Tallinna Polütehnikum
Energeetika õppesuund
Rein Kask
ELEKTRIAJAMITE
JUHTIMINE
Õppevahend TPT energeetika
õppesuuna õpilastele
Tallinn, 2007
Saateks
Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid
raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev
kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi
energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui „Elektriajamite juhtimine”
õppimisel.
Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt
kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid
hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks,
mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest
selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik – siit ka õppe-
vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides
ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei
sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik
leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja
mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes
õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika , elektrimasinad, elektri-
ajamid jne.
Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus-
koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor
on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest.
Rein Kask
Jaanuar 2007.a.
Sisukord
Sissejuhatus …………………………………………………………………….. 6
S1. Põhimõisteid ………………………………………………………….......... 6
S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted …………………………………………. 8
Elektriajamite avatud juhtimissüsteemid ja
– skeemid
I. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeemid …………………………………… 11
1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised ……… 11
1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed …………………………………….. 16
1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed …………………………………….. 16
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 158 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Illar Jõgisoo
Õppematerjali autor
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord........
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kai
Sulavkaitsmed või kaitselüliti Kontaktorid Mootorikaitselüliti Termorelee Mootor Aegrelee Joonis 4.5. Mootori staatorimähiste automaatne täht-kolmnurk ümberlülitus, mootorikaitselüliti ja aegrelee. 114 Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika- skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi koostaja saab valida endale kõige sobivama
lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: I. Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II. Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit III. Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit IV. Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Kaarkustutusseade alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja. enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi. Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi
.................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid................................................................................................................................ 83 3. Jõulülitite juhtimine ....................................................................................................91 3.1. Türistoride juhtahelad...................................................................................................... 91 3.2. Transistoride juhtahelad ................................................................................................ 101 3.3. Plokkjuhtimine .......................................................................................................
Laeva elektriseadmed 1. Elektriajamite mõiste ja liigitus. Ajami liikumise põhivõrrand. Elektriajam on masinate või tehnoloogiaseadmete käitamiseks ettenähtud elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmest. Üldisemalt võttes on elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine. Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee- kontaktorjuhtimist. Elektriajami liikumise põhivõrrand: Kus J süsteemi inertsimoment, Ms staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus. Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti: 2. Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine.
alalisvoolu mootorist lihtsam ja odavam. Transistoride kõrval kasutatakse välja lülitatavaid või enda muutuvkaod suuremad püsivkadudest. Sellepärast selline mootor töötab madalama kasuteguriga lühiajalises kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid