Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kategooria elektroonika - 42 õppematerjali

elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim.
Mikrofon
9
pdf

Mikrofon

Tallinna Tehnikaülikool Rakenduselektroonika õppetool Mikrofon Elektroonika LEA3020 Erki Suurjaak 970772 LAP41 Tallinn 1999 Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Mikrofonid ja nende tööpõhimõtted ....................................................................................3 Helirõhule tundlikud mikrofonid.......................................................................................

Elektroonika → Elektroonika
78 allalaadimist
Operatsioonivõimendi kasutamine
0
rar

Operatsioonivõimendi kasutamine

docstxt/12093213152.txt

Elektroonika → Elektroonika
249 allalaadimist
Elektroonikaskeemide koostamine ja simulatsioon
0
rar

Elektroonikaskeemide koostamine ja simulatsioon

docstxt/12093233242.txt

Elektroonika → Elektroonika
210 allalaadimist
Transistorvõimendi
0
rar

Transistorvõimendi

docstxt/12093223032.txt

Elektroonika → Elektroonika
241 allalaadimist
Elektroonika kordamisküsimused
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5

Elektroonika → Elektroonika
405 allalaadimist
Spikker elektroonika eksamiks
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...

Elektroonika → Elektroonika
468 allalaadimist
Workbench - esimene praktikum
4
doc

Workbench - esimene praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 Õpperühm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katseobjekt: Kasutatud seadmed: PC ja programm Workbench. 1. järku inertne lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz

Elektroonika → Elektroonika
118 allalaadimist
Komparaatori skeem
0
bmp

Komparaatori skeem

docstxt/124048838058586.txt

Elektroonika → Elektroonika
60 allalaadimist
Analoogelektroonika
3
doc

Analoogelektroonika

Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...

Elektroonika → Elektroonika
128 allalaadimist
Materjalid-Vene ja Eesti keeles
0
rar

Materjalid, Vene ja Eesti keeles

docstxt/122771290228007.txt

Elektroonika → Elektroonika
171 allalaadimist
Elektroonika praktikumide lehed
0
rar

Elektroonika praktikumide lehed

docstxt/1305828777138462.txt

Elektroonika → Elektroonika
338 allalaadimist
Elektroonika eksamiks
3
doc

Elektroonika eksamiks

läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab ühenduse läbipõletamist. Vooluimpulsiga mittevajalikud dioodid lülitatakse välja ­ aurustatakse voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, juhtmelõik. Seda tehakse programmaatori abil. mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans 5. suur impedants. Teada, et dig.elektroonika seadmel võib olla kaks olekut 1 ja 0. Kolmandaks pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE- olekuks on HiZ (ehk float state). HiZ tähendab, et antud injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1! Float state "ujuv potentsiaal". Kasutatakse seal, kus on

Elektroonika → Elektroonika
514 allalaadimist
Elektroonika labor 1
0
rar

Elektroonika labor 1

docstxt/13861847382745.txt

Elektroonika → Elektroonika
223 allalaadimist
Elektroonika labor 3
0
rar

Elektroonika labor 3

docstxt/13861854287425.txt

Elektroonika → Elektroonika
183 allalaadimist
Mootorielektroonika
9
rtf

Mootorielektroonika

Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele j...

Elektroonika → Elektroonika
33 allalaadimist
Elektoonika Labor 1
0
rar

Elektoonika Labor 1

docstxt/13872002152901.txt

Elektroonika → Elektroonika
96 allalaadimist
Elektroonika-Labor 3-TTÜ-Lavrov
0
rar

Elektroonika, Labor 3, TTÜ, Lavrov

docstxt/13872004034942.txt

Elektroonika → Elektroonika
131 allalaadimist
Elektroonika Labor 2
0
rar

Elektroonika Labor 2

docstxt/13872003225076.txt

Elektroonika → Elektroonika
203 allalaadimist
IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS ­ STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused ­ projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus

Elektroonika → Elektroonika
35 allalaadimist
Referaat-Heli edastus ja taasesitus
10
doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võimendi, mis võimendab väikese võimsusega helisignaali valjuhäälditele sobivale tasemele, helivõimendi on helitöötlemise ahelas viimane samm. Tavaliselt võimendatakse vaid inimesele kuuldavat sagedusvahemikku (20 ­ 20 000 Hz), kuid spetsiifiliste vajaduste korral on ka erandeid.

Elektroonika → Elektroonika
51 allalaadimist
Analoogelektroonika konspekt
10
doc

Analoogelektroonika konspekt

Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...

Elektroonika → Elektroonika
29 allalaadimist
Analoogelektroonika konspekt
10
docx

Analoogelektroonika konspekt

Millised probleeme võib esineda, kui on vaja ühes skeemis ühendada TTL ja KMOP loogika? Kuidas lahendada? KMOP-ga TTL tüürimine pole probleem. TTL-ga KMOP-i täärimisel on lävepinge probleem. : TTL väljund on madalam kui Udd; KMOP sisend ei tohi olla „õhus“; vajadusel saab KMOP lävepinget muuta; TTL väljundisse võib lisada takisti

Elektroonika → Elektroonika
7 allalaadimist
Elektroonika piletid
32
docx

Elektroonika piletid

Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...

Elektroonika → Elektroonika
76 allalaadimist
Elektroonikatööstus
18
odp

Elektroonikatööstus

● Väärtus on miljardeid dollareid. Tänapäev ● Tänapäeva ühiskond kasutab kõige erinevamaid elektroonikaseadmeid ● Tootmine põhineb tööstuses toimivates automaatsetes või poolautomaatsetes tehastes Elektroonikatööstus Eestis ● On olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis ● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük

Elektroonika → Elektroonika
21 allalaadimist
Juhtidest kaitsmeteni
44
pdf

Juhtidest kaitsmeteni

5. Juhtmed ja kaablid  Ülekande elemendid – juhtmed, kaablid, ka komponentide väljaviigud, trükkplaadi rajad jne.  Ülejäänud ahela mõistes kordades väiksema takistusega ühenduslüli  Käsitleme mähisetraate, küttetraate, koaksiaalkaablit, võrgujuhtmeid ja maanduskaableid 5. Juhtmed ja kaablid  Mähisetraat kujutab endast kuumakindla isoleeriva lakiga kaetud traati  Lakikiht peab vastupidama suurtele pingetele ning võimalikele töötemperatuuridele ja sealjuures mitte varjestama tekkivat magnetvälja  Samuti peab lakikiht kannatama välja mähis mehhaanilise kerimise südamikule või mähkimisvahendile 5. Juhtmed ja kaablid  Küttetraat on kindla eritakistusega traat, mida kasutatakse materjalide soojendamiseks, lihtsaimad näited on föön ja ...

Elektroonika → Elektroonika
11 allalaadimist
Kaablite liigid ja nende seletused
12
docx

Kaablite liigid ja nende seletused.

KEERDPAARKAABLID 1) S/UTP - Etherneti ühenduse jaoks. See on kõige populaarsem ja põhimõtteliselt kõige kindlam kaabel,mida kasutatakse kooli interneti ühenduse jaoks. Aitab kõrvaldada häireid külgnevaid osad ja elektrilisi seadmeid. 2) S/STP kaabel. Varjestatud keerupaar kasutatakse tihti võrke kasutades Token Ring topoloogias.See sobib keskkonna elektriliste häirede jaoks.Puuduseks on vastuvõtlik raadio ja elektrilised häiringud. 3) S/FTP - Täielikult varjestatud kaablid,mis on välja töötatud ISO ja IEC. See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ü...

