10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suspa
Õppematerjali autor
kaasamine [5]. Kodanikeühendused ja avaliku võimu asutused kasutavad oma võimalusi EKAKi, selle põhiseisukohtade, väärtuste, põhimõtete, tegevusprioriteetide, osapoolte õiguste ja kohustuste ning heade koostöötavade laialdaseks tutvustamiseks ja propageerimiseks. Avalik võim muudab kodanikualgatusliku sektori tegevusaluste ja -põhimõtete tundmise ametnike kvalifikatsiooninõuete lahutamatuks koostisosaks [5]. Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajad moodustavad ühiskomisjoni EKAKi rakendamise tegevuskavade ettevalmistamise, elluviimise ja täitmise hindamise süsteemi käivitamiseks. Riigikogu korraldab EKAKi elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutamiseks igal teisel aastal vastavasisulise olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu [5]. Ajavahemikul 2007 kuni 2010 viiakse EKAKi ellu "Kodanikualgatuse toetamise arengukava" (KATA) abil.
Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või
lähtutakse sageli alltoodud jaotusest: 1. hariduspoliitika, 2. sotsiaalpoliitika, mis jaguneb alavaldkondadeks ehk :lastep. Perep.töötup jne. 8 3. pensionipoliitika, 4. majanduspoliitika, 5. keskkonnapoliitika. 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide looming, mille mõistmiseks tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest.
Suurimad erinevused: Avaliku halduse ametnikke võimuperiood on lühem tingituna poliitilisest kalendrist, samuti puudub AH ametipostidel edukuse mõõtmise viis. Erafirmades asetatakse rohkem rõhku efektiivsusele ja edukusele, kui avalikus halduses. Valitsusasutuste eelis on aga suurem läbipaistvus, mis hõlmab ka meediaga tihedamat suhtlemist. AH juhtide otsused võivad olla tingitud ühiskonna survest, kui juht teeb vea, võib see juhtida valitusorganisisese mässuni. Kõige tähtsam, valitsuse juhtidel puudub kindel eesmärk, samas kui erahalduses on kindlaks eesmärgiks kasum. On arusaadav, et valitsuse efektiivsus jääb alla erahalduse omale, kuid on vale arvata, et neid oskusi saab ühest korraldusest teise üle kanda nii, et kvaliteet paraneks. Seda saab saavutada tunnustades AH ametnikke hea töö eest, lisaks sellele tuleb erinevate ametite ametite peale määrata selleks sobivaimad isikud. 3. Loeng: suur vs väike riik ja avalik haldus
sporditöötajate) töö väärtustamist. 9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte ,,lihtsat riiki", vaid kodanike huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suudab tagada oma kodanike turvalisuse. Eesti Keskerakond taunib tavakodaniku suhtes vaenulikke üleskutseid riigi ,,kokkutõmbamisele", maksude olulisele vähendamisele ja riigi funktsioonide ärilisele alusele viimisele. 10. Eesti ja Euroopa Liit. Valitsuse keskseks ülesandeks Euroopa Liidu tingimustes on Eesti huvide ning meie ajalooliste, looduslike ja kultuuriliste eripärade igakülgne, täpne ja õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma. Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Turvalisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand
põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr keeles. VÕIMETEKOHASED ÕPPEKAVAD 1.Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2.Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku oma valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalangevuse ennetamiseks. 3.Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime tekohaseks õppimiseks. AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS 1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 2.Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele
seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; Regionaalne esinduskogu valitakse otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel, mille aluseks on üldine valimisõigus; Rahandussüsteem, millel tuginevad regionaalsete võimuorganite rahalised vahendid, peab olema paindlik. b) Regionaalpoliitika areng Eestis Esimesed Eesti regionaalpoliitika arendamise lähtekohad esitati 1990.a. Samas regionaalarengu eesmärgid fikseeriti Vabariigi Valitsuse poolt esmakordselt 1994 vastu võetud regionaalarengu kontseptsioonis. Selles defineeriti regionaalpoliitikat kui avaliku võimu sihipärast tegevust riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes nii piirkondade kui riigi terviku huvidest. Eesti regionaalpoliitika teostamise kehtivaks alusdokumendiks 2007. aastal on Eesti regionaalarengu strateegia, mis
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid