Ajalugu 11.klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud kĂŒsimused

  • Miks ei kujunenud enne ristiusustamist pĂŒsivat riiklust ?
  • Mis on viikingiaeg ?
  • Mis pĂ”hjustas viikingite vĂ€ljarĂ€nnet ?
  • Millised viikingite riigid tekkisid vĂ€ljaspool skandinaaviat(96) ?
  • Mille alusel perioode eristatakse ?
  • Miliste tulemustega ĂŒlestĂ”us lĂ”ppes ?
 
SĂ€utsu twitteris
Ajalugu
  • Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine?
  • Islami alussambad 5?
  • 5 palveaega?
  • Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse?

    Keskaeg

    Kronoloogia

    Varakeskaeg – V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sĂ”ltuvus rĂŒĂŒtlisuses maavaldajates (feodaalsĂ”ltuvus) ja katoliku kiriku ĂŒhendav roll LÀÀne-Euroopas
    486. a – frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile.
    529. a – pĂŒha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele LÀÀne-Euroopa kloostrikorraldusele.
    590 – 604. a – paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti LÀÀne-Euroopas.
    732. a – Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) vĂ”itis Gallias Poitiers ÂŽ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele LÀÀne-Euroopas.
    756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda , pannes aluse kirikuriigile.
    793. a – normannid ( viikingid ) rĂŒĂŒstasid LindisfarneÂŽi kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked LÀÀne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lĂ”pupoole.
    800. a – paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 – 814) Rooma keisriks.
    882. a – viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi.
    889. a – ungarlased tungisid ida poole oma tĂ€nasele asualale; algasid ungarlaste rĂŒĂŒstretked LÀÀne-Euroopas.
    962. a – Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse PĂŒha Rooma keisririigile.
    988. a – vĂŒrst Vladimir valitsusajal (978-1015) vĂ”eti Venemaal vastu ristiusu.

    Frangi riik V-Vll sajandil

    V sajandi lÔpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tÔrjusid lÀÀnegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejÀrel ristiusu peale ka enda rahvale.
    687. a oli kuningate vĂ”im vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle vĂ”im suurenes Karl Martell valitsemisajal. PoitiersÂŽlahingus 732.a said lĂŒĂŒa araablased , kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht sĂ€ilis tugevdas ta ratsavĂ€e.

    Paavstid ja langobardid Itaalias Vl – Vll sajandil

    560 a vallutas Itaalia germaani hĂ”im – langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta Itaaliat ning rahvas hakkas toetama Rooma piiskopi e paavsti. Vll sai paavstist ĂŒmbruskonna tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele.

    Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine

    687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu vĂ”imu enda kĂ€tte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers’ lahingus lĂŒĂŒa. SĂ”javĂ€e tugevdamiseks jagas ta oma sĂ”jameestele maatĂŒkke, mille sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsavĂ€elase varustuse.

    Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sĂŒnd

    Karl Martelli poja Pippin lĂŒhikese valitsusaja (741-768) tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese vĂ”imu all seisvale kuningriigile.

    LÀÀne-Euroopa poliitiline killustamine


    Linnaelu ja kaubanduse allakÀik: Naturaalmajandus

    Linnaelu soikus jĂ€rk-jĂ€rgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevĂ€rki. Ka treditsioonilised kaubandussidemed Vahemere ida-ja lÀÀneosa vahel pĂŒsisid. Siis kuia araablased vallutasid PĂ”hja- Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. LĂ”una-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jĂ€id ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse.
    Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakĂ€ik. Raha kasutati ĂŒha vĂ€hem. LÀÀne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kĂ”ik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad vĂ”i ĂŒlikute kodades tegutsevad kĂ€sitöölised.

    Feodaalsuhete kujunemine

    Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev vÔimukorraldus isanda e senjööri ja tema sÔjamehest sÔltlase ehk vasalliga suhetel pÔhinev feodaalkord. Frangi majordoomuste vÔim pÔhines arvukatele vasallidele ja neist moodustunud sÔjalisele kaaskonnale.
    Sellist maatĂŒkki nimetati lÀÀn(sks Lehn - Laen) e feood . Naturaalmajanduse tingimustes oli maatĂŒkkide jagamine sobivam viis tasuda sĂ”jameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust. Kui lÀÀnimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatĂŒkki tagastama. Karl Martelli poliitikad jĂ€tkasid Karl Suur ja tema jĂ€rglased.
    LÀÀnidest said perekonna pÀrisvaldused. Kuninga vÔim nÔrgenes ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.

    PĂ€risorjuse kujunemine

    Naturaalmajanduse ja feodaalsuhe arenguga kÀsikÀes kujunes talupoegade sÔltuvus suurmaavaldajatest.
    SĂ”jakĂ€ikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ĂŒlikutest suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatĂŒki kaitsjale loovutama.MaatĂŒkk sĂ€ilis talupoja kĂ€sutuses, kuid ta haris seda nĂŒĂŒd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma .
    Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sÔltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal vÀÀrtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks.
    Kolm seisust – Keskaegse kujutlema pĂ”hjal jagunes ĂŒhiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kĂ”igi eest palvetasid, sĂ”jameesteks, kes kĂ”iki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kĂ”iki oma toova tööga ĂŒlal pidasid . Sellist ĂŒhiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks.

    Kiriku ja vaimuelu

    Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. PÀrimuse jÀrgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi vÔymed ning mÀÀranud kiriku rajajaks.
    KeisrivĂ”imu nĂ”rgenemine LÀÀne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tĂ€htsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks – lad.k. papa . Paavstide autoriteeti tĂ”stis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin LĂŒhikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kĂŒmnendik kĂ”igist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukĂŒmnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule pĂŒsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tĂ”us toimus alles kĂ”rgkeskajal.
    Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid, peapiiskopkondadeks mitut piiskopkonda ĂŒhendatud eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid elu neile aluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tĂ€histas piiskopkirik e katedreel.

    Kontrolltöö


  • Keskaja pĂ”hiperioodid.
  • Varakeskaja tĂ€htsamad sĂŒndmused(Frangi riik, Venemaa risti usustamine...)
  • Frangi riigi tekkimine
  • Frangi kuningad(Karl
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu nĂ€ed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajalugu 11 klass #1 Ajalugu 11 klass #2 Ajalugu 11 klass #3 Ajalugu 11 klass #4 Ajalugu 11 klass #5 Ajalugu 11 klass #6 Ajalugu 11 klass #7 Ajalugu 11 klass #8 Ajalugu 11 klass #9 Ajalugu 11 klass #10 Ajalugu 11 klass #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    LehekĂŒljed ~ 11 lehte LehekĂŒlgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-31 KuupĂ€ev, millal dokument ĂŒles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Idieh111 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Ajaloo 11. klassi materjal
    keskaeg , eesti ajalugu , ajalugu , varakeskaeg , paavstid , langobardid

    MÔisted

    Sisukord

    • Ajalugu
    • Keskaeg
    • Varakeskaeg
    • Chlodovechi
    • Karl Martell
    • Kontrolltöö
    • Eesti ajalugu
    • Varane rauaaeg
    • Vanem e rooma rauaaeg
    • Noorem rauaaeg 9-13saj
    • -2000eKr
    • -30eKr
    • -375.a
    • -13.saj
    • -1270.a
    • PĂ”hjused
    • Lubadused
    • -1099.a
    • -1149.a
    • -1192.a
    • Muistse vabadusvĂ”itluse pĂ”hiperioodid
    • periood
    • periood
    • September- MadisepĂ€eva lahing
    • Leole
    • -Periood
    • Milliste allikate pĂ”hjal teame et oli jĂŒriöö ĂŒlestĂ”us
    • Ajendid

    Teemad

    • Kronoloogia
    • a
    • a
    • 604. a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • Frangi riik V-Vll sajandil
    • Galliasse
    • PoitiersÂŽlahingus
    • Paavstid ja langobardid Itaalias Vl – Vll sajandil
    • langobardid
    • paavstiriigi
    • Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine
    • Karl Martell(714-741)
    • Poitiers’ lahingus
    • Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sĂŒnd
    • Pippin
    • kuningriigile
    • LÀÀne-Euroopa poliitiline killustamine
    • Linnaelu ja kaubanduse allakĂ€ik: Naturaalmajandus
    • kaubanduse
    • Feodaalsuhete kujunemine
    • vasalliga
    • feood
    • pĂ€risvaldused
    • PĂ€risorjuse kujunemine
    • sĂ”ltuva talupoegkonna
    • sunnismaiseks
    • töötegijateks
    • Kiriku ja vaimuelu
    • Rooma paavst
    • apostel Peetrus
    • Pippin LĂŒhikese
    • kirikukĂŒmnis
    • piiskopkondadeks
    • peapiiskopkondadeks
    • katedreel
    • Viikingid
    • Pronksi aeg eestis 1500-600
    • eKr
    • Rauaaeg 600eKr-1saj pKr
    • eKr
    • eKr – 100 pKr
    • a
    • Normannid
    • Varjagid
    • bĂ”liinade
    • Meie maa on suur ja rikas, aga me ei oska ennast valitseda ja tulge
    • teie ja valitsege meid
    • a
    • a
    • a
    • a
    • a
    • Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli
    • lÀÀnemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes
    • a
    • a
    • Ristiusu levitamine Baltikumis – misjoni töö algus
    • Eesti esiaja ja Vana aja sĂŒnhrooniline
    • kordamine
    • 9000 eKr
    • homo habilis)
    • Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr
    • 3000
    • eKr
    • eKr
    • eKr
    • eKr
    • 2000eKr
    • Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid
    • eKr
    • eKr
    • 1100eKr
    • eKr
    • eKr
    • eKr
    • Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr
    • eKr
    • eKr
    • eKr
    • 30eKr
    • eKr
    • Eesit varane ehk Rooma rauaaeg 100-450.a
    • 284.a
    • a
    • a
    • 375.a
    • saj
    • a
    • Eesti keskmine rauaaeg450-700.a
    • a
    • a
    • Varakeskaeg
    • a
    • Eesti noorem rauaaeg 9-13.saj
    • a
    • a
    • 13.saj
    • a
    • 1270.a
    • PĂ”hjused
    • Lubadused
    • 1099.a
    • 1149.a
    • 1192.a
    • Eestlaste muistne vabadusvĂ”itlus 1208-1227
    • saj
    • a
    • saj teine pool
    • a
    • a
    • Muistse vabadusvĂ”itluse pĂ”hiperioodid
    • 1212.a
    • 1221.a
    • 1227.a
    • Mille alusel perioode eristatakse?
    • periood
    • a
    • a
    • a
    • a
    • periood
    • a
    • a
    • September- MadisepĂ€eva lahing
    • a
    • Toreida vaherahu
    • Lembitu
    • LĂ”havere)
    • Riia
    • ja Toreida
    • Ugandi
    • sakala elanikud
    • a
    • talvel
    • a sĂŒgisel
    • MadisepĂ€eva lahingus
    • a
    • Danebrog
    • Tallinna (Tallinn = Taani
    • vĂ”iduristimine
    • a
    • Periood
    • a Saaremaal
    • Varbola
    • a
    • OtepÀÀlt ning Tartust
    • Novgorodis
    • VjatĆĄko
    • a
    • Tartu
    • a
    • a
    • a
    • 13saj kĂ”rgkeskaeg
    • saj (1227?)
    • saj
    • Milliste allikate pĂ”hjal teame et oli jĂŒriöö ĂŒlestĂ”us
    • Ajendid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Ajalugu 10-klassile
    41
    doc
    Ajalugu TH
    25
    docx
    Ajalugu I kursus
    5
    doc
    Eesti ajalugu 11 klass
    176
    pdf
    Ajalugu 1 Ôppeaasta konspekt
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 Ôppeaasta konspekt 10kl
    6
    doc
    Ajalugu ja keskaeg





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !