Anatoomia I kursuse eksamivariant - elundkonnad ja lihased (0)

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

Seedeelundid
1. Suuõõs:
Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium)
2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs( cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed.
Seinad: ülal suulagi( palatum ), külgedel põsed(buccae), ees huuled( labia ), all suupõhi ( fundus oris).
Suulagi(palatum):

Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud , submukoosa tihe ja liitunud periostiga.

Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm : suulaepuri(velum palatinum)
Sees lihased (kokku 5 paari):

koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles):

suulaepurje tõstur;

suulaepurje pingutaja.

suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla):

suulae -keele lihas;

suulae -neelu lihas.

kurgunibu sees

kurgunibulihas
Suupõhi(fundus oris)
Moodustatud peamiselt lihase poolt:

alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht

tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu- keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks.

Seespoolt tugevdav : lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga.
Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Anatoomia I kursuse eksamivariant - elundkonnad ja lihased #1

Anatoomia I kursuse eksamivariant - elundkonnad ja lihased #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andrasb Õppematerjali autor

Küsimused-vastused I kursuse anatoomia eksamist. Nt suuõõs ja selle ehitus. Soovitatav võtta appi eksamiks õppimisel.

suuõõs anatoomia eksam variant lihased neelu palatum fundus silmahammas

Sarnased õppematerjalid

rtf

Anatoomia: siseelundid

2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a)Suulaepurje tõstur ja suulaepurje pingutaja – koljupõhimikult suulakke – tõmbavad üles b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas

Meditsiin

docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse ülemised hingamisteed + avatakse kuulmetõrve neelusuudme piiravad plica glossoepiglottica lateralis et mediana trummiõõne ventilatsiooniks Tela submucosa tihenenud keeleselha aponeruroosiks kinnituvad keele Musculus uvulae (wula) lihased Musculus palatopharyngeus Lihased Musculus palatoglossus - keelesisesed F: langetavad pehmesuulage + ahendavad kurgukitsust neelamisel musculus longitundinalis superior et inferior + musculus Fundus oris transversus + musculus verticalis linguae

Anatoomia

doc

Ladina-eesti terminid

kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS

Anatoomia

doc

Ladina-eesti-terminid

kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse:

Ladina keel

pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

ulatuses pehmesuulagi palatum molle (aponeuroos, keskel kurgunibu uvula , all keel ja suupõhja pehmete koed. Pehmesuulae funktsioon: Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel - Suulaelihaste halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. - Lõtvunud suulaepuri põhjustab norskamist. Suupõhja aluseks on suupõhja lihased. - Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. - Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida frenulum linguae. Hambad - hammastus ehk dentitsiooni - piimahambad ja jäävhambad - hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin. - Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine hambavaap ehk email. - Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement.

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Seedeelundid

III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi.

Bioloogia

pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

● toimub torjujate lihasseinaliste elundite kokkutõmme, mis sisaldist edasi nihutab. ● PERISTALTIKAT esineb ka teistes torjuais elundeis (kuse- ja seemnejuhades) ● seedekanali alg- ja lõpposas esineb osaliselt tahtele alluvaid täitumis- ja tühjenemisreflekse (neelamine, oksendamine, roojamine) SUUÕÕS CAVUM ORIS ● suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt ● hambaid abistavad keel, huulte ja põskede lihased ● toit seguneb samas süljega, kuni on poolvedel, kergesti neelatav ja libe ● süljes leiduv a-amülaas alustab siin toiduainete süsivesikute lõhustamist Suuõõs jaguneb: 1. SUUESIKVESTIBULUM ORIS - kitsas, hoburaua kujuline ● seest piiravad hammaskaared ja igemedGINGIVAE (periostiga liitunud limaskest) ● väljast piiravad: - huuled LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid