Asovärvid Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi (R-N=N-R') sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas toidutööstuses. Nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast azote ('lämmastik').Ülemäärasel tarbimisel võivad asovärvid ülitundlikel inimestel tekitada tervisehäireid. VÄRV E KOOD TOIME ORGANISMILE TOIT Tartrasiin E 102 Võib põhjustada Salatikastmed, nõgeslöövet ja allergilist magustoidud, jäätis, nohu. Väidetavalt võib sinep, jogurtid, põhjustada lastel puuviljakonservid, ärrituvust, marmelaad,
[2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on pärilikkusaine ehitusblokkideks nimetatakse ka alusteks.[6] Joonis 2 Heterotsüklilised amiinid DNA ja RNA koostises. [8] Joonis 3 DNA struktuur. Rohelisega on tähistatud alused. [9] Amiinide kasutamine tehnikas Asovärvid Amiine kasutatakse asoühendite sünteesis. Asoühendid sisaldavad R-N=N-R rühma, kus R võib olla kas alküül või arüülrühm, ühtlasi võib öelda, et asoühendid on dimiinide derivaadid. [10] Asovärvide puhul on kahe lämmastikuga seotud reeglina aromaatsed tuuma. EL- s on lubatud kasutada toidus 12 erinevat asovärvi, kuid osade puhul (E110, E104, E122, E129, E102 või E124) tuleb lisada hoiatus asovärvide võimaliku
Fourth level Fifth level II Pärilikkusaine koostises Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level III Bioaktiivsed ained Neurotransmitterid ja hormoonid (adrenaliin, dopamiin, histamiin) Alkaloidid (inimestele hallutsionageensed nt. meskaliin) Amiinide kasutamine tehnikas I Asovärvid Asoühendid sisaldavad RN=NR rühma Paljud Ekoodiga värvained keelatud Tatrasiin (joonisel / pildil) lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level II Gaaside puhastamine CO2 ja H2S puhastamine maagaasist ja heitgaasidest. Amiinid absorbeerivad happelised rühmad (on ise aluseliste omadustega) Click to edit Master text styles
aga konservherneid ja -ube roheliseks, sageli värvitakse suitsuvorste punaseks. Sünteetiliste värvainete kasutamise algperioodil (19. saj. lõpp, 20. saj. algus) kasutati neid laialdaselt. USA-s oli kasutusel 80 nimetust sünteetilisi värvaineid. 17 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvide oht Allergilised reaktsioonid Kantserogeensus Eriti ohtlikud on nn asovärvid Mõned toiduvärvid on käesoleval ajal keelatud 18 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Piirnormid Toiduvärvide, nagu ka teiste lisaainete kasutamise suhtes kehtivad enamikes maades kindlad reeglid: on täpselt määratletud, millist värvi millises toidus võib kasutada ja kui suur on nende lubatud sisaldus.
Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel ka kahjulikku kaastoimet. Kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine. Beeta-karotiin (E160a)on looduslik lisaaine,mis
elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda liita (imada) rasvu Kõrge afiidsus toiduvärvide suhtes Asovärvid ja sudaanvärv moodustavad kitosaaniga püsivaid ühendeid Parandab seedetrakti funktsioone Kasutusalad Saab kasutada närimiskummi asemel, valgendab hambaemaili Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks Kosmeetikas Paberitööstuses Heitveede puhastamisel Looduslik ja sünteetiline Looduslikult leidub: koorikloomades, putukates ning seened sünteesivad seda.
Statham, ,,Vaata oma ostukorvi", 2009) Lisaainete grupid Toiduvärvid E100-199 Toiduvärvi kasutamine on eriti populaarne kommide, jäätiste, jogurtite, limonaadide ning ka vorstide ja saiatoodete hulgas.Värvained on tekitavad kõige rohkem allergiaid ning nende kõrvalmõjude tõttu on erinevates riikides erinedad seadused. (,,E-ained toidus" ,Aet Trisberg, http://www.tervitus.ee/index.php?page=e- ained-toidus ) Eestis on kasutusel olevast 41 toiduvärvist on 10 sünteetilised asovärvid(nitrovärvid, E102,110,122,123,124,129,151,154,155,180). Inglismaal on sünteetilisi värve kastutusel 16, USA's 9 kuid Leedus on lastetoitudesse on asovärvide panemine üldse keelatud. 5 Asovärvid on inimorganismile täiesti tundmatud ja võivad põhjustada allergilist nohu, halvendada astmat, tekitada üliaktiivsust ja käitumishäireid. Lisaks sellele võivad nad
Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Näited: E102 Tartrasiin ja E110 Paraoranzh. Säilitusained on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda
asoühendid on dimiinide derivaadid. Asovärvide puhul on kahe lämmastikuga seotud reeglina aromaatsed tuuma. EL- s on lubatud kasutada toidus 12 erinevat asovärvi, kuid osade puhul (E110, E104, E122, E129, E102 või E124) tuleb lisada hoiatus asovärvide võimaliku kahjuliku mõju osas laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele. Mõned Euroopa Liidu riigid on kehtestanud ka rangemad piirangud (Leedus üldse keelatud). Tuntumad asovärvid on näiteks Tartrasiin (E102) kollane või punakas värvaine, mida kasutatakse näiteks karastusjookides, puuviljakonservides, maiustustes ning ravimikapslites. Võib põhjustada nõgeslöövet ja allergilist nohu. Väidetavalt võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid ja hüperaktiivsust. Kinoliinkollast (E104) kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites
Üks enimkasutatavaidpoolsünteetilisi ehk loodusidentseid värve on suhkrukulöörid (E150a-d) , mis saadakse suhkru kuumutamisel erinevate ammooniumühenditega. Karamellikulööre käsutatakse tumedate linnase-ja cola-jookide, rummi ning mõnede likööride maitse ja värvi mõjutamiseks. Keemilisel sünteesil saadakse sünteetilised värvained, mida looduses ei leidu. Ligi pooled kasutada lubatud toiduvärvidest on sünteetilised, sh. ka asovärvid (amarant E123, tartrasiin E 102, briljantmust E 151 jne), mille kogused toiduainetes on rangelt normeeritud. Näiteks amaranti lisatakse piiratud koguses alkohoolsete jookide (veinide) värvuse intensiivistamiseks. Tartrasiiniga parandatakse karastusjookide, puuvilja-ja marjasiirupite värvust, värvitakse jäätist ja maiustusi. Paljude toiduainegruppide puhul on lubatud kasutada ainult teatud kindlaid toiduvärve, kusjuures neile on kehtestatud ka lisatavate koguste piirnormid
närvilisemaks ja kergesti ärrituvaks, eriti kui tegu on lapsega. Maitsetugevdajaid leidub näiteks puljongikuubikutes, paki- ja purgisuppides, kartulikrõpsudes, maitseainete segudes ning tihti igasugustes töödeldud liha ja kulinaariatoodetes. Peamisi kahjulikke maitsetugevdajaid on lihtne meelde jätta, need on E620-E623. Toiduvärvid (E100 – E199) võivad olla looduslikud või sünteetilised. Sünteetilised värvained (eriti asovärvid ehk nitrovärvid) on lisaainetest ühed ohtlikumad - nende tarbimisega kaasneb oluline allergia avaldumise või süvenemise risk. Samuti on tuvastatud, et sünteetilised toiduvärvid süvendavad astmat ning toiduvärvidega toidu tarbimine muudab inimesi närvilisemaks ja kergestiärrituvaks. Toiduvärve lisatakse nende kahjulikkusele vaatamata aga eelkõige just toodetesse, mis on mõeldud lastele: limonaadile, kommidele ja maiustustele.
E 173 Alumiinium Hõbedane. Saiakeste ja kookide kaunistused Kahtlustatakse, et alumiinium tekitab kesknärvisüsteemi rakkudes mürgitusjuhtumeid. Parkinsoni ja seniilset dementiat põdevate inimeste ajurakkudest on leitud kõrget alumiiniumi taset. E 175 Kuld Kuldne. Saiakeste ja kookide kaunistused. Võib tekitada allergilisi reaktsioone nahal ja limanahkadel. E 180 Litoolrubiin Asovärv. Punane. Juustu koore värvimine Võimalik allergia tekitaja. Vaata asovärvid eespool. E 200 Sorbiinhape Säilitusained. Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Võivad tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendavad astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptomeid võivad saada isikud, kes
Kolmandaks, looduslikud värvained annavad maheda, tuhmi värvuse, sünteetilised aga erksa ja tugeva. Neljandaks, looduslikud värvid on tujukamad ning püsivad toidukeskkonnas vaid kindlatel tingimustel. Sünteetilised värvid säilitavad tooni palju mitmekesisemates tingimustes. 2.3. Millised on ohtlikud värvained? 5 Värvainetest on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid - ohtu tuleks märgata erinevates värvilistes toodetes: · kommid · limonaadid · närimiskummid, · jogurtid · kompotid · vorstid ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida lubatakse kasutada. On olemas ka ohutuid looduslikke värvaineid, millel puuduvad tervisele kahjulikud kõrvalmõjud 2.4. Toiduvärvide kasutamine
o Puu- ja köögiviljaallergia ehk taimse päritoluga allergia allergiat tekitavad toored viljad. Puuviljadest tekitavad allergiat: õunad, virsikud, banaanid, pirnid, mangod, papaiad jne. Köögiviljadest paprika, naeris, porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat (ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega) Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia
Aspiriinist, 4 bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võib tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes. Siinkohal on loetletud mõned lisaained, mis võivad ülitundlikkusnähte tekitada: Asovärvid E102 Tartrasiin E110 Paraoranzh E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-227 Väävlishape ja sulfitid Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA)
toidukaubast rääkides juba ammu tõmmata võrdusmärki sõnade "eestimaine" ning "lisaainetevaba" vahele, mitte üksnes väljamaised tootjad, vaid ka Eesti tootjad võivad (Eestis kasvatatud toorainest) toodetesse lisada kahjulikke toidu lisaaineid. Kõiki E-aineid koos kõrvalmõjudega pähe õppida on liialt keeruline, kuid valikute lihtsustamiseks olgu välja toodud, mida tuleks tervislikul toitujal vältida: Värvained (E 100 - E 199) - eriti ohtlikud on sünteetilised asovärvid - ohtu tuleks märgata erinevates värvilistes toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid, kompotid aga ka vorstid ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida 2 lubatakse kasutada
annaabi.ee 
