Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine (0)

24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid – Stalin 1928-1953 (1944-1953)
*Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui „sõja võitjat“
*5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale
* Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel.
*ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle.
*ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs – juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm , aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest.
*1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe „ Kommunist “ toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär.
*Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev