Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti koolid ja keele õpe välismaal (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. AJALUGU 4
2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS 6
2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS 6
2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS 8
1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond , et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Calgary Eesti Seltsi tütarettevõte. 9
2.3. EESTI KEELE ÕPE VÄLISÜLIKOOLIDES 11
Osades USA ja Kanada ülikoolides õpetatakse ka eesti keelt ja kultuuri. Indiana Ülikool reklaamib oma üliõpilastele eesti keele õpet, kui Soome-Ugri keelkonda kuuluvat keelt, millele lisaks on võimalik paralleelselt õppida ka soome keelt või sugulaskeelt ungari keelt. Seal saab õppida, kuidas hääldada õigesti sõnasid ‘rõõm’, ‘õlu’, ‘töö’ ja ‘ülikool’ ning tuvuda kõigi 14 käändega ja avastada, et eesti keeles on ka neile tuntud sõnu nagu ‘kohv’, ‘ tomat , ‘ elekter ’ ja ‘ kontsert ’. Toronto Ülikool võimaldab samuti õppida eesti keelt. Sealne keeleosakond kirjeldab meie keelt kui keelt, mida räägib umbes 1 miljon inimest ja mille hääldus polegi nii raske, kui esmapilgul võib täheldada. Meie rahvast kõige rohkem iseloomustavateks märksõnadeks peavad nad laulupidu ja ülemaailmselt tuntud muusikuid ja heliloojaid, nagu Arvo Pärt. Samuti on Toronto Ülikoolil sõprussuhe Tartu Ülikooliga, võimaldades ka õpilasvahetust. 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
3. Estonian Language and Culture Abroad - 13
SISSEJUHATUS
Lisaks Eestis olevatele koolidele- üldhariduskoolidele, erakoolidele ja ülikoolidele- leidub eesti keelseid koole ka mujal maailmas. Selle referaadi eesmärk on selgitada välja põhjused, miks tekkisid välja rännanud eestlaste asumisaladele eesti keelsed koolid ja muud asutused. Loetleda , kus asuvad taolised asutused USA-s ja Kanadas ning miks peetakse nende väärtust oluliseks. Lisateemana käsitlen ka ülikoole, kus saab õppida eesti keelt ja kultuuri. Referaat sisaldab üldist koolide tekkimise ajalugu, osade koolide pikemat kirjeldust, eesti keele õpetamise tähtsust ning omapoolset hinnangut teemale .



1. AJALUGU
Esimene suurem eestlaste väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Paljud lahkusid siit lootuses leida head viljakat maad mujal (eestlased on pikaajaliste traditsioonidega põllumehed). Suurem osa neist siirdus Venemaa ja Põhja-Ameerika avaratele maadele, aga paljud läksid ka suurematesse linnadesse.
Eestlased jätkasid oma kultuuri, hariduselu ning traditsioonide edendamist kõikjal, kuhu nad ka ei sattunud. Nad asutasid erinevaid ühiskondlikke, hariduslikke ja muid organisatsioone. Esimene kool ja
Vasakule Paremale
Eesti koolid ja keele õpe välismaal #1 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #2 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #3 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #4 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #5 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #6 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #7 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #8 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #9 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #10 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #11 Eesti koolid ja keele õpe välismaal #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aune hänikene Õppematerjali autor
Eesti koolid USA-s ja Kanadas. Ajalugu, tänapäev, probleemid. migratsiooni põhjused, eesti keele õppe võimalused Torontos.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis

Pedagoogika alused
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ­ ilmselt piksejumalat ­ pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad ­ baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj

Haridus eesti kultuuris
thumbnail
5
doc

Reformatsiooni mõju Eesti koolile; Hariduse aren Rootsi ajal

Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest

Haridus eesti kultuuris
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
thumbnail
4
doc

Meediatekstide analüüs (võrdlus)

Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) ­ siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal

Meedia
thumbnail
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö
thumbnail
16
ppt

Eestlased maailmas

Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun