tekkeni), asetatakse lahusesse platineerimata plaatinaelektrood, ühendatakse elektroodinõu hõbe-hõbekloriidelektroodiga ning mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Lahuse pH saab arvutada, lähtudes elemendi emj. ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest. Valemid. Koostame elemendi: Hg Hg2Cl2, KCl C6H4O2, C6H4(OH)2, H+(Pt) küllast. pH=?emj E=0,229V E= Kinhüdroonelektroodil toiumub reaktsioon C6H4O2 + 2H+ + 2e- = C6H4(OH)2, millele vastavalt potentsiaal Kuna aC6H4O2 = aC6H4(OH)2, avaldub kinhüdroonelektroodi potentsiaal Seega Katsetulemused · Kinhüdroon- hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud on E= 0,229 V · Katsetemperatuur: t= 25 C Arvutused: · Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: hõbe hõbekloriid= 0,199-1,01*10-3 (t-25) = 0,199 V · Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril:
Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1 Järgnevalt asetasin samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappelahusesse) vasktraadi nii, et see ei puutuks kokku tsingiga. Jälgisin, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Vasktraadi asetamisel soolhappesse ei eraldu vesinikku, sest vase redokspotensiaal on liiga suur (vesinikust suurem). Seejärel viisin vasktraadi kontakti tsingigraanuliga ja jälgisin, kas vase pinnalt hakkab
Pühapäev Autoroolis 132km 1h 55min Esmaspäev Autoroolis 26km 41min Jalgsi 1,5km 12min Teisipäev Autoroolis 26km 40min Kolmapäev Jalgsi 2km 21min Autoroolis 7km 12min Neljapäev Autoroolis 46km 36min Jalgsi 1,5km 12min Reede Autoroolis 152km 2h 20min Jalgsi 750m 7min Laupäev Autoroolis 24km 31min Pühapäev Autoroolis 142km 2h 10min Esmaspäev Autoroolis 204km 2h 32min Jalgsi 1,5km 12min Teisipäev Autoroolis 26km 42min Jalgsi 1,5km 13min Kolmapäev Kaassõitja 12km 25min
Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
00 0.00 58.75 3818.75 $D$10 Muutujad x3 0.00 0.00 3818.75 0.00 3818.75 $E$10 Muutujad x4 0.00 0.00 3818.75 0.00 3818.75 Lahendus Majandusprobleem RESSURSID KOGUS Puhh Maasik lill Koera Valmistatakse nelja erineva Vatt (m3) 320 4 2 4 6 5m2 riiet , 3 rulli niiti ja 2h Riie (m2) 450 5 3 3 4 rulli niiti ja aega 1h. Lille va Niit (rull) 235 3 4 5 3 kulub 6m3 vatti, 4m2 riiet , mänguasju kõige optimaals Tööjõud (h 150 2 1 2 2 450m2 ja niiti 235 rulli. Aeg
NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Täielik ioonvõrrand Na+ + Cl + Ag+ + NO3 AgCl + Na+ + NO3 Lühendatud ioonvõrrand Cl + Ag+ AgCl Vee teke Molekulaarne võrrand NaOH + HCl NaCl + H2O Täielik ioonvõrrand Na+ + OH + H+ + Cl Na+ + Cl + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH + H+ H2O Gaasi eraldumine Molekulaarne võrrand 2HCl + Na2CO3 2NaCl + H2O + CO2 Täielik ioonvõrrand 2H+ + 2Cl + 2Na+ + CO32 2Na+ + 2Cl + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32 H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine ·Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid
y liikumine x=v t v0 0 gt2 v0 y=h- 2 vy v0 Langemisaeg h vy t=Ö 2h g v0 Lennu kaugus © 1998 AS SERK xm=v0Ö 2h g x
Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Oluline on taibata, et ühele lühikesele ioonireaktsioonile vastab mitu konkreetst reaktsiooni , ka CuCl2 + 2KOH = 2KCl + Cu(OH)2 kirjeldab sama lühike ioonivõrrand Sisuliselt tähendab see seda, et vaskhüdroksiidi saamiseks võib võtta suvalise vees lahustuva vasesoola ja suvalise leelise Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 ( Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0 Happed, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid H2SO4 = H+ + HSO4- = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga Reageerimine metallidega
Gaasi teke Katse 5. CO32– ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + fenoolftaleiin→ roosa värvus, järelikult see on aluseline lahus, kuna happelises keskskonnas fenoolftaleiin on värvitu. Na2CO3 + 2HCl → 2NaCl + H2O + CO2↑ 2Na+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- → 2Na+ + 2Cl- + H2O + CO2↑ CO32- + 2H+ → H2O + CO2↑ Lisades HCl lahus muutub värvusetuks, sest lahus muutub neutraalseks. Näha on eralduva gaasi mullikesi (CO2). Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅ H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Esialgselt katseklaasis tekkis helesinine sade Cu(OH)2: CuSO4 + 2NH3 ⋅ H2O → Cu(OH)2↓ + (NH4)2SO4 Cu2+ + SO42- + 2NH4+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 2NH4+ + SO42-
Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikkus 1m l Kiirus 1m/s v Ruumala 1m3 V 8. Mida valem võimaldab arvutada? Valem võimaldab arvutada kiirust, antud on teepikkus ja aeg. 9.Andmed t=2h V=s/t s=160km V=160km/2h V=80km/h V=? Vastus:Auto keskmine kiirus on 80 km/h 10.Andmed v=8m/s v=s/t s=v*t t=20 km s=8m/s*20s=160s s=? S=160 s Vastus: Jooksja läbib 20 sekundiga 160 m.
vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = -------
elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti.
Selleks, et reaktsioonid saaksid toimuda, peaksid olema vabad ioonid. Keemilise reaktsiooni tunnused: 1) Sademe teke Cu SO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 (molekulaarne võrrand) Cu+2 + SO4-2 + 2Na+ + 2OH- Cu(OH)2 + 2Na2+ + SO4-2 (täielik ioonvõrrand) (see, mis sadestub, katki ei lähe) Cu+2 + 2OH- Cu(OH)2 (lühendatud ioonvõrrand) H2O + SO2 2) Gaasi eraldumine Na2SO3 + 2HCl H2SO3 + 2NaCl 2Na+ + SO3-2 + 2H+ + 2Cl- 2Na+ + 2Cl- + H2O + SO2 + -2 2H + SO3 H2O + SO2 3) Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi) 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 2K + 2OH + 2H + SO4-2 + - + 2K+ + SO4-2 + H2O + - H + OH H2O Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna.
Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r silindri põhjad Silindri telglõige Telglõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge h 2r Silindri ristlõige Ristlõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha
Eraldunud hapnik difundeerub läbi säilitustärklise. õhulõhede atmosfääri. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Moodustub NADPH2 – see, ja ATP on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP reaktsioonideks. 18 ATP 18 ADP + 18 Pi NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. K. Mäekase esitluse (http://www.ebu.ee/esitlus/FS.ppt) põhjal U. Tokko, TTG 2013 H2O CO2 valgusenergia ADP NADP Pimedus-
külgservad ei ole risti põhjaks pole põhjadega korrapärane hulknurk KUUP · Kõik tahud on ruudud · Kõik servad on võrdsed · St = 6 · a2 · V = a3 RISTTAHUKAS · Püströöptahukas, mille põhjaks on ristkülik · Diagonaalid on võrdsed · Kõik tahud on ristkülikud · St = 2(ab + bc + ac) · V=a·b·c · d2 =a2+b2+ c2 RÖÖPTAHUKAS · Prisma, mille põhjadeks on Sk = 2h(a + b) rööpkülikud St = 2h(a + b) + 2ab · Vastastahud on sina võrdsed ja V = Sp × h, paralleelsed · Diagonaalid lõikuvad ühes punktis, poolituvad selles punktis PÜRAMIID Põhjaks hulknurk Külgetahkudeks kolmnurgad ühise tipuga Põhiservad püramiidi põhjaservad Külgservad külgtahkude ühised servad KORRAPÄRANE PÜRAMIID Põhjaks korrapärane hulknurk Kõrguse aluspunkt ühtib põhja keskpunktiga Külgservad võrdsed
+ - Ag – Cl – AgCl 2 iooni – ioonkristall (vabasi ioone 0) Vabade ioonide hulk väheneb kui • tekib sade (aine ei lahustu) • tekib nõrgem elektrolüüt – tavaliselt nõrk hape või alus • tekib gaas (CO2; SO2; H2S; H2CO3 – CO2 ja H2O) • tekib vesi Kaaliumhüdroksiid + väävelhape + - + -2 + -2 + -2 2 KOH + H2SO4 - KSO4 + 2 H2O molekulaarne võrrand + - + -2 + -2 2K + 2OH + 2H + SO4 - 2K + SO4 + 2H2O K ja SO4 taandame ära - + 2OH + 2H - 2 H2O täielik ioonvõrrand Ioonvõrrandis kirjutatakse kokku - • vähe- ja mittelahustavad ained • vesi • gaasid (lämmastikuoksiidid, väävlioksiidid, ) • nõrgad happed H2SO3 ja H2CO3 on väga mittepüsivad!!!!!!! SOOL + ALUS – mõlemab lähteained peavad lahustuma, ja üks saadus peab olema mittelahustuv!
3. Reaktsioonid elektrolüütide lahuses Reaktsiooni ei toimu, kui vett, gaasi, sadet ei teki. 1) K2CO3 + Cu(NO3)2 -> 2KNO3 + CuCO3(sade)- molekulaarne võrrand Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand 2) Li2CO3 + 2HBr -> 2LiBr + H2CO3 2Li+ + CO32- + 2H+ + 2Br- -> 2Li+ + 2Br- + H2O + CO2(üles) CO32- + 2H+ -> H2O + CO2(üles) 4. Ülesanne Mitu grammi baariumsulfaati tekib 100g 20% baariumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega, kui saagis on 90% ? P=mlahustunud aine *100% / mlahus Ba(OH)2 + H2SO4 -> BaSO4 + 2H2O 1) m(lahustunud) aine= 100*0,2 = 20g 2) MBa(OH)2= 171g/mol 1 mol 1 mol 3) n=m/M = 20g/171g/mol = 0,12 mol
6. Kontrolli, kas toiduga saadud valgu kogus on vastavuses sinu organismi vajadustega 7. Kontrolli, kas toitainete suhe päevamenüüs on õige. 8. Kontrolli, milliste mikro- ja makroelementide ning vitamiinide kogus on normi piire ja milliste puhu esineb ala- või ületarbimist. PROTOKOLL 500ml=5dl=500g 1. 7,5h magamine 2,5h tööle-koju minemine (buss, jalutamine) 8h tööl (arvuti töö, kõndimine) 0,5 h lõuna 2h kino 2h õppimine 1h telekas, pikutamine 0,5 h õhtusöök 2. Energiakulu ühes ööpäevas: 2931,23 kcal. 3. 3 kohv [75 kcal; valgud 0,12g; rasvad 0,0g; süsiveskiud 1,8g] 4. Praad (kartul,sealiha, kaalikasalat, jahukaste) [591,1kcal ;valgud 23,08 g; rasvad 31,2g; süsivesikud 57,65g] Kaneelisai [ 342 kcal; valgud 7,09g; rasvad 9,98g; süsivesikud 57g] Õun [50kcal; valgud 0,4g; rasvad 0,72g; süsivesikud 19,8g]
kus raud reageerib püsivamaks ühendiks, mis kahjuks küll pole tugeva 3Fe + 2O2 ->t Fe3O4 Korrosiooni liigid 1) Keemiline korrosioon: saab toimuda kõrgel temperatuuril ja agressiivse gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine K(+): 2H+ + 2e'-> 2H-> H2 - redutseerumine Summaarne: Fe + 2H -> Fe + H2 b) Neautraalses keskkonnas, kus oksüdeerijaks on hapnik A(-): Fe - 2- -> Fe2+ K(+): O2 + 4e- + 2H2O -> 4OH- Summaarne: 4Fe + 3O2 + 2nH2O -> 2Fe2O3 x nH2O - roostekiht Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast 1) Õlitamine: nt rattakett, uksehinged 2) Värvimine ja lakkimine: nt autokere, rattakere, aiapostid
Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)] (3)+3H(2)O Alus+oksiid=sool+vesi (oksiid peab olema happeline ja MM) *2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O *CO(2)+2NaOH=Na(2)CO(3)+H(2)O *SO(3)+Ca[OH] (2)=CaSO(4)+H(2)O *CO(2)+2Fe[OH](3)=/Fe(2)[CO(3)](3)+3H(2)O Alus+sool=hüdroksiid+sool (mõlemad peavad vees lahustuma, sool peab olema nõrga happeline sool) *2LiOH+FeS=Fe[OH](2)+Li(2)S *CuSO(4)+2NaOH=Cu[OH] (2)+Na(2)SO(4) *liitiumhüdroksiid-LiOH-I-
· Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine CH COOH + H ® CH CHO + H O 3 2 3 2 Aldehüüdide esindajaid · Metanaal e formaldehüüd HCHO Gaas, lahustub hästi vees, mürgine Desinfitseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmine · Etanaal e atseetaldehüüd CH CHO 3
k critf m, y , d = 7,650 N/mm2 13,500 > 7,650 Kiive kandevõime ei ole tagatud ! Arvutuspikkuse ja sildeava suhe Tala tüüp Koormus tüüp lef / l3 Kui koormus on rakendatud tala surutud Lihttool Konstantne moment 1 servale, siis lef, tuleks suurendada 2h võrra Ühtlaselt jaotatud koormus 0,9 ja võib vähendada 0,5h võrra, koormus on Koondatud jõud sildeava keskel 0,8 rakendatud tala tõmmatud. Konsool Ühtlaselt jaotatud koormus 0,5 Koondatud koormus vabal otsal 0,8 l ef = 0,9 5800 Modifikatsioonitegur k mod =
Valguse käes seistes sade tumenes metallilise hõbeda eraldumise tõttu. 2AgCl 2Ag + Cl2 Tekkinud hõbekloriidi sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustus lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid. AgCl + 2NH3· H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Ag+ + 2NH3 [Ag(NH3)2]+ Lahuse hapestamisel (HNO3 ga) laguneb. Seejuures sadenes uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I- - ioonidega Joodi ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI Hõbejodiid ei lahustunud ammoniaagi vesilahuses. AgI + NH3 · H2O c) CrO4 - ioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. 2- 2Ag+ + CrO42- Ag2CrO4 Hg22+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl - ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade.
Milline ühend tekkis? Lillast lahus muutus värvituks, tekkis MnSO4. Esitada reaktsioonivõrrand, kirjutada poolreaktsioonide võrrandid ning arvutada redokspotentsiaalide vahe. MnO4 8 H 5e Mn 2 4 H 2 O |⋅ 2 1,52V – oksüdeerija 2 2 SO4 4 H 2e SO3 H 2O 2H |⋅ 5 -0,93V – redutseerija 2 2 2 MnO 4 16 H 10e 5SO3 10 H 5 H 2 O 2 Mn 2 8 H 2 O 5SO4 2 HO 10e 2 2
III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm³), tsentrifuugiklaas. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? V: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e- = H2 Redutseerujaks on Zn. Zn 2e- =Zn2+ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. V: Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku.
· tingitud kristallistruktuuride erinevusest nt grafiit, teemant, karbüün, fullereen AATOMI MASS aatomi tegelik mass (väga väike) AATOMMASS - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 süsiniku aatomi massist) INTEKS näitab aatomite arvu molekulis Xn H üks vesiniku aatom H2 vesiniku molekul KOEFITSIENT tähistab molekulide (moolide) arvu kXn 2H kaks vesiniku aatomit 2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes
Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. 4. Katseandmed. CuSO4 = 0,25M HCl = 0,1M FeSO4 = 0,2M Universaalne gaasi konstant: R = 8,314 J/K*mol Faraday konstant: F = 96485 C/mol 5. Katseandmete töötlus. 1) 1.1 Reaktsioonivõrrand: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2> Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e = H2> Redutseerujaks on Zn. Zn 2e =Zn2+ Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e = Zn2+
.. b) C + 2KNO 3 CO 2 + 2KNO 2 Elektronvõrrandid: ................................... ; ................................... Oksüdeerijaks on: .................... Redutseerijaks on: ................... 3 c) 3PbS + 8HNO 3 3PbSO 4 + 8NO + 4H 2 O Elektronvõrrandid: ................................... ; ................................... Oksüdeerijaks on: .................... Redutseerijaks on: ................... d) Cu + 2H 2 SO 4 CuSO 4 + SO 2 + 2H 2 O Elektronvõrrandid: ................................... ; ................................... Oksüdeerijaks on: .................... Redutseerijaks on: ................... 7. Missugused järgmistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid (kirjuta kasti ,,+"), missugused aga ei ole (kirjuta kasti ,,-"). a) 2KClO 3 2KCl + 3O 2 d) Ca + 2H 2 O Ca(OH) 2 + H 2
ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k
Katse 3 0,5...1 ml 0,2 M Pb(NO3)2 lahusele lisatakse 0,2 M K2CrO4 lahust (kollase värvusega). Pb(NO3 ) 2 + K 2CrO 4 PbCrO 4 + 2KNO 3 Pb 2+ + CrO 24- PbCrO 4 Reaktsioonil tekib kollane hõljuv sade, mis segamisel ühtlustub. Seismisel vajub sade põhja, lahuse värvus jääb kollaseks. Hüdrolüüs Katse 4 Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml 0,2 M Al 2(SO4)3 lahust ning teise sama palju 0,2 M Na 2CO3 lahust. Al2 (SO 4 )3 + 6H 2 O 2Al(OH)3 + 3H 2SO4 Na 2 CO3 + 2H 2O 2NaOH + CO 2 + H 2O Alumiiniumsulfaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka metüülpunast. Lahuse värv muutub punaseks, mis tähendab, et lahus on happeline ja pH<4,2. Naatriumkarbonaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värv muutub fuksiaroosaks, mis tähendab, et lahus on aluseline ja pH>9,9. Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
Elektrone lisand on doonor. Lisalugemist Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist.
4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega a) 2KI + Br2 = 2KBr + I2 vaba jood satub lahusesse b) lisada C6H6-e vaba jood lahustub benseenis ja katseklaasi pinnale tekib violetne joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess. Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand)
BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub neutralisatsioon Cu(OH)2 + 2H+ + 2Cl- Cu2+ + 2H2O + 2Cl- e) NH4Cl + NaOH NaCl + NH4OH tekib nuuskpiirituse lõhn. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni, kuna tekib nõrgem alus NH4+ + Cl- + OH- + Na+ NH4+ + Cl- + OH- + Na+
Märkused: Pakkumine kehtib kuni 01.01.2011 Garantii 6 kuud (ei kehti mastisilindrile) Tööleasumise aeg 2 nädalat peale pakkumis jõustumist Hinnapakkumise koostas Wihuri AS, Indrek Kadarik telf. 50 72 154 Reg. Kood Aadress Kontakt 300488923 Tartu mnt 6a TALLINN 53003001 854248344 Peetri 19 NARVA 5103282 Kestvus hind hind kokku 1.5h ühe tunni hind 400.- 600.- 2h 700.- 3600.- 1.5h 400.- 1000.- 3h 560.- 1760.- 1h 1200.- 1800.- 3h 3400.- 4600.- Hind käibemaksuta 13360 Käibe maks (20%) 2672 Hind kokku 16032
Ainevahetus tüübi/ toitumine järgi · Heterotroofid o Enamik bakterid o Kasutab valmis orgaanilist ainet o Energia saadakse lõhustimis protsessides · Loomad · Seened · Enamus bakterid · Klorofüllita taimed( parasiit taimed) · Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumu...
