Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostaksid Whiskasit) 3. Vassimine 1
Demagoogiavõtted 1. Kordamine (argumentum ad nauseam) "Seda otsust, et paneme koostöölepingu hääletusele, ei julgetud hääletusele panna. Karjuti lihtsalt maha ja sellega saavutati olukord, et tegelikult ei teinud erakond selles osas mingit otsust. See, mis volikogus toimus, oli lihtsalt inetu. Inimesed nagu Enn Eesmaa või Toomas Vitsut soovivad koostöölepet hääletusele panna ja nad lihtsalt maha karjuda… See oli inetu," – Mailis Repsi kommentaar. 2. Läbi aegade … (argumentum ad antiquitatem) Ameerika Ühendriigid on näide ühiskonnast, kus relva omamine on enesestmõistetav. See on kultuuri osa juba ajast, mil läänes maad saanud vajasid relva kaitseks indiaanlaste eest. Ka praegu teab Ühendriikides iga pätt, et võõrasse majja tungides on arvestatav võimalus saada tina. 3. Häda tuleb! (argumentum ad baculum) Et Eesti jääks püsima, peab kaitsetahte kasvatamisele rohkem tähelepanu ...
Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesar...
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma an...
selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga. Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine, viitamine suuremale grupile, faktide varjamine, probleemi lihtsustamine, väite liialdatud kordamine, liigne võõrsõnade kasutamine, meie-nemad vastandamine. Reklaam eesmärk on kutsuda inimesi ostma või teenuseid kasutama. Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam
tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. Kes kord on juba olnud naerualune või kahtlustatav, sellel on raskem oma väidetega välja tulla. Samuti on levinud arusaam, et kui süüdistatakse, siis midagi pidi ju olema. Läti valitsusjuht ja justiitsminister on pedofiilid! Kõlab uskumatult, aga viimase poole aasta jooksul on seda väidet maailma ajakirjanduses nii palju korratud, et meie vaestele lõunanaabritele ongi silt külge jäänud. Publikule suunatud demagoogiavõtted Argumentum ad populum apelleerimine populaarsusele ja enamusele. Inimeses on ürgne konformsusevajadus, soov olla mitte välja tõugatud rühmast, mitte teistest erineda. T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita miinimumvajaduste rahuldamine. Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..."
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine · Puudulike teadmiste peale mängimine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul: Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele,
Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon)
....................... 7 2. Kasutatud võtete edukus.............................................................................................9 3. Artiklite arusaadavus................................................................................................10 4. Manipuleerimise ja hinnangu kujundamise võtted...................................................12 4.1. Klassikalised manipuleerimisvõtted..................................................................12 4.2. Muud demagoogiavõtted...................................................................................12 4.3. Muud mõjustamisvõtted....................................................................................13 5. Küsitlus.....................................................................................................................14 6. Postimehe artiklite loetavuse tabelid........................................................................14 6.1. Luges põhjalikult.......................
Siin arutluses püütakse meid veenda selles, et Bill Clinton oli edukas president see oleks siis arutluse järeldus. Siin arutluses on vähemalt üks varjatud eeldus: USA presidendi edukuse hindamise kriteerium on see, kas ta suudab hoida USA majanduse tugevana. Seega saaksime arutluse standardkuju: E1: USA presidendi edukuse hindamise kriteerium on see, kas ta suudab hoida USA majanduse tugevana. E2: Bill Clinton suutis hoida USA majanduse tugevana J: Bill Clinton oli edukas president Demagoogiavõtted 1) Argumentum ad hominem: see on demagoogia, kus kellegi väite kummutamiseks rünnatakse inimest, mitte tema seisukohta. Teinekord liigitatakse argumentum ad hominem'i alla ka veenmist, kus kellegi seisukohti toetatakse seeläbi, et kiidetakse tema isikut. 2) Argumentum ad populum: mingi seisukoha toetuseks osutatakse sellele, et kõik ju pooldavad seda. Apelleeritakse rahvalikkusele, inimese vajadusele kuuluda gruppi ("Kõik ju hääletavad Euroopa Liiduga liitumise poolt
võetakse kergemini kuulda. Meeldivaiks peetakse neid inimesi: kes on mingis mõttes meiesarnased, kellel on samad tõekspidamised, vaated ja omadused kui meil; kellel on teatud erilisi võimeid, andeid; kes on välimuselt meeldivad; kellel on niisuguseid positiivseid omadusi naguarukus, meelerahu, ausus, sõbralikkus; kes peavad meid meeldivaiks. 4. Otsesene füüsiline vägivald ja ähvardamine; 5. Psüühiline vägivald karjumine, hüsteeritsemine, needmine jne; 6. Demagoogiavõtted pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, enamiku arvamuse olemasolu jne.
Peab teisendama need meetermõõdustikku. Arvude väärkasutus Arvud peavad olema esitatud õiges vormis, seletatud ja paigutatud arusaadavasse seosesse teiste asjadega. 1. Liialdamine. Tavaline arvude väärkasutus on rahvamassi suuruse vale hindamine. 2. Erinevus kahe info vahel. kui õnnetuses sai surma kuus inimest, siis tuleb neid ka mainida. 3. Mõttetud võrdlused. Tuleb olla kindel, et arvud on võrreldavad. Klassikalised demagoogiavõtted on ühe asja ja kogumi võrdlemine. 4. Valed järeldused. Klassikaline viga on terviku kohta tehtud üldistuse ülekandmine osale. Teine viga on võrdlusviga etteruttav üldistamine. 5. Väljajätted. Uudislood, mis annavad muutusi edasi protsentides, ei seosta sageli protsente teiste numbritega. Kui miski on kasvanud 10%, siis seoses millega? Teiseks, protsent ja konkreetsed arvud mõjuvad erinevalt. Oluline on valida nende vahel olenevalt arvude suurusest
aastal A. Lincolni ja Douglase vahel. Väideldi orjuse kaotamine üle. 20. sajandil on televisioon võimaldanud väitlusi korraldada juba väga suurele auditooriumile. Sõnavabaduse ja vaba turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõikvõimalikele kõnelejatele. Suurema mõjujõu ühiskonnas aga saavutab ikka see, kelle sõnu rohkem usutakse. Sellest, kuidas retoorika abiga kõneleja oma mõjujõudu saab suurendada, tuleb juttu järgmises peatükis, kus on vaatluse all demagoogiavõtted. (Aava 2003: 40-41) Kokkuvõte Kogu Euroopa retoorika aluses on antiikne retoorika. Iidsetel aegadel, retoorika peeti argumentatsiooni teadus avaliku esinemises, mis on vajalik praktiliste küsimuste arutelus. Hiljem, retoorika oli laenatud roomlaste poolt ja adapteeritud Rooma ühiskonna vajadustele, oli täiendatud mitte ainult kui stabiilne teaduslike mõistete süsteem, vaid ka akadeemilise teadus. (Udalõh 2010: 3) Ajaloo jooksul retoorika arenes ja muutus. XVII-XIX saj
mittepooldajate näol on tegemist subjektiivse ja naeruvääristava leeriga, kus mindi pooldajaid ignoreerivat rada pidi. Hinnates kahe rühma sõnumit ning kuivõrd veenev see oli, siis pigem kipuksin kalduma pooldajate poolele. Pooldajate tekstid kippusid olema sisukamad ning paremini põhjendatud, kui mittepooldajate tekstid, mille puhul jäi vajaka ratsionaalsest selgitusoskusest (s.t ei suudetud ratsionaalselt ära selgitada, miks nad ei poolda ETV+ telekanalit). Demagoogiavõtted mõjusid pooldajate artiklites jõulisemalt, kui mittepooldajate omad. Hinnang kummagi rühma veenvuse kohta puudus, kuna puudus konkreetne arvamus ning samuti ka varasem käsitlus teema kohta, mistõttu ei olnud võimalik öelda, et hinnang muutus analüüsi käigus. Kasutatud kirjandus Alla, H. (2015). ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Postimees, 24. september. Kasutatud 22.11.2015. http://kultuur.postimees.ee/3339803/etv-hakkab-eesti-uhiskonda- uhendama Alla, H. (2015)
isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama
käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: referente sõltuvus infosõltuvus autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: soovikohasele käitumisele motiveerimine isiksuslik meeldivus vägivald (psüühiline, füüsiline) demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja
21.08.2013 kuni 19.10.2013 – kokku tehti tööd 21 erineva artikliga, mis pärinesid Postimehe võrguväljaandest. Töö koostamisel kasutati Microsoft Wordi ja Microsoft Exceli andmetöötlusprogramme. Suuremaid peatükke on käesolevas uurimistöös viis. Esimeses peatükis, mis kannab nimetust argumenteerimise ja demagoogia vahe, seletatakse lahti retoorika mõiste tähendus ning tuuakse välja argumenteerimise ja demagoogia erinevused. Teises peatükis, mille nimetuseks on demagoogiavõtted, antakse ülevaade kaheksast peamisest demagoogiavõttest, mida kasutatakse inimeste mõjutamisel. Kolmas suur peatükk annab ülevaate tulemustest, hõlmab endast metoodika kirjeldamist; demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemist ning 4 demagoogiavõtete kasutamise jagunemist kolme valitud eesti poliitiku puhul, kelleks on Edgar Savisaar, Andrus Ansip ning Eerik-Niiles Kross. Neljas suur peatükk on järeldused.
46. Mille poolest erineb maitse üle vaidlemine (nt kas üks lause kõlab hästi) eelduste üle vaidlemisest (nt kas tõlketekst peaks hästi kõlama)? Lugemist • Tõlkevigade liigitusi: Chesterman ja Wagner 2002, Williams 2004, 2009, Valdre 2005, Vain 2008, Tavast 2005. • Robert 2008 räägib toimetamise tööprotseduuridest prakti- lise nurga alt. • Märksõnad, mida guugeldada argumenteerimisvõtete teemal, on demagoogiavõtted ja logical fallacies. Eesti Väitlusselts on koostanud ka õpiku (2008). 26 Toimetamise kokkuvõte Toimetamise peatüki kokkuvõtteks sõnastame toimetamise „kümme käsku”. Arusaadavalt ei ole need tegelikult käsud, vaid tagasihoidlikud ettepanekud kaaluda vastavat võimalust, lootuses nii kaasa aidata tulemuslikule meeskonnatööle tõlkija ja toimetaja vahel. 1
annaabi.ee 
