Sügav kaev. Antud: Kivi kukkus kaevu rakmetelt kaevu põhja 10 tundi. Kui sügav oli kaev? Lahendus: 1h.=60min.=3600s. 3600s.*10h.=36000s. s=vt v=s/t 36000s.*1Gr. 1Gr=10. kordne keha raskus. 36000*10=360000 Vastus: Kaevu sügavus oli 360000 meetrit ehk 360 kilomeetrit.
liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb yehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 5. Defineerida 1 vatt(W). 1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J 9 7. Kuidas arvutada raskusjõu tööd (valem)? A = mgh potensiaalne energia 8. Defineerida kasutegur (valem). Kasutegur näitab, kui suur osa kogutööst moodustatakse kasulikuks tööks 9. Mida nim. energiaks? Energiaks nim. keha võimet teha tööd. 10. Millist energiat nim. kineetiliseks energiaks (valem)? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 11
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m =...
e) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tegevust 2.Teisenda a) 0,016mruut = 160cmruut b) 200cmkuup= 0,2 dmkuup c) 0.007kg = 7 g 3. ÜLESANNE!!!!! 4. ÜLESANNE!!!!! 5. V: klassitahvel liigub sama kiiresti kui maa. 6. s=360km=360000m V= s:t = 360000m : 18000s = 20 m/s t=5h= 18000 sekundit V=? 7. Reisiennuk lendab kiiremini sest, 540km/h = v= 540000m : 3600s = 150m/s Kopter aga lendab 100m/s 8. 22m/s * 3 min = 22m/s * 180 s = 3960m 11m/s * 8 min = 11m/s * 480 s = 5280m Algaja läbis pikema maa. 9. t= 33min 20 s = 2000s v= s: t = 3000m : 2000s = 1.5 m/s S= 3km= 3000m V= ? 10. Sellepärast, et kui me millegagi kokkipõrkame siis kuskile ei liiguks.
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu...
Raskusjõudu arvutatakse Fr=mg 10) Gravitatsioon on nähtus 11) Elektrijõuks nimetatakse ......................... 12) Elektriliselt kehad tõukuvad ja tõmbuvad üksteise suhtes. 13) Keha liikumise kiirus ja suund muutub kehale mõjuvast tasakaalust 14) Keha on paigal kui ta ei liigu teiste kehade suhtes 15) Keha liigub muutumatu kiirusega kui .............. 16) Keha liigun muutuva kiirusega kui ................ 17) a. 72 km/h = ... m/s b. 60 min = 3600s c. 100 m/s = ... km/h d. 200cm = ... km e. 4000 N = ... kN f. 300 mN = ... N 18) Kui auto mass on 7500g ehk 7,5kg siis kehale mõigub 75 N (njuuotonit) 19) Kui auto sõidab 80 km/h siis ta läbib 120 min ehk 2h 160 km
H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2 Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K w = [(101325 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg Ühe tunni jooksul kulub 149,4*35,41= 5290,25 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 5290,25 *1000/3600 =1469,5W = 1,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal näeme, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 + 11,71= 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg Ühe tunni jooksul kulub 259,1*35,41= 9174,73 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis W= 9174,73*1000/3600 =2548,5 W = 2,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 2,5*24*31 = 1860 kW Arvutused näitavad, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis soojendab sissetulevat õhku ning sellega seoses saab muuta välisetalpiat.
pV w= Rg T J Rg =287,1 kgK Õhuvahetus 0,42 l/(m2s) Ventileeritav pind=150,0 m2 Ruumi kõrgus: 2,7 m V =150,0 ∙ 2,7=405,0 m3 T =273+23=296 K (101325−0,4 ∙ 2809 ) ∙(405,0 ∙ 0,42) w= =200,56 kg (287,1∙ 296) 5 Ühe tunni jooksul kulub 200,56 ∙ 40,84=8190,87 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 1000 8190,87 ∙ =2275,2 W =2,3 kW 3600 6 Leian jaanuarikuus kuluva energia hulga Q=2,3 ∙ 24 ∙31=1711,2 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal on näha, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13.Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta (valem ja tähiste selgitused ka).
voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama, emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet
erinevate asjade suhtes erinevalt 8)nihe ei saa olla teepikkusest üle, saab olla sama pikk või lühem. Et jõuda ühest punktist teise, peab ta läbima kogu teekonna. Seega ei saa ta läbida vähem kui nighe algpunktist lõpppunkti. 9)see kui spidoka näit oli 300 km suurem, see arv näitab teepikkust, mille keha tööpäeva jooksul läbis. 10)jalgrattapedaal liigub maantee suhtes üles-alla, rattaraami suhtes ringiratast, saapa suhtes ei liigu. 11)a) teisendan. min-60s, h-3600s,24h- 86400s, a-31.536.000 s.b)arvutan mitu km on valgusaasta, kui levimise kiirus 300 000km/s: 31 536 000x300 000km/s=9 460 800 000 000k m-vahemaa, mis läbib valgus 1 aasta jooksul. *nähtus millegi muutumine, ntks keha paisumine *vaatlus-vaatluse käigus uurija ainult jälgib ja mõõdab, toimuvasse sekkumata. *katse-uuritava nähtuse esilekutsumine või tingimuste muutmine .*mõõtühik tähistab füüsikalist suurust .*füüsikalist suurus-kõik suurused mida saab mõõtant pikkus, temp
20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q=I2Rt 24)Elektriline võimsus näitab kui suur töö tehakse ära ühes ajaühikus N= I . U 25) Nimivõimus- maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pika aja jooksul 26) Nimipinge- maksimaalne pinge, millega seade saab töötada pika aja jooksul N elektriline võimsus (W) Q soojushulk (J)
FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei ...
Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö t- Aeg 1W=1J/1s W-Vatt Võimsus 50W tähendab, et ühes sekundis tehakse tööd 50J. Hj=736W Hj- Hobujõud 5kWh= 5000W*3600s=18MJ 5kW=5000W 1h=3600s Energia Keha võimet teha tööd nim. energiaks. Kehade vastastikuse asendi energiat nim. potentsiaalseks energiaks. Energiat, mida keha omab liikumise tõttu nim. kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub kehade massist ja kehade vahelisest kaugusest. Maapinnalt ülespoole tõstetud keha potentsiaalset energiat arvutatakse: =m*g*h m- Mass
Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö t- Aeg 1W=1J/1s W-Vatt Võimsus 50W tähendab, et ühes sekundis tehakse tööd 50J. Hj=736W Hj- Hobujõud 5kWh= 5000W*3600s=18MJ 5kW=5000W 1h=3600s Energia Keha võimet teha tööd nim. energiaks. Kehade vastastikuse asendi energiat nim. potentsiaalseks energiaks. Energiat, mida keha omab liikumise tõttu nim. kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub kehade massist ja kehade vahelisest kaugusest. Maapinnalt ülespoole tõstetud keha potentsiaalset energiat arvutatakse: =m*g*h m- Mass
VALEM : I=q/t ( I voolutugevus (A-amper) ; q laeng (C-kulon) ; t aeg (s) ) *Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.Ampermeeter tuleb panna jadamisi!!! *Mahutavus on sisemiselt laeng, õib tähistada teda q-tähega. *Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nim sageli vooluallika mahutavuseks. Seda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhiristlõiget laeng üks amper-tund (1A*H) 1A*h=1A*3600S=3600C. COULOMB'i SEADUS *Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguseruuduga. VALEM : F=k|q1||q2/ r2 ( F jõud(N) ; k 9*109 (N*m2/c2) ; q1 - I keha laeng(C) ; q2 II keha laeng (C) ; r2 kehadevaheline kaugus (m) ; aine dielektriline läbitavus(-) ; 1(vaakumis) *Punktlaeng on keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha laengut vaadeldakse koondunult ühte punkti
5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga. (joon2 + nihkega risti F on 0 N ( A1=F1*S*cosa=F1*S; A2=F2*S*cos90=F2*S*0=0; A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0) Võimsus Võimsus iseloom. A tegemise V. N=A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim
1 mooli elektronide kogulaengut kutsutakse Farady arvuks F = NA*qe = 96500 C/mol = 96500 As/mol = 28,6 Ah/mol Arvutustes võime lähtuda moolarvutuse põhivõrrandist Näide 1: Mitu grammi vaske sadestub CuSO4 lahusest 2 tunni ja 30 minuti jooksul, kui voolutugevus on 3 amprit t = 2h 30min = 2,5*3600 s m / M = I t / Z F järelikult I = 3A m=ItM/ZF m =? M(Cu) = 63,4 g/mol m= (3A*2,5*3600s*63,4g/mol) / 2*96500 C/mol z = 2 ( Cu2+ +2e = Cu) m= 8,9 g Näide 2: Kui kaua tuleb elektrolüüsida vett, saamaks 56 liitrit hapnikku, kui voolutugevus on 2A t=? V / VM = I t / Z F V = 56 l t = V Z F / I VM I = 2A F = 96500 C/mol VM = 22,4 l / mol Z=4 vee elektrolüüs 4H2O + 4e = 4OH-+2H2 4OH- -4e = O2 + 2H2O t = (56l*4*96500A*s/mol) / 2A*22,4l/mol t = 482500 s = 134h (01 min 36 sekundit)
Q = q l Q1 = 0,3 10 = 3l Q2 = 0,25 10 = 2,5l Q3 = 1,4 5 = 7l Kuna kaks esimest silindrit liiguvad nii välja, kui ka sisse ühe töötsükli jooksul, siis vastavad õhukulud, tuleb korrutada kahega. Q = Q1 2 + Q2 2 + Q3 Q = 3 2 + 2,5 2 + 7 = 18l 14 Leian töötsüklite arvu tunnis Algandmetes on öeldud, et sõelad vibreerivad sagedusega 2Hz. Seega üks töötsükkel kestab 0,5 sekundit. Kuna tunnis on 3600s siis tuleb see jagada 0,5-ga. N=3600/0,5=7200 Leian õhukulu ühes tunnis Selleks korrutan tsüklite arvu ja 1 tsükliks vaja mineva õhukoguse. 18 7200 = 129600 l/h = 129,6m 3 / h Ühes minutis kulub õhku aga 2,16m 3 e 2160l 15 Torustiku läbimõõt Leian torustiku läbimõõdu kompressorist seadmeni Torustiku siseläbimõõduks saime esimeses lähenduses 30 mm 16
Ülessanne 2 Antud: t= 1h 11 min 7 sek =4267 sek s=23 km =23 000 m v=? 23000 v 5,4 m 19,4 km 4267 s h Ülessanne 3 s=18 km t= 1,5h v j 3 km h t2 ? s v t 18 v 12 km 1,5 h km 12+3=15 h s t v 18 t 1,2h 1h12 min 15 Ülessanne 4 gt 2 h gt 2 2h / : g 2 2h t2 g Ül 1 1h=3600s 7,5*3600=27000km/h Auto kiirus oli 50 km/h ta kiirendas 6,5 sekundiga kiiruseni 100 km/h milline on auto kiirendus? Antud v0 50 km h v 100 km h A? v v0 a t 27,8 13,9 a 2,1 m 2 6,5 s Keha alustas vabalangemist paigalseisust mitu meetrit on ta langenud 15 sekundiks ja kui suur on tema hetke kiirus Antud t= 15s v0 0 m s m g 9,8 2 s
kraadi võrra : (valem vihikus) Ülesanne 2)Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruut- millimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Teisendused: pindala S= 6*10-4m 2, v=2*10-2 m/s, AT = 55 K, c = 4200 J/kg K (vee erisoojus), p(tihedus)=1000 kg / m3, t= 3600s Soojuse ülekande seos eri ainete juhtivusega (tajumine) Ainete soojusjuhtivusomadused mõjutavad nende kontaktpinnal tekkivat temperatuuri (st tekkiv temperatuur võib olla oluliselt kõrgem kontaktis oleva keha temperatuurist) Kasutatakse teisendusi tuletatakse soojusjuhtivusest kontakttemperatuuri mõiste : .... (vaatan õpetaja failist) Kontakttemperatuur1 (vihikus) · Paljale inimjalale on mugavaks kontakttemperatuuriks 25,4 Celsiust ja paljale käele maksimum 45 Celsiust
selline seade 1500J soojust. Ivar valas elektrilisse teekannu 1,5 liitrit kraanivett, mille temperatuur 5°C. Teekannu küttekeha võimsus on 2,5kW. Ivar unustas teekannu ja läks Selverisse uusi pükse vaatama. Ta jõudis koju poolteist tundi peale veekannu sisselülitamist. Kas Ivar peaks Selverist uue teekannu tooma? Teekann automaatselt välja ei lülitu. · Kui palju soojust annab küttekeha tekstis antud aja jooksul? Q=2500J/s·1,5h·3600s/h=13500000J · Kui palju soojust kulub vee aurustamiseks? a. Q1=1,5kg·4200J/(kg·K)·95K=598500J 6 b. Q2=1,5kg·2,3·10 J/kg=3450000J Q12=4048500J · Teekann on ammu läbipõlenud, kuna selle ajaga annaks küttekeha soojust rohkem, kui vee aurustamiseks vaja. Mitu tundi enne Ivari naasmist teekann läbi põles?
Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatttund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatttundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
60s Ülesanne: Pheidippides jooksis Maratonist Ateenasse keskmise kiirusega 23 hippikoni tunnis. Kui suur oli tema kiirus kilomeetrites sekundis ? 1 hippikon = 4 staadionit, 1 staadion = 6 plethroni ja 1 plethron = 30.8 meetrit. hippikoni 4staadioni 6 plethrat 30,8m 1km 1h km 23 0,0047 h 1hippikon 1staadion 1 plethron 1000m 3600s s Viga mõõtmisel Mõõtetulemus erineb mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest mingi vea võrra. Mõõtevea enamlevinud põhjused on: Etalonide ebatäpsus. Näiteks on kilogrammi etaloni prototüüp aja jooksul 50 µg kergemaks muutunud. Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad
t 18 Võimsusühikut nimetatakse vatiks W. See on võimsus, mille korral tehakse 1 sekundit 1 J tööd: J 1W=1 . s Tööd, mida tehakse ühe tunni jooksul võimsusel 1 kW nimetatakse kilovatt-tunniks ( kW h ). 1 kW h = 10 3 W 3600s = 3,6 10 6 J. 14. Energia Energia on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse keha või kehade süsteemi võimaliku tööga antud olekus. KINEETILINE ENERGIA Kineetiline energia on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse ruudu poole mv 2 korrutisega: E k = . 2 Töö ja keha kiiruse muut. Mõjugu jääv jõud F (see võib olla ka mitme jõu resultant) kehale massiga m selle keha nihke suunas
pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See
Valem: N = I*U, kus U = φ1 - φ2 + ε , ühik 1W Joule’i-Lenzi seadus [d žu:l, d žaul lents]: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline juhi takistusega R, voolutugevuse I ruuduga ja voolu kestusega t. ( Q=I2 *R*t ) Ühik on 12 J. Q läheb vooluringi soojendamiseks. Igaks juhuks: 1kW* h= 103 W* h =103 W* 3600s= 3,6* 106 W* s= 3,6* 106 J 23. Vooluallika kasutegur ja võimsus. (õpik) Nkasulik I ∗U R Vooluallika kasutegur- välisahelas eralduv võimsus η= = = Nkogu I ∗ε R+ r Saab maksimaalselt võrduda ühega ehk 100%. Vooluallika võimsus (dif. kujul) N= I* U = j* S* U= j* S* E* l= j* E* V l=juhtmelõigupikkus S= juhtme ristlõike pindala 24
A = Fss = Frh = mgh S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega. 31.10.2011 9 Võimsus Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, seda määratletakse töö A ja selle tegemiseks kulunud aja t suhtena: P = A/t Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s Võimsust 1 J/s = 1W on vatt 1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ (megadzaul) 31.10.2011 10 Rõhk Rõhk defineeritakse suhtena: p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga.
A-stabiilne, B-ebastabiilne, C-ükskõikne. Y-pot en. 90. Kiirus ja kiirendus on vektorid, mis suunas üks ja teine osutab? Kas saavad olla samasuunalised? Põhjenda! Ajaühikus läbitud teepikkus (üles)/ ajaühikus toimunud kiiruse muutus (alla). 91. Arvuta ligikaudu keskm kasvu inimese keha S ja V V=4/3pii*r3 S=r3. 92. Õppuri energiakulu w-des....: ΔE=100W*5a=100W*5*365*24*3600=1,58*10a10J m=(1,58*10a10J*1cal/4,2J)/2*10a6cal/kg= 1880kg. el.en hind: 1,58*10a10J*0,6eek/1000W*3600s=2630 93. paigalt startis auto 1. ja 3. sek..: 108km/h=30m/s a=30(m/s)/10s=3m/s2. Esimese sekundiga: s=at2/2=(3m/s2*1s)/2=1,5m 2s=6m 3s=13,5. Kolmanda sekundiga: s3- s2=7,6m. Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks? 94. Liikumise impulssi mõõdetakse. +ühik. E liikushulk: võrdub keha ja massi kiiruse korrutisega. p=mv ühik kgm/s 95. Pot energia sõltub ruumi koordinaatidest. Keemilisete reaktsioonide isel kasut koordinaate, mille argumendiks on r.konst
annaabi.ee 
