Aminohapped ja amiinid köögis (0)

Aminohapped ja amiinid köögis
AMINOHAPPED
Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud .
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses.
Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas , riisis, rukkis , pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.
Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga , makaronidele lisada juustu jne.
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.
Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
  
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
  
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, 
  
• osalevad paljude ühendite transpordis,
  
• annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal .
  

Valkudega