Elektroonika → Elektroonika
9 allalaadimist
Elektroonika
32
doc

Elektroonika

Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Elektroonika Labor 3
0
rar

Elektroonika Labor 3

docstxt/14528626982272.txt

Elektroonika → Elektroonika
45 allalaadimist
Elektroonika Labor 2
0
rar

Elektroonika Labor 2

docstxt/14528626986043.txt

Elektroonika → Elektroonika
46 allalaadimist
Elektroonika Labor 1
0
rar

Elektroonika Labor 1

docstxt/14528626982143.txt

Elektroonika → Elektroonika
47 allalaadimist
Mina ja Elekter
2
odt

Mina ja Elekter

Mina ja elekter Miks valisin sisetööde elektriku eriala? Sest see pakub pinget, ning edaspidises elus saan kasutada oma teadmisi nii mitmel erineval viisil. Üheks võimaluseks on muidugi tööle minna ja kasutada oma teadmisi tööd tehes. Iga koolipäevaga õpib midagi uut juurde. Kuid miks siiski see eriala? Mulle meeldib, kui suudan oma enda kätega midagi valmis teha. Sisetööde elektrik pakub just mulle sellist võimalust. Soovin tegeleda millegi huvitavaga, mulle ei paku suurt pinget sport ega miski muu. Tänu elektrile on meil kodudes olemas soe vesi, valgus jne. Elekter pakub inimestele selliseid mugavusi, milleta inimestel on raske elada. Vahel mõtisklen, milline oleks elu ilma elektrita. Siiamaani on minu huvi sisetööde elektriku erialavastu iga päevaga kasvanud.Usun et tulevik on tehnoloogia pärusmaa, kuna koguaeg luuakse erinevaid tehnoloogia seadmeid, mis kõik on kuidagi elektriga seotud. Se...

Elektroonika → Elektroonika
9 allalaadimist
Lab 1 elektroonika abimaterjal
0
jpg

Lab 1 elektroonika abimaterjal

docstxt/14150355344487.txt

Elektroonika → Elektroonika
61 allalaadimist
Bipolaartransistoriga võimendusastmete uurimine
14
pdf

Bipolaartransistoriga võimendusastmete uurimine

Elektroonika lab 1

Elektroonika → Elektroonika
61 allalaadimist
Elektroonika laborid
0
rar

Elektroonika laborid

docstxt/14172757860314.txt

Elektroonika → Elektroonika
110 allalaadimist
Elektronostsilloskoop
2
xlsx

Elektronostsilloskoop

0 0.08 1 0.56 0.8 1.4 Ostsillogramm 0 1.2 1 0 0 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 Periood: 0.42 ms ± 0.025 Paus: 0.24 ms ± 0.01 Eesmine front: 0.08 ms ± 0.005 Tagumine front: 0.06 ms ± 0.0035 Sagedus: 2380.95 Hz ± 290Hz

Elektroonika → Elektroonika
11 allalaadimist
Elektroonika ja jõupooljuhttehnika 1-harjutuse aruanne
2
docx

Elektroonika ja jõupooljuhttehnika 1. harjutuse aruanne

L=1H R=7.9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118 , s -3,1*10-3 -3,2*10-3 A, dB -36 -36,254 ...

Elektroonika → Elektroonika
61 allalaadimist
Transistorvõimendid
7
pdf

Transistorvõimendid

Elektroonika labor 1

Elektroonika → Elektroonika
293 allalaadimist
Elekter
18
doc

Elekter

5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...

Elektroonika → Elektroonika
28 allalaadimist
Shpora
6
pdf

Shpora

1. . . ­ , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . ...

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Elektrotehnika
8
docx

Elektrotehnika

Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem ­ 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...

Elektroonika → Elektroonika
29 allalaadimist
SELV-PELV JA FELV
9
docx

SELV, PELV JA FELV

Väikepinge, mis ei ületa 120V/DC ja 50V/AC; Väga väike võimalus kokkupuuteks suurema pingega ahelaga; Maanduse ja voolu tagasitee puudumine, mida vool läbiks. PELV süsteemi kasutatakse: Side- ja infotehnika paigaldistes Mõõtesüsteemides Juhtimis- ja reguleerimisahelates 4 PELV süsteemi kasutatakse juhul, kui kaitseväikepinge ahel sisaldab elektroonika ja nõrkvoolu seadiseid, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust). Tavaliselt ühendatakse üks toiteallika poolustest (või kolmefaasilise toiteallika neutraal) maandusega ehk ühendatakse madalpingelise toitevõrgu PE juhiga. FELV süsteemi kasutatakse juhul, kui pole vajadust SELV või PELV süsteemi järele, kuid saab kasutada elektroonikakomponentidega skeeme, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust) ning on halvasti isoleeritud kõrgepinge eest.

Elektroonika → Elektroonika
26 allalaadimist
Elektroonika labortöö nr 1
3
pdf

Elektroonika labortöö nr 1

EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Katse nr.1 ­ Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V ­ 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W K...

Elektroonika → Elektroonika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun