COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. 4
t ** I l- {F- L. &r= *,ey rX.* gfi3 t,AzAr{& er 4.- t*y * o B, BS hrB ,e4A*,* kq- {^v= ,6 {Y:-o (e.x- o Zur4= 2< ,y' ^ fri=.@ H A: /0*4 = 4o Z-,. ^fAy +P= l' K
Ch&/pq.-r-* t.," 0J] ,t :' .-'a ''-'- ' .[bFt (*7,= 4ffi+- l'ti33 8.B= fr*. i E !*L.: O 0-rro=-O tUA=o +AOr4,+,tO"Q + ^5{-4 A(.F*,b +(fr='(O+eo+'oo =>Wz46.arrr33(*l : J.. Z:l i a l$r,1c + 40 .h ,to,+ AF -, rb^4 = O ^6 ...
EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*1012 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SIs on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A ELEKTRIVÄLI. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS Elektriväli on materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektriväljal on kindlad omadused põhiomadus: elektriväli mõjub elektrilaengutele jõuga
Majandus Guinea-Bissau sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on maailmas üks madalamaid. Rohkem kui kaks kolmandikku populatsioonist elab vaesuses. Majandus sõltub põhiliselt maaharimisele: põhiliselt eksporditakse kala, kasupähkleid (e. india pähkleid) ja maapähkleid. 2005. aasta paiku hakkasid narkokaubitsejad Guinea- Bissaud koos mitme teise Lääne-Aafrika naaberrahvustega kasutama ümberlastimise punktina, et importida Euroopasse kokaiini. Põnevaid fakte 4o% Guinea-Bissaus elavatest inimestest on muslimid. Guinea-Bissau on ainult 37 aastat vana, riik sai Portugalist iseseisvaks 1974. aastal. Guinea-Bissau valuuta on Aafrika frank(XFO). Üks ühendriikide dollar maksab umbes 460 XFO'd. Endine president Vieira ja tema rivaal sõjaväeülem Wai tapeti mõlemad jaanuaris 2009. Kasutatud kirjandus cashewcoast.blogspot.com en.wikipedia.org et.wikipedia.org www.child-sponsorship.com
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase
koolis halvad, sest tihti olid mittesöödavad söögid või üldse mitte midagi. Seal oli ka samamoodi külm ja polnud riideid, mida endale selga panna. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis, kus ta pidi olema guvernandiks Adele´le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 4o aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna Fairfax, peremehe hoolealuna Adele, kummaline teenija Greaze Poole , Sophie, Leah ja John. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi. Nende seas ka Ingram Blanche
(Vajuta hiirega üks klikk happe valemil ja siis üks klikk vastava õige happe nimetuse peal. Õige vastuse korral peaksid happe valem ja happe nimetus ära kaduma ekraanilt) Tugevad ja nõrgad happed https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2514/edit KORDAMINE TÖÖKS 1) Millised antud ainete valemite hulgast kuuluvad hapete alla? Vali ja kirjuta need välja! CH3OH Al Fe2O3 H 2O H2SiO3 KNO3 H 2B 4O 7 Cr2(SO4)3 H3PO4 Cl2 HCl Ba(OH)2 2) Millised järgnevatest ainetest kuuluvad tugevate hapete ja millised nõrkade hapete hulka ning kirjuta need allolevasse tabelisse välja. Need ained, mis ei kuulu üldse hapete alla, neid ära tabelisse kirjuta! HNO3 KOH CaO Cr(OH)3 H2 S Fe(OH)2 H2SiO3 MgSO3 H2SO3 Na3PO4
katkendõmblus t EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 h 0,5t max. 4 mm h 0,5t max. 3mm h 0,5t max. 2mm Viga Nr. v. EN ISO 6520 Liiteühenduse nurk 508 deg EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 β 4o β 2o β 1o Viga Nr. v. EN ISO 6520 Halb nurkliite ühendus 617 h a EN ISO 5817 t mm D C B 0,5-3 h 0,5mm+0,1a h 0,3mm+0,1a h 0,2mm+0,1a
. b a sr?p.
9,,3. g frw: sta,&a*s 6Lt
. b a sr?p.
9,,3. g frw: sta,&a*s 6Lt
(nn-fes), eeldades, et' koordinaat'ldigud ruunis vdrduvad vasfavat'e tdikudega pilfkujufisel. 2, Tulefada punktide A, B ja C ktilgvaat'ed ja kujufised front'aalses kalddineefrias ( k a b i n e f p r oj e k t s i o o n i s ). 3. Tulef ada kaldu l6igafud prisma ktllgvaade ja kujut'is rist'isoneet'rias. /4,/o 4o f.- A(0;15;25) B(10;10;5) t(30;20;0) f"= Bu x A", f' k*"4bv li ir j, i I i, i /*,* Tippude A, B ja I koordinaafide jdrgi joonest'ada kolnnurga ABt kaksvaade ja kabinet'projekfsioon, I 5.* Tulef ada prisma killgvaade ja kujuf is risf isoneef rias. I
q,fi^ ' T-. = o , z s A ,"p lyf F,. 1 , 2: vftii'""' Q,i 1j'":(": -s'.. {e ,c F v (nc-oO t "oFi)l 5r 4o,'v? G U., = ? 4hly_r.lr I t.;s" T' "l * + { 1 + r H rB=" i nf '1,*.ia ' r ' ' li r i .U c.V r . , 1 . . .
Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole vanadusest väga palju rääkida, sest vanaduse veetis Nietzsche põhiliselt üksina ja oli invaliid. Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmus tema viimast teost ainult 4o eksemplari, seda kõike filosoofi raha eest ja ära õnnestus tal kinkida ainult seitse, isegi tema õde ei soovinud omale eksemplari. Lisaks eelnevale oli Nietzsche täielik kistluse vastane referaat räägib ka lähemalt filosoofi seisukohtadest, kuid tuleb teada, et Nietzsche öeldut ei maksa alati täie tõena võtta, sest osad mõtted on ta öelnud lihtsalt selleks, et ühiskonda sokeerida. Lapsepõlv Freidrich Nietzsche on Saksa filosoof, kes sündis 1844
ln 50 *- rf-iETza YL-Xc = $'1s -t,o8 -e l, s o - - I 3r 9_ Flr q zzr 5oz - 9a,ll ? -? -) o r tq . t o, of at,.t *4O 9a l.z- 7r L A i .l .-,.- | $5s o. n Ig
ln 50 *- rf-iETza YL-Xc = $'1s -t,o8 -e l, s o - - I 3r 9_ Flr q zzr 5oz - 9a,ll ? -? -) o r tq . t o, of at,.t *4O 9a l.z- 7r L A i .l .-,.- | $5s o. n Ig
UPZG;Nk
2J#(K|
# #*ZQj~h7####MV{h_j_?>##
xQCmO,qH
#H"#q`#3'8=#9##s_
#>#xi##o#@[ XB
gaasilises. Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist. Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006 Merevee soolsus
lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C 4. RNA struktuurielemendid. RNAde struktuuritasemed: mRNA: 1o (oletatakse ka 2o); tRNA: 1o, 2o, 30; rRNA: 1o, 20, 3o, 4o. tRNA sekundaarstruktuur. Ristikheinaleht. Ulatusliku H-sidemete võrgustiku tekke tõttu tRNA palindroomsetes lõikudes moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, millest 3 lõpevad silmusega (,,juuksenõel") ning neljas ,,tüvega", kus 3' ja 5'-otsad. tRNA-s leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Erinevate tRNA molekulide minimaalne arv rakus on 31. 5. Nukleiinhapete de- ja renaturatsioon, Tm. DNA denaturatsioon biheeliksi lahtikeerdumine
a;. E^+6^ i6=loLett/4' 4 9 u*r=i n.z*u=6nj,)(,,-i4-^pz+or).1/zr-el = ' = 8 0 - , i 4 ov +: Umt Eo-iQo Lo+tEo u "r^4= ry =f*jl;=aT,e& F i^= 'J 0*u - *o-[4o{fuydh)= Zb 4rfE 47+87 :r6 U " - t u ) * i ( 6 q o + t a/'=tr{0=tO )- r, vd1q4^"s , 3r ii= l,*k-j.)= *-i* =,rw/+"s= t I;",t+,{a"r'a"L vi-ir^rs.*a*4 : go=ro^Z4 z lo^(4* -v qa+ v*
a;. E^+6^ i6=loLett/4' 4 9 u*r=i n.z*u=6nj,)(,,-i4-^pz+or).1/zr-el = ' = 8 0 - , i 4 ov +: Umt Eo-iQo Lo+tEo u "r^4= ry =f*jl;=aT,e& F i^= 'J 0*u - *o-[4o{fuydh)= Zb 4rfE 47+87 :r6 U " - t u ) * i ( 6 q o + t a/'=tr{0=tO )- r, vd1q4^"s , 3r ii= l,*k-j.)= *-i* =,rw/+"s= t I;",t+,{a"r'a"L vi-ir^rs.*a*4 : go=ro^Z4 z lo^(4* -v qa+ v*
-** I ;azq*4 Q,ty'+ o.. * e"r zt+ I ,/t + 1 4.- x q x /a,rX z / 2a-, I '^o /2 + 4o r + e.t,,* Qrrz n eoo =D I . v , I teq'e9//1- I -4'&t+v"&' '1. 5, #,-F -
= s(h") , ai:, [-,-v-d . riis rQ- t -erdq ,*t^qr..l-.da ta1.ldAi*aii; g*oJ,,on": s.o-. {N,!t} & =.{til o { (t) t tt*)J{ (t) a* -- )ettt4'{{U){'lt)d.t +C, p ' g a . ',. c , ) g 4o" - ' ) - (U [ v r * 1X ' u ' ( t t r r ) a/eldo$,o d.x - i = ( f* , - t " n ' $ * rv) ' ( rd) t c , )x ( v e r ) v ' tat t* {"4-1',. -*: N; l^J 5d.,.o.r"-.r * , [.^^^ = + ( t , c , , c 2 , ., c - ) lc-"t.,.-el..: fl= * t*,c,,C,,
aatomkombinatsioonide entalpiate abil CH4(g) + 2O2(g) CO 2(g) + 2H2O(g) – 1662 2(– 498,3) – 1609 2(– 926) ΔH0ac väärtused kJ/mol 19 Energia null-nivoo (vabad aatomid) C(g) + 4H(g) + 4O(g) 2659 – 3461 CH4(g) + 2 O2(g) CO2(g) + 2H2O (g) – 3461 + 2659 = – 802 kJ/mol Näide metaani põlemisreaktsiooni soojusefekti arvutamisest tabelites antud moodustumissoojuste väärtuste ΔH0f abil CH4(g) + 2O2(g) CO 2(g) + 2H2O(g)
o Solifluktsioon ehk maavoole - veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda). · Alavööndite iseloomustus Arktikas: o Jäävöönd ajustised sulaveeloigud ja sulalumi; mikrovetikad, seened, bakterid. Nunatakid suvel lumevabad. Võivad esineda samblad, samblikud ja rohttaimed, putukad, viiksjänesed. o Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4o), sademeid 200-400 mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat.
....... on vesi, seda rohkem on vesiniksidemeid, seega on ........suurem........ ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4o C juures). Sooja vee pindpinevus on ........väiksem......... Pindpinevuse tõttu on veepiisk ........kerakujuliselt........ pinnal ja ei valgu pragudesse
Viiruse identifitseerimine IF, EIA. Seroloogiline uurimine EIA Dif.diagnoos: Kasside rinotrahheiit, Kasside infektsioosne peritoniit, Hingamiselundite bakteriaalse etioogiaga infektsioonid. Caliciviridae -> Perekond – Lagovirus -> Liik - küülikute hemorraagilise haiguse viirus (RHDV) -> Küülikute hemorraagiline haigus Haigust iseloomustavad hemorraagiad kopsudes ja maksas. Etioloogia: Viirus on väga resistentne, haigustekitaja säilib kuni 9 kuud +4o C, organite suspensioonis üle kolme kuu +20 oC. Viirus levib fekaal-oraalselt. Pärast paranemist eritavad loomad viirust väliskeskkonda uriini ja roojaga kuni neli nädalat. Levik: Otsene kontakt - haige loom. Kaudne kontakt - viirusega kontamineerunud objektid. Eksperimentaalne transmissioon - peroraalne, nasaalne, subkutaanne, intramuskulaarne, intravenoosne. Haigestumus on kõrge (100%), 90% haigestunud küülikutest sureb. Ainult
,L val"*1.*4* u',ue- ry.+fu u"rr,n+a **7 ptar"*t{t-t{t-- / .t /. g+#r+e ,W_ * adrc.a lrx{.Lao(a. rr-e*yidavo --,fuL-r"/x,t4f lPt4f - nu)IxCtL h*!/*-) / vov /l4U&tv4*a&4o, &Aatr r ' Pddu^t "tut!"9 ^}<)Lpt(* - nuaa)l, cLtt Au.&ad,at -t . o,uil*iL iL ta*a".1* p,.,ruri oh* th'$Lt L.', puto', --^]^- e$oa
oksüdeerijad, millised redutseerijad? Loetlege enamkasutatavaid oksüdeerijaid ja redutseerijaid. Milline nähtus on metallide korrosioon ? Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. Näited: S + H2 H2S; 3Fe + 2O2 Fe3O4; 2Ca+O2 2CaO; C+O2 C+4O-22; 2K+H2SO4 K2SO4+H2; N-44e N; Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, SO32-. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon:
##5jwV ?DI$X#COm|#j# #M^rDr|
###D#? k#X#HK(NO#i##f#'6W#:2# *v##?
##>Fhg#G?
hXrH#67c##ZEj#17gkG
3zmVR8<~
j#[|<9&k=h;#6$#r}
xsUIeXth#m;1VZK'#n.WY`X#eb#+|#
+0.? bXav#:#:ll-UrJc##?
Zf#UT##v,h9FY##A=>0+i
Fy#3 #I,H#v###)$# #-
cu#9CFwJ##1##`o#H#$hBv2s##
,,]#c7@O##u{Q
).#n=X#}jqhT7]b#iV##8OHeo/#zy+-
C>w?#)]##SL^N6o<6
(#c@# #o]#m.In;#*#!RG?#KiMm# |*#
s>V,erd5>")v#*#;u#PZ-!
j'8#zU#i5#I,RKf6;A'Gn3Nn'(cY###v
#?g=t_B[{+`.b-#K"Ip
fv÷<.#sG##GE##EN{#C|RxHXmn# we#
?[(^jCS#EB2
}*Z[4O##Q#4{#9/DQ##'[
#M{u];Pn5# , #=#####l#y< "###7fW#]
w#-
k{x@#FFO##^s0#}j1#:#7#WqM=O+M8'T&j#
J4 uh@ #h=Cz ?vw(
Q"#NE%#~.o-uZ"d Xb## #
Ps&?=?
²~Y#K##F}#T#;8v##*#n###gDn}#5L#$B?
0U#g88G##6ZQ#?
i#aIz]OssHs#è}#@=##s#q?.#S
I5.#erdR5_#x#R+n#rRBv#zsIn4/$[v)##Z
jq[J##?e*C#IRZm`vI#f}3h#w
##9c#HC#1U|Z#ja /l##0y`$? N=]AR##w
$3JX#
w#pMT&'>MtwN6+#{#Bi#hM9#*##Z-&WF###
w(###yUFN&'CYXDI.mi##Wq$d`|
jVNm#2m0C.P
#id#e5/&##g#c`n#=`u4y#I#*:M,-
#4#9#@8n~z[##+B# z,{r##%
%##}3SfzT( <`#?
Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad? Loetlege enamkasutatavaid oksüdeerijaid ja redutseerijaid. Milline nähtus on metallide korrosioon ? Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ? · Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. N: S + H2 H2S; 3Fe + 2O 2 Fe3O4; 2Ca+O2 2CaO; C+O 2 C+4O-22; 2K+H2SO4 K2SO4+H2; N-44e N; Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl 2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO 2, SO32-. Korrosiooniks nimetatakse materjalide keemilist, elektrokeemilist, bioloogilist või erosioonset hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Looduses: atmosfäär, vesi.
