist · lagundavad ehitisi (nt. majavamm) · tekitavad allergiat (nt. vamm) · mükoos seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen) 4 hõimkonda: 1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e
1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krü...
Pehmenenud puidupinnad, Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid, kuid esmajärjekorras lagundatakse valikuliselt hemitselluloos ja ligniin. Rakuseinte
Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele? nad sisaldavad biomolekule (nukleiinhapped, valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer- uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas vali...
Bakterirakul on ka: - rakumembraan, - rakukest - tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? - raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Parasiidid Toituvad elusorganismide kudedest Põhjustavad seega haigusi Sümbioodid Vastastikuliselt kasulik kooselu taime või loomaga Mükoriisa (seenejuur) Bioloogia Page 27 Mükoriisa (seenejuur) Seen annab mineraalaineid ja vett, saab orgaanilist süsinikku Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede, loo made ja teiste seentega. Se ened v õivad muutuda m ärgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, sa muti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
