5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LisaNuud
Õppematerjali autor
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikor
madalam, kui enne ja pärast seda. 7. Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal 1. Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematus Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), juhiks Adolf Hitler 2. 1923 üritas Hitler võimu haarata, läbikukkumine, kaaslastega koos vangi, teos ,,Mein Kampi" (,,Minu võitlus") 3. Hitleri arvates tuli kõrvaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid; aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks; esialgu ei suutnud natsid SM-l suurt toetust koguda 4. Ülemaailmne majanduskriis natside populaarsuse plahvatuslik kasv, 1932 aastal sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm 5. Stalin pidas sotsiaaldemokraatiat peamiseks vaenlaseks ning seega keelas ära koostöö. 6. 1933 Hitler kantsleriks valitsuse eesotsas tegutses esialgu põhiseaduse raamides, peagi
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule
Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu
ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll
Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Suured muudatused majanduses:Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks;Ettevõtteid kontrollis riik;Töölised jagati kutsekogudesse;Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone; Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine;Valitsus kontrollis haridust;Inimeste tegevust jälgis salapolitsei; Kõik inimesed pidid teenima riiki SAKSAMAA- Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai riigikantsleriks.Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka vä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid