Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga.
Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus aeglane, unustamine ilatuslik, maht suur, mõeldakse pikalt. Tertsiaalne e püsimälu-pidevalt korratav info, unustamine ei toimu, kiire kättesaadavus
R R S Mängijate numbrid ja nimetused. Edasijõudnute mäng. (4)U (3)T (2)S Tavaline paigutus 4:2 naiste mängu ajal Universaal/Nurgamängija Tempo Side Diagonaal (5)S/D (6)T (1)U Mitu timeouti võib võtta 1võistkond 1,2,3, 4 geimil ja mitu time-outi 5 geimil? Igas geimis on kummalgi võistkonnal õigus saada 2 vaheaega puhkamiseks. (30sek) Millisel juhul loetakse võrkpallis veaks toimunud olukorda, kui on toimunud 2 viga sama aegselt. Võrkpallis loetakse veaks ajaliselt esimest toimunud viga Mitu minutit on esimese ja teise geimi vahel? 3 minutit Mitu vahetust võib teha üks võistkond ühe geimi jooksul? 6 vahetust Naiste võrgu kõrgus (2,24 m) ja meeste võrgu kõrgus (2,43m) Mitu puudet on lubatud võistkonnal pärast sulustamist? 3 puudet Kas mängija võib olla üle keskjoone? Kui võib, siis kuidas?
Samamoodi tomida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsoon kõige väiksem. Katsetulemused: Minu mõõdetud tulemused: 1) 1min 12sek 2) 1min 34sek 3) 1min 50sek 4) 2min 30sek Mõõdetud ajavahemikud on fikseeritud tabelis: Katseklaaside Na2S2O3 H20 maht Na2S2O3 Aeg t min Reaktsioonikiirus paar maht cm3 cm3 suhteline v = 1/t kontsentratsioon min-1 1 6 0 6 1,2 0,833333333333
kompleksi läbi teha 2-3 korda; - kogu harjutuste kompleksi võib sooritada järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2-3 korda; - venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus; - venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust; - venitusharjutusi sooritatakse jõuharjutuste seeriate vahel; - selja ülaosa, alaosa ja jalalihaseid on soovitav venitada iga päev; - keskmise pikkusega venitusharjutused (kuni 30sek) parandavad kõige efektiivsemalt lihaste verevarustust; - pikad venitusharjutused (kuni 2min) suurendavad kõige paremini lihaste ja kõõluste venivust; - liikuvuse suurendamine on kestev protsess ja harjutusi tuleb teha regulaarselt. · enne venitusharjutuste sooritamist tuleks teha kerge eelsoojendus (jooks või mõni muu tsükliline tegevus). · venitamisel vältida järske liigutusi; · venitusasendi sissevõtmisel kulutada 23 sekundit, seejärel hoida asendit 710 sekundit,
tõusu. Valu tingimustes on kehaomaste opiaatide tootmine vähenenud. 8. Rühiharjutusi tuleb sooritada aeglases tempos, sest nõrgad lihasd ei suuda kiires tempos tööd teha. 9. Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on ülepinge suhtes kõige tundlikumad. 10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11. Alusta staatilistest harjutustest ehk harjutustega, mis nõuavad asendi hoidmist (20-30sek.) Isomeetrilises reziimis lihastöö (lihas ei lühene), mõjub lülisambale stabiliseerivalt, sest asendi hoidmine nõuab eelkõige süvalihaste korrektset tööd. 12. Vali harjutused nii, et tagatud on sirutajate- ja painutajate lihaste tasakaalustatud areng. 13. Hea rüht ei tähenda üksnes tugevaid lihaseid. Väga paljud ebamugavustunded saavad alguse just ülemäära pinges lihastest. Leia üles pinges lihased ja venita neid mõnuga. 14
Lihaste vastupidavuse arendamine: · Kiirusjõud: plahvatuslik jõud (kordus 1-6, koormus 30-60%, taastus 3-5min), hetke(kiir)jõud (kordus 4-8, koormus 0-40%, taastus 3-5min). · Maksimaaljõud: maksimumjõud (kordus 1-6, koormus 80-110%, taastus 3-5min), põhijõud (kordus 6-12, koormus 60-80%, taastus 1-4min). · Vastupidavusjõud: vastupidavusjõud (kordus 12-15, koormus 40-80%, taastus 30- 60sek), lihaste vastupidavus (kordus 15-100, koormus 0-40%, taastus 0-30sek). Treening jaamadega, eristatakse: raskus ja korduste arv ei muutu (70%.. 10x+70% jne), raskus muutub ja korduste arv jääb samaks (50%.. 10x+60%/10x+70% jne), raskus on sama kui korduste arv muutub (80%.. 10x+80%/7x+80%/4x jne). Olenevalt raskustest ja kordustest on võimalik treenida nii maksimaaljõudu , kiiruslikku jõudu kui ka jõuvastupidavust. Ringtreeningus kasutatakse 6-12 erinevat jaama, koormuse kestvus on 15-40 sek. Kiirusvastupidavuse arendamisel veelgi pikem
juhul taotlusliku alasäriga, kus peaaegu kogu pilt on tumedates toonides. 8.1 Särituse aeg Särituse aeg on aeg, mille jooksul kaamera katik on avatud, et lasta valgust sisse. Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende
Kohanemine 2...3 päeva kuni 3 nädalat (soovitatav une pikkus 7-8 tundi, kasutada võimalusel lõunauinakuid, süüa varem ja kasutada süsivesikute rohket toitu (kergemini seeditav, vähem valku) Unele ei ole asendajat! KEHA KAITSESÜSTEEMID Puhastatavuse illusioon – silmaripsme nääpsus asuvad mikroobid Puhastusvahendite illusioon – kõike ei suudeta pidevalt puhastada; laps puudutab nina või suud ca iga 30sek tagant; inimene puutub kokku minuti jooksul ca 30 erineva objektiga. Gripp levib õhus, külmetushaigused peamiselt kontaktiga. Puhtuse illusioon – 34% mehi ja 12% naisi ei pese WC’s käsi; arstid täidavad kätepesu reegleid 40% juhtudel; aevastus lennutab ca 100000 mikroorganismidega veetilka 130km/h kiirusega 4m kaugusele, rahvarohkes kohas jõuab aevastuse sisu 5min kanduda 150 inimesele -Gripi viirused (linnu, sea) - Hepatiit B (maksapõletik ->kollatõbi)
Kordamine seeriatena, korratakse ilma pausita Seeriate vahele jääb puhkeintervall, mille pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel Puhkepausi tähtsus Jõuvõimete arengu aluseks Väsimuse aste määrab KNS aga ka lihasraku adaptatsiooni jõutreeningule. Lihasvastupidavuse arendamine Seeritate arv 3-5 Sooritatakse suure korduste arvuga 20-50 Puhkepausid lühikesed 30sek Väikese lisaraskusega 0-30% Korduste koguarv ühes treeningus 500-1500 Harjutuste arv 5-8 Tempo aeglane Jõuvastupidavuse arendamine Seeriate arv 3 Sooritatakse lisaraskusega 20-50% Puhkepausid 20-45sek Korduste arv seerias 10-20 Korduste koguarv treeningus 300-600
väiksem. Lihaskramp on äkiline tugev ühe lihasrühma kokkutõmme, mille puhul iigutamine ei ole enam võimalik. Ennetada aitab korralik eelsoojendus, süsivesikurikas toit, küllaldane vedelik, magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja põlveõndrat jääkülma veega. Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude
alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine. Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod.
sulamiseni. Vahepeal nipsutasin tuubi, et kiirustada sulamist. 4. DNA – geeli – puhveri segu pipeteerisin Zymo-SpinTM kolonni (mis oma korda koosneb kolonnist ja kogumistopsist. Kolonn sisaldab ränifiltri, läbi mille me laseme oma segu jooksma. DNA seostub räniiksiidi osakestega, sellega ta ei saata kogumistopsi, vaid jääb kolonni filtri peale. Kolonni saagis minu DNA lõigule on vahemikus 70-90%) ja tsenrifugeerisime 30sek ja viskasin läbivoolatud puhver välja. 5. Lisasin 200µl pesupuhvrit ja jalle fuugisin 30 sek x2 korda, et olla kindel, DNA on puhas. 6. DNA elueerimiseks kasutasime MQ vett, mille pH oli > 6.0 (teisel juhul, DNA võib kahjustuda). Panin 10µl MQ vett peale ja fuugisin 1 min jooksul. DNA vabanes ränioksiidist ja sai kogumistopsiku sisse. 7. Kontrollin, kas eluaat sisaldab minu DNA lõiku, või puhastamise jooksul tekkisid vead:
mälustruktuurides. (Kirjeldage, kuidas keskkonna mõjutused ja nende taju toovad kaasa õppimise) (4.2) Inimene on väliskeskonnaga kontaktis oma nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise ja haistmise vahendusel. Tajuanalüsaatorite vastu võetud info teadvustub esimeses mälustruktuuris (sensoorne register). Kui sinna jõudnud info meile huvi pakub, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Huvi mitte pakkuv info kustub lõplikult. Lühiajalises mälus (5- 9ühikut, 15-30sek) (töötav mälu) algab tajutava info töötlemine. See toimub tihedas koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud info või moodustub uus pikajalisse mälu. Pikajalises mälus formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ning käitumise aluseks. 25. Operantse tingimise olemus (SR seose kujunemisena) ja seaduspärasused. Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning
NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIM ja OSPF on Intra-AS (piirkonnavälised) protokollid, BGP on Inter-AS (piirkonnasisene) protokoll RIP: Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector Algoritmi. kasutatakse hinnanguid ja nendeks on hüpete arv. Vahetab naabritega iga 30sek tagant infot (ehk marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30sek tagant) saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena (ehk RIP töötab UDP peal). Vaatab ka kas ruuterid on elus. Kui 6 ajaperioodi (180 sek) järel naaber pole vastanud siis arvatakse ta „surnuks“ ehk võrgust lahkunuks, kõik tema kaudu käinud marsruudid kuulutatakse kehtetuks
Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt.
Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia – titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt
annaabi.ee 
