20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 18...
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
Elerin Luuk 10.klass Frank Lloyd Wright Õpiaastad 1867-1893 On sündinud 8.juunil 1867. aastal Richaland centeris Wisconsini osariigis USA-s. Varakult geomeetriatunnetus ja huvi arhitektuuri vastu. Õppis 2 semestrit Wisconsini osariigi pealinnas Madisonis inseneriteadust. Lõpukas hakkas oma arvel maju ehitama. Oma rada otsimas 1893- 1901 Hakkas omal käel tööle, esialgu koos sõbra Cecil Corwini ja teiste arhitektidega, hiljem juhtis oma bürood. Wright ehitas lühikese aja jooksul peamiselt Chicago elumajad kõrgele keskklassile. Oak Parkist sai Wrighti elu ja töö keskpunkt. Põgenemine Euroopasse ja tagasi tulek Larkin Buildingule oli osaks saanud negatiivne kriitika . Uusi projektide tellimusi ei tulnud Wright palus oma abikaasalt lahutust, kuid sellele tuli eitav vastust ja Wright põgenes Euroopasse.
ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL KUJUNEMISEST Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. USAsse saabusid selle stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vält...
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormi...
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis k...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuu...
1 De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused 20.sajandi algus oli muutuste ajastu algus. Uued tootmisvõimalused panid ka loomeinimesed teises suunas mõtlema. Kujunes välja masinaesteetika ning loobuti vanadest stiilidest – püüti kujundada uut nägemust maailmast. Oma jälje jättis sellesse ka Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja ...
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
Sissejuhatus Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja desifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud. Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekita...
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Va...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
