Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus) -magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue) -jämesool (intestinum crassum) Suuõõs - Algab suupiluga (rima oris), lõpeb kurgukitsusega (isthmus faucium) 2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a)Suulaepurje tõstur ja suulaepurje pingutaja – koljupõhimikult suulakke – tõmbavad üles b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla
kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae). HAMBAD dentes Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad. Hambumus on ülemise ja alumise hammaskaare suhe nende sulgseisu korral nii, et ülemine hammaskaar on poole ellipsi kujuline, alumine aga meenutab poolt parabooli
- Huulte ja põskede limaskest läheb võlvjalt üle igemeteks gingivae - sulcus terminalis - Eeskeskjoonel huulekidad frenulum labii superioris et inferioris - foramen caecum kilpnäärme alge lähtekoht Cavitas oris propria - Seinad: - pars presulcalis ülal suulagi ja all suupõhi niitnäsad papillae filiformes sametjas välimus -> ees ja külgedel hambad ja igemed üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega taga ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel) vallnäsad papillae vallatae maitsmisnäsad -> sulcus
eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga
eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga
- põsed BUCCA: moodustavad suuõõne külgseinad, põhikiht on põselihas (selle toonus hoiab põse vastu hambaid ja alveolaarjätkeid). 2. PÄRISSUUÕÕSCAVUM ORIS PROPRIUM ● Suupõhja aluseks: suupõhjalihased ● eest piiratud huultega, taga jätkub neelu suumine osa, taga liitunud keelejuurega 3 ● külgedel asuvad põselihased, kurgumandlid, suupõhi, suupõhjalihased, keel ● ülal eespool ⅔ ulatuses kõvasuulagi, taga ⅓ pehmesuulagija kurgunibuUVULA ● suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekidaFRENULUM LINGUAE. ● all keel ja suupõhja pehmed koed 1) Kõva-suulagi (luuline) PALATUM DURUM: ❏ ülalõualuud + suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita 2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri)
neelamise algatamine kaitsefunktsioon: tänu süljes sisalduvatele bakteritsiidsetele ainetele; ka hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge
See on tähtis. Tektitakse hääl. Häälikute ütlemiseks on vaja kõrgelt arenenud ajukoort, et annaks Teistele ei ole mõeldud. Vanemana ootab,mis teine vastu räägib. Väike jutt on 3 a, 5 a saavad muskulatuurile täpselt korraludsi, kuidas keel peaks liikuma. Kuidas huuled, suupõhi, lastel s sündmusi seleteada, palju fantaasiaid. Karlsson katuselt on kujutledav kaaslane. Üksikud ütlemist, sigmatismi nt s kui keel hamamste vahel. Paljudel on nii. Vales kohas on keel ja lapsed on sellised, kellel on mõeldud sõbrad. Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
