EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
 
EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE
Referaat
 
Tallinn 2011

SISSEJUHATUS

Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918.
Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale järjest rohkem poolehoidu äärmuslikud poliitilised rühmitused, eesotsas enamlastega. Ajutine Valitsus ei suutnud hoida vaol revolutsiooni keerises arenevaid sündmusi ning tegelik võim kohtadel libises järk järgult tööliste ja soldatite nõukogude kätte. Viimaste eestvõttelalgasid sõjaväes, tehastes ja käitistes korratused - omavoli tarvitamine, ohvitseride ja teiste juhtivate tegelaste kinnivõtmine ja riigivaranduste hävitamine. Vene riiklik keha lagunes, ähvardas matta oma rusude alla ka tema koosseisu kuuluvaid vähemusrahvaid.
Väga tõsikeks kujunes 1917. a. sügiseks sisemine seisukord ka eestis. Vene põhjarinde tagalana oli Eestimaa üle ujutatud Vene sõjavägedest, kes-kaotanud distsipliini ja korratunde - riisusid ja röövisid kohalikke elanikke. Vene vägede omavoli vastu võisid kodanikud kaitset leida ainult enda kaiste organiseerimise teel. Eestit ähvardas aga tol ajal veel uus oht- Saka vägede kallaletund.
Kasutaded Vene riigi sõajalise vastupanu nõrgenemist vallutasid Saksa väed 25. augustil 1917. a. Riia linna ja võtsid 8. oktoobril oma alla ka Eesti saared. Saksa vägede maaletulek Saaremaal, Tagalahes tabas Vene vägesid hetkel, mil need ei olnud enam suuteised tõsisemaks vastupanuks. See löök vaenlsase poolt viis täielikku segadusse niihästi Vene väejuhatuse kui ka väeosad. Korratuses asuti evakueerimamaalt toiduaineid ja muid tagavarasid. Vaenlsase eest põgenevad väeosad muutusid sõna otseses mõttes röövjõukudeks, kes kohalikke elanikke riisusid.
Saksa vägede pealetund Eesti saartele oli viimaseks väliseks tõukeks Vene riigi keskvõimu lagunemisele Petrogradis. Lenini juhtimisel asusid enamlased pärast seda tegema avalikult ettevalmistusi riigipöördeks, mis teostuski Petrogradis 25. oktoobril 1917. Oktoobrirevolutsiooniga pandi Venemaal alus täiesti uuele piliitilisele ja sotsiaal-majanduslikule korrale, millega seal tegelikult kaotati eraomanduse põhimõte. Kõik maad, tehased, käitised ja amjad linnades võeti riigi käsutusse. Võim riigis läks nõukogude kätte, kus enamuses oli kommunislikku partesisse kuuluv tööstus- ja maa proletariaat .
Pannud riigis maksma ühe partei diktatuuri, asus Lenin valjude abinõudega maha suruma neid, kes teda ei pooldanud. Korralagedus ja kohalike nõukogude omavli muutus seetõttu väljakannatamatuks. enamlaste terrori vastu astusid aktiivselt välja Vene kodanlikud ringkonnad , eesotsas ohvitseride, aadli, linnakodanluse ja jõukamate talupoegadega, kelle juhtimisel puhkes riigis kodusõda. Enamlusvaenlikud ollused kognesid Vene valgete nime all suurel arvul Lõuna-Vemenemaale ja Siberisse. Seal moodustati suuri relvastatud jõude Vene kindralite juhtimisl eesmärgiga kukutada Nõukogude võim Venemaal.
Enamlaste vägivalla ja omavoli vastu astusid otsustavalt väja ka endise Venemaa vähemusrahvused- eestlased, soomlase, poolakad ja teised rahvad. vähemusrahvaste poolehoiu võitmiseks oli Vene Rahvakomissaride Nõukogu kuulutanud küll 2.novembril 1917 välja "Venemaa rahvaste õiguse vabale enesemääramisele kuni lahkulöömiseni ja iseseisva riigi loomiseni". Seda dekreeti aga tegelikult kusagil ei täidetud. Enamlikud nõukogud suhtusid vaenlukilult ka Eestile Vene Ajutise Valitsuse poolt antud autonoomia seadusele ja selle põhjal moodustatud Maanõukogule. Oma tegevuses kohapealsed nõukogud Eestis tuginesid käputäiele eesti enamlastele. Nende peamiseks toetajaks olid aga meie maal asuvad enamlustunud Vene soldatite hulgad. Nõukogude juhtimisel hakati eestis üle võtma mõisasid ja muid varandusi. Ühtlasti toimetati Eesti juhtivate tegelaste ja ohvitseride vangistamisi, keda süüdistati kontrrevolutsioonis.
Ära nähes, et Vene riigis oli täielikult kadunud seaduslik võim ja kord Eesti Maanõukogu, meie maa ja rahva päästmiseks tema lahti kiskuda Vene hukkuva riigi keha küljest, asudes täieliku iseseisvuse teele. Maanõukogu ajalooline koosolek selle otuse elluviimiseks peeti Tallinnas 15.novembril 1917 esimehe O.Strandmani juhatusel. Sel koosolekul Maanõukogu otsustas "tunnistada ennast Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks". Riikliku korra äramääramiseks, demokraatliku ja täieõigusliku võimu loomiseks Eestis ja muude küsimuste lahendamiseks otsustati kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu. ajaks, mil Maanõukogu koos ei ole, anti valitsev ja seadusandlik võim tema juhatusele ja vanemate kogule ühes Maavalitsusega. Maanõukogu otsustas 15.novembrist 1917 tähendab Eesti lahkulöömist Venemaast ja täieliku iseseisvuse teele asumist. Enamlased saatsid Maanõukogu ja Maavalitsuse laiali, kuid rahva hulgas jätkus elav kihutustöö omariikluse toetamiseks.
1918.a.jaanuari alguseks oli selge, et keiserliku Saksamaa sõjavägi kavatseb asuda Eesti mandriosa vallutamisele. Sellega seoses otsustas Maanõukogu vanematekogu 6.jaanuaril toimunud koosolekul kuulutada Eesti Vabariik välja enne saksa vägede saabumist.
19.veebruariks koostati iseseisvuse manifesti tekst ning valiti Päästekomitee koosseisus K.Päts, J.Vilms ja K. Konik .
Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad .
Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt .
Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt  rõhutada.
22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon ) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu nr 45, milles oli öeldud (kirjaviis muutmata):
 
“Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda – hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.”
 
Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes.
Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp . Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.
Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja “Porilaste marssi”.
Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel.
Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi  välja saksa valvepostid.  Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor . Algas Saksa okupatsioon.
KOKKUVÕTTE

Eesti juhtimisega riikliku iseseisvuse teele, välja Venemaal tol ajal valitsevast korralagedusest, anti meie maa ja rahva tulevikuarengule uus suund ja rajati selleks hoopis uued ja avaramad alused.
Kahjuks ei saanud aga eesti rahvas seekord veel asuda oma iseseisvuse tegelikule ülesehitamisele, sest maa okupeerisid Saksa sõjaväed. Vabanenud Vene imperialismi köidikuist, saatus eesti mõneks ajaks veel Saksa ülemvõimu alla, kelle sõjaväed rikkusid esimestena jämedalt meie poolt väljakuulutatud erapooletust.
Kasutatud kirjandus
1, August Traksmaa, Lühike Vabadussõja ajalugu, Kirjastus -Osaühing "Kultuurkoondis", Tallinn 1939
2. http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.ht m - Iseseisvuse Manifest