*Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses *Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks.
sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel.Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal. Ükski teine spordivõistlus pole püüdnud maalimas sellist huvi nagu Jalgpalli Maailmameistrivõistlused/ FIFA World CupTM. Alates esimesest proovi võistlusest 1930a Uruguais, on Jalgpalli Maailmameistrivõistlused kujunenud FIFA lipulaevaks, mis kogu aeg kogunud populaarsust ja lugupidamist.Prantsusmaa jalgpalliliidu juhtide, eesotsa Jules Rimetiga, unistus 1920aastal oli kokku tuua maailma parimad jalgpalli rahvuskoondised ja panna nad võistlema Maailmameistri tiitlile. Algne kuldkarikas kandis Jules Rimeti nime, selle nimel võisteldi 3 korral peale 1930a,
Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i A) Johann Laidoner B) Eesti C) 1910-1945 D) Ta oli eesti sõjaväe pealik ja poliitik kes viisid 1930a. Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu.
inimkonnast. Ajaluule väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Kunstiline tase polnud kõrge, ajaluule oli pigem väljendusvahendite katsetamine.Õuduskujundid. Ekspressionism on vool Euroopas kunstiharudes 20. sajandil. Eesmärk on väljendada autori kujutlusi, ideid ja elamusi, jõuline väljenduslaad, kunstilised liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme. Arbujad Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a. Nad olid esimene põlvkond noori luuletajaid, kes olid saanud emakeelse hariduse iseseisvas Eestis. Taaselustasid ja arendasid edasi sümbolismi, huvitusid elufilosoofilistest ja vaimsetest küsimustest Ajakriitiline hoiak, rõhutasud luule ja kunsti tõeväärtusid Heiti Talvik juhtvaim Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, August Sang- müüride sümboolika Püüd vaimsele iseseisvusele, nad kujundasid 20.sajandi luule kõrgtaseme. Arbujate tegevuse lõpetas pagulus.
(naftatankerid) Laevaehitus 1975 a-l hõlmasid Aasia riigid 52%, 2000 a 82% laevaehitusest Liidrid : Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina Laevaehitus Konkurentsis püsimiseks : 1. Sõjalaevade ehitamine 2. Kõrge kvaliteediga laevade ehitamine 3. Ülisuurte laevade ehitamine 4. Laevade remontimine Autotööstus Arenes 20saj I poolel 21 saj alguses oli maailmas 700 miljonit autot 1960 a Põhja riigid hakkasid ehitama tehaseid Lõunasse 1930a toodeti Venemaal Moskvitseid, 1971a hakatakse tootma Zigulisid. Autotööstuse tootmisprotsessid 1) uurimis- ja arendustegevus 2) detailide valmistamine 3) monteerimine 4) hooldamine Hõlmab tänapäeval nii 2 kui ka 3 sektori (kindlustus, pangandus, reklaamindus jt) Buckeye Bullet Maailma kiireim elektrijõul töötav auto Süsinikfiibrist kere, kroom-molübdeen raam pikkus 9 m., laius 60 cm, kõrgus 90 cm. Põhi 1,2 cm kõrgusel. Mass 1,5 tonni. 510 km /h
RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks
1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine. Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt. 5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus. Ja suurb. Saksale sõja. 17sep
Ajalugu Kontrolltöö küsimused: 1. Mõiste muinasaeg 2. Ajalooline aeg 3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid)
kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus kontrollis partei nimel kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostates
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presidendiks
26) Mis värvi võib nafta olla? sinine 27) Mis on nafta koostis? C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. 28) Milleks kasutatati 19 saj lõpul enamus naftat? 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks.Millal ja miks tõusis nõudlus nafta järgi vedelkütusena? Koos sisepõlemismootorite ja sõidukite arvu tohutu kasvuga suurenes nõudlus vedelkütuse järgi ja 1930a. Peamine produkt bensiin. 29) Loetle selfialasid. Selfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht. Mis seos on neil naftaga? 1/3 naftast saadakse selfialadelt. 30) Millisetel riikidel on suurimad naftavarud? Saudi-Araabia, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan, Venezuela, Venemaa. Iseloomusta erinevate regioonide nafta tootmist ja tarbimist. Naftavarusid on kõige rohkem Lähis-Idas 66 %. Talle järgneb Kesk- ja Lõuna-Ameerika 12 %.
laiendada impeeriumi piire ning raiuda aken Euroopasse lisandus kommunistliku juhtkonna unistus maailmarevolutsioonist.SAKSAMAA-sest see võis ajaloolisele kogemusele tuginedes samui pühenduda Baltikumi valitsemisele. LEPINGUD-Ainuke leping, mis saavutati oli Eesti-Läti Kaitseliiduleping. RAHVASTELIIT-Eesti proovis igati osaleda Rahvasteliidu töös, et saada toetust Rahvasteliidu poolt, kui tekib sõjaseisukord,üritati osaleda kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. OHUALLIKAD 1930a.- sõjaliselt tugevnevad kommunistlik VENEMAA ja natslik SAKSAMAA. LEPITUSPOLIITIKA MÕJU-Tekitas Eestis umbusaldust nind lepituspoliitika toimus väikeriigide arvel. NEUTRALITEET- Prooviti näidata, et ei eelistata kumbagi riiki, kuigi see ei suutnud Eesti välispoliitilist olukorda parandada. MIKS EBAÕNNESTUS BALTI LIIDU LOOMINE?-Sest riikide vahel olid omavahelised vastuolud (Poola-Leedu konflikt), Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti
Akberg, M.Laarman EESTI KUNST 1940-55 riik tellis kunsti meelepärase temaatikaga, impressionism ja modernistlik realism elasid edasi, töörahva kujutamine, nõukogudemeelne sisu EESTI nõukogude kunstnike liit/ saksa ajal- lilled, loodus, inimesed kunstnike terror, jäid ellu need kes surusid oma isikupära alla/ Arhitektuur- elektika, klassitsism, suur SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL 1932a. USA-s./ Sellega tähistati uut Euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri./ 1930a. saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse otsides pelgupaika natsismi eest./ Risttahukakujulised ehitised., Sileda valge krohviga kaetud pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism
Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim.Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle.1918a. lõpulnimetati Mannerheim riigihoidjaks.Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse,millega Soome kuulutati vabariigiks.Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920a. okt sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. Soome aastail 1920-1930a 1920a. sai Soomest rahavasteliidu liige.Baltimaadeettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome tagasi,kuna arvas et need riigid on liiga nõrgad ja vaesed et Soomet vajaduse korral aidata.Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi.Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele
See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse. Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele. Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning
Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed. Hobused 1920a. - 1070 Autod 1993a. - 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21 2 Kuritegevus EVs ARVESTUS 5. Dr. Hans Madissoni 1923. a. uurimuse – Harku kurikalduvuste poeglaste kasvatusmaja kasvandike kuritegevusele sattumise põhjused – järeldused. Uurimus puudutab 1923 aasta Harku kurikalduvustega poeglaste kolooniat. Sinna kuulusid kodutud, taskuvargad jne. Kolooniasse pandi maiustuste, koduste, tubaka, loomade ja mehaanikariistade
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus
põhjused Euroopa Liidu olemasoluks, viisid eelmisel sajandil Euroopas paaril korral suurema verevalamiseni. Ometigi ei tehtud enne Teist maailmasõda Euroopa ühendamise suunal praktiliselt midagi. Euroopa rahvusriikide majanduslik ja poliitiline integratsioon hoogustus XX sajandi keskel. Valitseva viletsuse tõttu hakkas Euroopas pead tõstma kommunistlik liikumine ning hirmust selle ees pakkus USA riigisekretär välja Euroopa ühtse abistamise plaani. Briand'i plaan oli VASTUS: 1930a välja pakutud Euroopa Ühendriikide plaan Marshall'i plaan oli VASTUS: USA riigisekretäri plaan Euroopa abistamiseks Question 6 26. veebruaril 2001 aastal sõlmitakse Nice'i leping millega muudetakse otsuste tegemise protsessi Euroopa Liidus ning lepitakse kokku laienemise ajakava. Nice leping jõustub veebruaris 2004. Mitu liikmesriiki liitus Euroopa Liiduga 1 mail 2004 aastal? VASTUS: 10 Mitme kandidaatriigiga alustatakse liitumiskõnelusi? VASTUS: 12
Mariaanid ja Karoliinid. · 19. sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi. · 1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohta. · 1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis. · 1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri. · 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko. · 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera. Uus valitsus taaskehtestas1876 aasta konstitutsiooni. · 1931 a. üleriigilistel valimistel saavutasid üldvõidu vabariiklased. · 1931 a. peale valimistulemuste selgumist kuningas Alfonso VII (1886-1931) põgenes välismaale. · 1931 a. 14. IV kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis. · 1936 a. 15. I
Herrioti poliitikale olid vastu konservatiivid, rahvuslased ja finantsringkonnad. Kapital siirdub välismaale. Frangi kurss langeb, vasakpoolsus põrkab kokku ,,rahamüüriga". Herrioti valitsus peab lahkuma. Järgnevad lühiajalised valitsused. 1926a parempoolne liberaal R. Poincaré valitsus (parempoolsed ja radikaalid) hakkab franki päästma, rahaväärtuse stabiliseerimine õnnestub 1928a. 1928a valimised võidavad parempoolsed parteid, tõus majanduses jätkub kuni 1930a lõpuni. Majanduslangus algab Prantsusmaal 1931 aastal. 1932 valimised võidab vasakpoolne kartell (sots. ja radikaalid). 1933a Prantsusmaal on 300 000 töötut. Prantsusmaa sisepoliitika probleemid 1920'tel (Ebamääraste) Parteide paljusus ja lühiajalised valitsused. Poliitiline ebastabiilsus. Majandusprobleemid, suur riigivõlg. Ka Prantsusmaal on paremäärmuslaste liikumisi, nt veteranide tulirist. Nendele on iseloomulik juudivaenulikkus ja kommunismivastasus.
pärit eestlaselt Ludvig Puusepalt, kes tol ajal elas Peterburis.1900.a pidas ta ettekande "Coituse mõju aju verevarustusele emasloomal" ning 1902a. kaitses doktoriväitekirja teemal "Suguti erektsiooni ja seemneeritust valitsevaist ajukeskustest" ning temalt pärineb ka mitmeid teisi uurimusi eesnäärme, onanismi jm. kohta. 1905.a.avastas saksa günekoloog Van de Velde, et peale munaraku vabanemist tõuseb naise kehatemperatuur 0,5C võrra. 1930a. avaldas ta raamatu "Täiuslik abielu", mis eesti keeles ilmus 1933.a. pealkirjaga "Abielutehnika". Seal kirjeldab ta 10 sugutuspoosi. 1908.a. hakati välja andma esimest seksuoloogiaajakirja ning 1919.a. asutati Berliinis esimene seksuoloogiainstituut. Loodi abelunõuandlaid. 1924.a. kuulutati New Yorgis välja konkurss parima rasestumisvastase meetodi saamiseks. Sealt edasi on seksuoloogia areng olnud kiire ning seda sfääri puudutavad probleemid leiavad üha sagedasemat käsitlemist.
annaabi.ee 