28.95. Joostud 1997. aastal 5000 m- 1. Kenenisa Bekele, Etioopia, 12.37.35. Joostud 2004. aastal 2. Haile Gebrselassie, Etioopia, 12.39.36. Joostud 1998. aastal 3. Daniel Komen, Keenia, 12.39.74. Joostud 1997. aastal 4. Eliud Kipchoge, Keenia, 12.46.53. Joostud 2004. aastal 5. Sileshi Sihine, Etioopia, 12.47.04. Joostud 2004. aastal 42 195 m- 1. Haile Gebrselassie, Etioopia, 2h03.59. Joostud 2008. aastal 2. Duncan Kibet, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal 3. James Kwambai, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal 4. Patrick Makau, Keenia, 2h 04.48 Joostud 2010. aastal 5. Paul Tergat, Keenia, 2h 04.55. Joostud 2003. aastal Lisa 2 Tabel 2. Carl Lewise tulemused suurvõistlustel (1) Sündinud: 01.07.1961 USA, Birmingham Pikkus: 188 cm Kaal: 80 kg Saavutused: Olümpiamängud: Los Angeles 1984: 100 m (9.99) kuldmedal 200 m (19.80) kuldmedal
.. ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP Eraldunud vesiniku aatomid/ioonid seostuvad vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldab neid vesinike aatomeid hiljem kasutada NAD + 2H NADH2/2NADH ?? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga. C6H12O6 2 C2H4OCOOH (glükoos2 piimhapet) 2 ADP + 2Pi 2 ATP
TREPID Asukoha järgi : · Sise ja välis trepid Otstarbe järgi : · Põhi trepid · Abi trepid Trepi kuju järgi : · 1 marsilised · 2 marsilised · 3 marsilised 1 marsiline 2 marsiline 3 marsiline Trepikalle on 1:1 või 1:2. Made platvorm millile minnakse marsile. 2h+b =63 ... 64 Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire
redutseerija SO 32 - võtab hapnikku juurde veest. Laengute võrdsustamiseks tuleb esimese võrrandi vasakule poolele liita 5 elektroni, teises lahutada 2 elektroni. Liidetavate ja loovutatavate elektronide arvu võrdsustamiseks korrutame esimest võrrandit 2-ga, teist 5-ga: MnO 4- + 8H + + 5e - Mn 2+ + 4H 2 O 2 26 SO 32 - + H 2 O - 2e - SO 24 - + 2H + 5 Summeerime võrrandid: 2 MnO 4- + 16H + + 5 SO 32 - + 5H 2 O 2Mn 2+ + 5 SO 24 - + 10H + + 8H 2 O ehk lühidalt 2 MnO 4- + 6H + + 5 SO 32 - 2Mn 2+ + 5 SO 24 - + 3H 2 O. Vastav molekulaarne võrrand on 2KMnO 4 + 3H 2 SO 4 + 5K 2 SO 3 2MnSO 4 + 6K 2 SO 4 + 3H 2 O. Näide 5. Leidke kordajad ioon-elektroonsel meetodil võrrandis CrCl 3 + H 2 O 2 + NaOH Na 2 CrO 4 + NaCl + H 2 O.
H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas. -lakmus sinine-happs punane/metüüloranz punane/universaa indikas.kollane.nätb lahuse ph-d happed reag. Metallidega metallide aktiivsuse reag.alusel. LI/K/BA/NA....NISR/PB(H)CU/HG/AG/PT/Aureag happetega--ei reageeri ZN+H2SO4=ZnSO4 +H2 metall+happejääk
metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) · korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) · mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) · protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega)
toiduaine Temperatuur(°C) aeg Praetud liha 2-6 24h Marineeritud lihalõigud 2-6 24h Mulgikapsas 2-6 18h Riisivormi roog 2-6 12h Kuumana realiseeritavad Üle63 2h alates töötlemise lõppust toidud Täidetud munad 2-6 6h Keedetud ja kooritud kartulid 2-6 18h Kuumsuitsu kala 2-6 72h Praetud hakkliha tooted 2-6 12h Singirullid 2-6 12h
01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te
Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3
toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD)
annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid.
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
Kordamine 1) Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teise asukoha suhtes 2) Aeg on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ....... Aja põhiühikuks on 1s 3) Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt 4) Liikumisi saab liigitada ..................... 5) Teepikkus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Teepikkuse põhiühikuks on 1m 6) Kiirus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Kiiruse põhiühikuks on 1m/s 7) Jõud on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ............ Jõu põhiühikuks on 1 N (njuuton) 8) Dünamomeeter on seade millega mõõdetakse raskusjõudu 9) Raskusjõuks nimetatakse ...................... Raskusjõud sõltub gravitatsioonist. Raskusjõudu arvutatakse Fr=mg 10) Gravitatsioon on nähtus 11) Elektrijõuks nimetatakse ......................... 12) Elektriliselt kehad tõukuvad ja tõmbuv...
Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redut...
vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuressaare linna tutvustav ekskursioon 10.00 Alustame tagasisõitu Tartu poole, teeme lühikesed peatused Pärnus ja Viljandis,Tartusse saabume umbes 16.00 Reisisaatja 2 1500.- 2 päeva 3000.-
annaabi.ee 
