Eestimaa talurahvaseadus 1816 (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Greete Kaar
Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus
Allika analüüs
Juhendaja : lektor Toomas Anepaio
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Allika analüüs 4
1.1.Allika liik 4
1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus 4
1.3.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse autor ja tõlkija 5
1.4.Talurahvaseaduse adressaat 6
1.5.Argumentatsioon ja selle laad 6
2.Ajalooline tagapõhi 7
2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg 7
2.1.1. 1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad 7
2.1.2. Talurahvaseaduse areng ja kehtivusaeg 8
3. Allika sisuline analüüs 10
3.1. Ajaloolis – kriitiline interpretatsioon 10
3.2.Olulisim 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses 13
4.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse ajalooline tähtsus, toime ja mõju tänapäevale 14
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Käesolevas töös tegelen 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse analüüsimisega. 1816. aasta talurahvaseaduse valisin just seepärast, et teada saada, kuidas vabanesid talupojad mõisnike võimu alt Eesti kubermangus ning kuidas oli reguleeritud nende edasine elu. Palju on räägitud Carl Robert Jakobsoni kuulutatud 700 – aastasest eestlaste orjapõlvest, mis elab meie hinges rohkem kui arvata võiks. Seetõttu pidasin vajalikuks uurida lähemalt 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadust, mida paljud teosed nimetavad ka pärisorjusest vabanemise seaduseks.
Analüüsi eesmärgiks on välja tuua 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse olulisus omas ajas kui ka mõju tänapäevale. Lisaks sellele käsitlen analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajate ringi, talurahvaseaduse adressaate ja argumentatsiooni. Samuti võrdlen Eestimaal kehtinud seadust Liivimaal 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadusega ning Eesti varasemate talurahvaseadustega. Veel toon välja 1816. aasta talurahvaseaduse ajaloolise arengu ja käekäigu. Allikas esinevast instituudist valisin analüüsimiseks talupoegade pärisorjuse kaotamise. Analüüsi käigus avan selle instituudi mõiste, tähenduse ja ka edasise saatuse .

Allika analüüs

Allika liik

1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse näol on tegemist Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadusega, mis muutis ja täpsustas talurahva õigusi ja kohustusi. Eestimaa talurahvaseaduse eelnõu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greete.kaar Õppematerjali autor

Võrdleva õigussüsteemide ajaloo aine allika analüüs 1816. aasta Eestimaa Talurahvaseaduse kohta. Lähemalt on vaadeldud pärisorjuse kaotamist.

allika analüüs Eestimaa Talurahava seadus 1816 pärisorjuse kaotamine talurahvas

Kasutatud allikad

https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72875

Sarnased õppematerjalid

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

......................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks...".................................................................................................... 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus.............................................................................. 8 4.3 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadused...........................................................................8 5. Hilisemad talurahvaseadused..................................................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5

Õigussüsteemide ajalugu

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

................................................. 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:............................................................................................

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu II, faktid

Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta. Õigus vallavarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Teokoormised normeeriti. Talude pärandatv kasutamisõigus. 1804 Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahva seadused, talupoega ei tohtinud müüa ega pantida ja kinkida ilma maast lahus. Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti. 1816 Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul.

Ajalugu

docx

Pärisorjusest peremeheks

kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale, kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati ning seati sisse vakuraamatud, mis sisaldasid maksude nimekirja. 1804. aastal võeti seadus vastu ka Eestimaa kubermangus. Seal talumaade ümberhindamist ei toimunud, seetõttu seal piirkonnas ei olnud see niivõrd hea seadus talurahva jaoks. 1816. kinnitas Aleksander I uue Eestimaa talurahvaseaduse ja 1819. aastal Liivimaal. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, aga kogu maa tunnistati mõisnikule. Pärisorjuse asendas teoorjus- maad tuli

11.klassi ajalugu

pdf

Pärisorjast peremeheks

juhul kui kõik kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati ning seati sisse vakuraamatud, mis sisaldasid maksude nimekirja. 1804. aastal võeti seadus vastu ka Eestimaa kubermangus. Seal talumaade ümberhindamist ei toimunud, seetõttu seal piirkonnas ei olnud see niivõrd hea seadus talurahva jaoks. 1816. kinnitas Aleksander I uue Eestimaa talurahvaseaduse ja 1819. aastal Liivimaal. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, aga kogu maa tunnistati mõisnikule. Pärisorjuse asendas teoorjus- maad tuli mõisnikult

Ajalugu

doc

Eesti XIX saj

Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804

Ajalugu

odt

Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni

täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli

Ajalugu