; "=i t= I ='e7'7')i-i ==.ti !2'= 3=. :===='=1 =7rrt:ri ':.r'Z=-= =:i:.lit - a-2', ==-: E =.v :; ====; : ; =! - = i="i= ;i= ==v2=.=: EiF 6cncr'F 4o"Y :=g:i=+i lV:',4i-'; =::i===: 1=ii=z=ni; ?t; j==.=? igEA '=,=:'C qE d i= F"o .=Fv=? -;;y =lE i? - t.=,a ,qE=e fJ!i+$- ,3gs$EE; 5ig-i- =i; =- = E
kus Ico on kollektori algvool.olukorras, kus IE = 0; IE: - emittervool; A - staatiline vooluvõimendustegur (A=0,9...0,99). Kuigi A väärtus sõltub mõnevõrra emittervoolust, on vooluülekande-tunnusjooned praktiliselt siiski lineaarsed ja ka määratavad väljundtunnusjoontelt. JOONIS 6.10. JOONIS 6.11. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.4O Tagasisidetunnusjoon kajastab väljundpinge mõju sisendpingele UEB = f (UCB). kui IE =const (joonis 6.11). Kuna toodud tunnusjooned on üsna lamedad, on väljund- pinge mõju sisendpingele üsna väike ja sellest tuleneb ka nende tunnusjoonte vähene kasutatavus. 6.4.2. CE lülituse tunnusjooned. Ühise emitteriga lülitusel on olemas kõik needsamad tunnusjooned mis ühise baasiga lülituselgi. Tunnusjoonte kujud on ainult mõnevõrra erinevad ja muidugi on
Symbo l and label sizes indicate relative sizesof cities; 10' E ATLANTIC 4O'N · Johannesburg Dar es Salaam OCEAN Malabo 30'E
SUMMARY _ _ version of the foot-in-the door technique on a set of students at my university; half were U.S.-born students and half were international students from less individual- istic, Asian countries. We first asked all the students to participate in a 2o-minute online survey of "school and social relationships." Then, a month later, we asked them to complete a 4o-minute related survey on the topic. Of those who completed the 2o-minute survey, the more individualistic American students were more than twice as likely as the Asian students to agree to the 4o-minute request, too (21.6% versus 9.9%). Why? Because they, personally, had agreed to a prior, similar request; and individualists decide what they should do next on the basis of what they, per- sonally, have done. Thus, members of individualistic societies-particularly older
,+7&5$1'4G%&.$5%,,%374)$(#3'7*#$"#$"'5$'&$'((#**$+&$"%*$G&##8$ L7##&$-4%M'(#)"$#N0+*#5$"#2*#4,$(#,+2#$"#2$)2++0*=$)"#/$'44$ *"+7)#5$A"722'"8A$!"#&$"#2$&'9/$1#&)$+7)$'&5$5#,#')#5$)"#$:0'&O %*"$E26'5%44+8 $ !"#$*7&$ #2$*#)$+&$)"#$P2%)%*"$-60%2#$(#3'7*#$)"#$(2%)%*"$-60%2#$ %*$%&$)"#$-'*)$'&5$)"#$*7&$*#)*$%&$)"#$J#*)8$$L7##&$K%3)+2%'$1'*$)"#$ 4+&.#*)$Q7##&8$:"#$*')$+&$'$)"+2&$,+2$RS$/#'2*8$"#2$2#34%&%&.$/#'2*$ '&5$,%&'44/$)"#$#&5$+,$"#2$4%,#$1#2#$#N#604')+2/$+,$'$.2#')$0#2*+&'4O %)/8$$@#2$5#')"$1'*$)"#$,%&'4$#9#&)$1"%3"$#&5#5$"#2$2#%.&8 !"#$%&'()*''+,$-&.,'/0112&%+ !"#$%&'()* +&,-#%-./(#/,(-# F !"#!$$$$$%&'%()*+($+,$(%-.+/)$ )0)'%1 O !"#2$$$$$'+-+('+$)34++5$+,$1%6*7$ )'/6*%) O !"#8$$$$$947'$:*(6$+,$30;+-<$6+$0+/$ =57($'+$;%> R !""#$#%&'#()#*+#&++,-.#/),#01&0#01.#%/2)-3#*+#')0#0)#2.#4),'(#*'#01.# -.&"5#)4#1/6)01
annaabi.ee 
