Fotograafia ajalugu Sissejuhatus Muinasajast tänapäevani Sõna fotograafia tuleneb kreeka sõna "FOS" - tähendab valgus ja "grafo" - kirjutada. Sõna sai tuntuks tänu Sir. John Herschel'ile aastal 1839. Kaasaegne fotograafia algas 1820 esimeste algeliste fotodega. Fotograafia sünd Sünnipäev: 19. august 1839 D.F.Arago ettekanne Pariisi Teaduste Akadeemias L.J.M.Daquerre ja J.N.Niepce'i Fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Muutus eraldi kunstiliigiks laiendada tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ringi. Ajalugu muinasajast: Kaamera obscuras kasutatakse piltide vormimiseks pimendatud seintega tuba, pilt moodustatakse pisiava kaudu 16. sajand: Heledust ja selgust kaamera obscuras parandati laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera Obscura
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös
mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv (mille leiutas 1840.a. ungari teadlane J.M.Petzval). Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost.
See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Walter Cook oli rentnik, kellel oli kirg fotograafia vastu. Arvatakse, et hiljem oma puude tõttu, milleks oli kompjalg, kasutas ta oma hobi täistööajana. Ta avas enda fotoateljee Bridge tänavale. Tema noorim poeg võttis üle farmi ees hoolitsemise ning sai abi ka oma õdedelt ja vanematel vendadelt. TLÜ Haapsalu Kolledz 4 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 (http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html)
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................
Paljundamisel asetatakse negatiivi fotokiht a paberi emulsion vastastikku; kontaktkopeerimisel on need otseses kokkupuutes, suurenduskopeerimisel asuvad teineteisest eemal. Läbi negatiivi fotopaberile juhitud valgus mõjutab paberi valgustundlikku kihti erinevalt olenevalt negatiivi tumedates kohtades ja tumendid negatiivi läbipaistvate alade kohal vastavuses objektide helendite, tumendite ja pooltoonidega. Tulemuseks ongi päevapilt. Fotograafia ajalugu Fotograafia ajalugu on lühike, aga samas ka pikk, kui arvata sisse aeg, millal juba teati, et väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides valguskiired murduvad ja moodustavad nende teele jäävale pinnale ümberpööratud kujutise. ''Camera Obscura''-t hakati kasutama alles 16. sajandil
Kõik kommentaarid