Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Hõõrdejõud" - 501 õppematerjali

hõõrdejõud - maapinna ebatasasused(1 km kõrgusel). Tuultekiirus maapinna kohal väheneb ja tuulte suund muutub, Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul madalama õhurõhuga ala suunas – tuulte suuna kuni 30- kraadiline erinevus e. tuulenihe kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel.
thumbnail
3
doc

Hõõrdejõud

Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hõõrdejõud ja Elastsusjõud

Paigalseisuhõõre ­ teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre ­ teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh ­ hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N ­ risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon ­ keha mõõtmete ja...

Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kui puuduks hõõrdejõud - Essee

Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, muuta liikumise suunda või jääda seisma. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Need konarused võivad olla imeväikesed, kuid igal kehal on need tegelikult olemas. Mida libedam pind, seda väiksemad...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud

Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vastastikmõju tulemusena. Näiteks kujutame ette, et lükkame mingit eset mööda lauda. Lükkamise lõpetades ese peatub. Ese peatub, sest selle ja laua vahel esineb hõõrdumine. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esineb vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed...

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hõõrdejõud

Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud)...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hõõrdejõud - valem ja seletused

Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine....

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elastsusjõud ja hõõrdejõud

Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Füüsika: hõõrdejõud

Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju....

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hõõrdejõud

Kuressaare ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Kaarel Polding T-12 Hõõrdejõud Iseseisev töö Õpetaja:Ain Toom Kuressaare 2014 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele...

Liikumine
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Newtoni seadused, jõud looduses

gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu ilma hõõrdejõuta

Elu ilma hõõrdejõuta Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika, jõud, liikumine, kiirus

Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikk...

Liikumine
2 allalaadimist
thumbnail
4
odt

FÜÜSIKA: DÜNAAMIKA II küsimused

DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud ? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3...

Dünaamika
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jõud ja Impulss

Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele (klaas käes, nael seinas). Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha...

Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS ­nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu t...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika ja interferents

Hetkkiirus - kiirus mingil suvalisel ajahetkel. Hooke'I 1 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline def. Suurusega Hooke'i 2 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv meh. Pinge on võrdeline keha suhtelise def. Suurusega. Hõõrdejõud- On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Tekib kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vastastikmõjul. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust ehk normaalrõhumisest. Huygensi printsiip- iga punkti, kuhu laine on jõudnud võib vaadelda uue elementaarlaine allikana. Inerts- kehade püüd säilitada oma liikumise kiirust. Inertsiaalne taustsüst.- taustsüst., kus kehtib N.1. Seadus. Interf. Min.-kui lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne. Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne. Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x...

Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühikud ja valemid

Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...

Füüsika
493 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun