50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjee
Õppematerjali autor
Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid, neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi maailm(olemine) – kogu Maailmale on omane paljusus, maailmon ühtne ainemass, sest asju saab üksteisest eristada, puudub tühjus mis ainet ainest see tähendab maailm ei ole
retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks. Kuulus Mileetose koolkonda. Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga. Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki
kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli). 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame, mida teadsime varem. Meelde tuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas Kanti arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
on mõtiskletud üle maailma ning nii mõneski kohas on kujunenud välja filosoofilised traditsioonid. Selle alusel püüan lahti seletada, mida tähendab üldmõistes filosoofia. Tutvustan selle algust, rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale. 3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul.
Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid, kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta), Physis(kosmose alusprintsiibid, mis juhivad asjade tekkimist ja hävimist), Kosmos(universum, korrastatud). Pythagoras U. 570(582) - 4 0 Sündis amose saarel, tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse
hukati. 17. Neli voorust Platoni järgi Tarkus Vaprus / mehisus Mõõdukus / enesevalitsemine Õiglus / õigemeelsus 18. Platoni peamine teos (Politeia), selle põhiline sisu ‘Riik’ on Platoni dialoog. Peamine on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim riigikord. Õigluse seos õnneliku eluga ja riigi ideaalne kord (politeia). Õnn pole õigluseta võimalik. Arvas, et riigijuhid peaksid olema filosoofid, sest muidu iha saab võitu. Rahvas, sõjamehed, valitsejad. 19. Uusplatonismi suhtumine ihusse ‘Ma häbenen, et mul on keha’. Tahtis, et temas poleks midagi materiaalset. Kõneleb ainelisuse pimedusest ja ütleb et mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. 20. Telos, teleoloogia Aristotelesel Telos- inimese sisemine eesmärk. Looduse toimimine on teleoloogiline (kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid). Ehk kui nt käsitööline teeb materjalist eseme, peab see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid