Eesti iseseisvumise konspekt (0)

III Eesti iseseisvumise etapid – sündmuste käik

• Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska , kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist.
  
• Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine.
  
• 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks – tervikuks.
  
• Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju.
  
• Mai lõpus 1917. valiti Maapäev – mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament . Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased ( kommunistid ), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele.
  

• Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus .
  
• 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi.
  
• Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi:
  
  • Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati
    
  • Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust
    
  • Suleti osa opositsioonilisi ajalehti
    
  • Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
    
• Eestis koondusid kõik ülejäänud erakonnad enamlaste vastu, sest enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu.
  

• Kuigi enamlased tulid Eestis võimule jätkas tegutsemist Maapäev .
  
• Kuna enamlased piirasid Eesti tegevusvabadust otsustasid rahvuslased deklareerida Eesti riiklust.
  
• 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali.
  
• 19.02.1918 otsustas Maapäeva vanematekogu kasutada soodsat rahvusvahelist olukorda (Saksamaa alustas läänest pealetungi Eestile) ja kuulutada Eesti iseseisvaks.
  
• Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid kolme suurema rahvuslikel positsioonidel oleva erakonna juhid.
  
  • Konstantin Päts – Maaliit
    
  • Jüri Vilms – Tööerakond
    
  • Konstantin Konik – Demokraatlik erakond
    
• Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks kasutati taganevate enamlaste ja pealetungivate sakslaste vahele jäävat üürikest võimuvaakumit.
  
• 24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Demokraatlik Vabariik ning teatati selle erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga
  
• Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud.