Agrometeoroloogia enamus loenguid (0)

KLIIMA
Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on.
Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks.
ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km.
Atmosfäär koosneb:

Gaasid – üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus).

Veeaur – veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!)

Tahketest ja vedelad osakestest – sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad , mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine ( tuhk , tahm ), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu).
Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99% kogumassist. Ning ülespoole jääb massist väga vähe.
Atmosfääri kihid (vastavalt temperatuuri muutumisele):

• Troposfäär - algab maapinnalt või ookeanilt. Iseloomulik on tõustes kõrgemale temperatuur langeb 6 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir varieerub vastavalt aastaajale ja geograafilisele laiusele, 12-18 km. Üldiselt on talvel ülemine piir madalamal ja suvel kõrgemal. Ekvaatori lähedal on ta kõige kõrgem, põhja või lõuna poole minnes ülemine piir väheneb.
  
• Tropopaus – 1-3 km üleminekukiht.
  
• Isosfäär – on olemas vaid pooluste lähedal. Ekvaatorilähedastel alades isosfääri pole. Selles on konstantne temperatuur, tõustes kõrgemale midagi ei muutu. Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele.
  
• Stratosfäär – kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel.
  
• Stratopaus – üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja.
  
• Mesosfäär – temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100.
  
• Mesopaus – üleminekukiht.
  
• Termosfäär – temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle.
  
• Termopaus – üleminekukiht
  
• Eksosfäär – ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi). Jätkub temperatuuri tõus mõnevõrra aeglasemalt.
  

Ilm kujuneb sellest, et atmosfääris toimub hulk protsesse. Protsessid on füüsikalised ja nad vajavad energiat. Maa saab