MAUNA LOA Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts 15 aprill 1984. Hawaii nimi ''Mauna Loa'' tähendab ''Long Mountain'' ehk ''Pikk Mägi''. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse
Described nature ,,Hääl Varjust" ( A Voice From the Shadow) analyze of society Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Started writing when was 13 A lyric poet, writes about life's different sides Described nature ,,Hääl Varjust" ( A Voice From the Shadow) analyze of society Grouping Siuru wrote Sensory poems Poetry grouping Siuru Lydia Koidula Lived 1843-1886 Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Emajõe Ööbik, (The Nightingale of the Emajõgi [the Mother River]) 1867 Lydia Koidula Lived 1843-1886
C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk"
, , , . , , . 1816 . , , . . , . .. (17871850) , , . , . 1816 , . , , . . .. (18161879) .. (17951881) . .. . (18211910) , , . 1843 . . (18421919) . 1842 . . , . (18111895) .. , . (1800 1875) . , , (18191898) , , .. . .. (18171891) .. , . "" 1841 "", .. ... .
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele
1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom
ainult 10 neist tuntakse Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases abielus Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag Vajalik O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17. august 1880 Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra Paganiniks Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja pillide vastu ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas Edvard Hagerup Grieg (1843 1907) Edvard Hagerup Griegi elulugu Griegi esivanemad pärinevad Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746. aastal sõja tõttu põgenes ning 1746. aastal Norrasse paikseks jäi. Edvardi vanaisa perekonna nimi oli samuti Grieg. Isa, Alexandes Grieg, oli briti konsul Bergenis. Ema, Gesine Hagerup, oli andekas pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku haridus. Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama,
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris.
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda"
meloodiat · Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata"
329 Muud 6743 sBm 29 195547,00 331 Kandvad välisseinad 546 m2 604 329784,00 334 Välisuksed- ja aknad 50 m2 3493 174650,00 335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00 349 Muud 6743 sBm 3 20229,00 351 Laetarindid 810 m2 777 629370,00
laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired.Teosed: "Oberto" (1839), "Kuningas üheks tunniks" (1840), "Nabucco" (1842), "Lombardlased" (1843), "Ernani"(1844), "Attila"(1846), "Machbeth" (1847), "Luisa Miller "(1849), "Rigoletto" (1851), "Trubaduur" (1853), "Traviata" (1853), "Don Carlos" (1867), "Aida" (1871), "Othello" (1887), "Falstaff" (1893). 1847 kirjutas A.Manzoni mälestuseks Reekviemi.Vaimulikud teosed "Stabat Mater" ja "Te Deum". Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova
Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning aastatel 1843-1845 luges ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis
aastal uuesti keeldus teda ülikooli tööle 9 võtmast, ja kes 1841. aastal võttis noorelt professorilt Bruno Bauerilt õiguse Bonnis loenguid pidada, sundis Marxi loobuma teadlase karjäärist. Pahempoolse hegelluse vaadete arenemine Saksamaal edenes tol aja väga kiiresti. Ludwig Feuerbach hakkab eriti 1836. aastast aates kritiseerima teoloogiat ning kalduma materialismi poole, mis tema juures täielikult võimule pääseb 1841. aastal. 1843. aastal ilmus ka tema ,,Tuleviku filosoofia põhiprintsiibid". Tol ajal Reini radikaalsed kodanlased, kellel oli kokkupuute- punkte pahempoolsete hegellastega, asustasid Kölnis opositsioonilise ajalehe ,,Reini ajaleht". Marx ja Bruno Bauer kutsuti ajalehe juurde peamisteks kaastöölisteks, 1842. aasta oktoobris aga sai Marx peatoimetajaks ja asus elama Bonnist Kölni. Ajalehe revolutsioonilis-demokraatlik suund muutus Marxi toimetajaks oleku ajal üha
- , 15 . - . , . 17 , 6- . . 19 , - . 2012 . 15- , . ! , . , . , , , -, . . " " , , 17 . . . 19 , , , "" - ( ). ! - . . (1843-1886) - , , . . 1925 . 1929 . .
Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro")
suulisel traditsioonil. Üleilmastumise aeg- Algas taasiseseisvumisega ja kestab siiani. Vabariigi ainus ametlik keel, vene keel kasutusel, tõuseb inglise keel ja suuremates linnades ka soome keel, ek uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 5. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.) 1680-1843 – Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1. ühtlustatud kirjakeele variant) 1843 kuni tänapäev – Uus kirjakeel (soomepärane ja häälduslähedane) 6. Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja või ilmusid neil aastatel: - 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - 1241 Taani hindamisraamat - 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G
. 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
28 1828 , -- . -- , . 1830 . T , . , «» , 10--12 , . , . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» .
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . .
isamaa kannatustele minevikus ja olevikus ning püüab kujutada tema tulevikku Proosa ja näitekirjanduses oli valdav realism. Friendrich Robert Faehlmann ( 1798-1850) Oli esimene eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Oli ühtviisi edukas nii kutsealal kui ka kirjanduses ja teaduses 1838 organiseeriti tema ettevõtmisel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastail 1843-1850 ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine. 1839- esines ta ÕES-s ettekandega Kalevipojast, milles ühendas temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks tervikuks, luues nii visandi eeposeks Idee sai soome kirjaniku E.Lönnroti ,,Kalevala" esmaväljaandest Kalevipoeg pidi saama eelkõige eesti kultuuri tutvustavaks väljaandeks. Tegi ära suure töö eepose kirjutamiseks
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , .
tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust *,,Oliver Twisti seiklused" Ilmus 18371839 igakuise seeriana kirjandusajakirjas Bentley's Miscellany Novell; ajalooline ilukirjandus; ühiskonnakriitika Peategelane Oliver Twist on vaene orb, keda vaestemajas halvasti koheldakse. Näljasena ja ühegi pennita põgeneb ta Londonisse, kuid langeb seal mõrtsukate ja pikanäpumeeste jõugu küüsi, mida juhib kurjategija Fagin. *,,Jõululaul" Ilmus 1843 Õpetlik novell; ühiskonnakriitika (tööstuslik kapitalism); kummituslugu Peategelane on ihne kaupmees Ebenezer Scrooge, kelle jaoks pole jõulud midagi muud kui vaid tema töötajate ettekääne töölt vaba päeva saamiseks. Pühaderõõm pole tema jaoks. Kuid mitmed kohtumised nii soojalt inimlikud kui ka teisest maailmast pärit
Hanoveri kuningriigis (Saksamaa) kõige vanema pojana viieteistkümnest protestandi pastori peres. Kolmeteist aastasena läks ta Göttingeni Gümnaasiumisse, elades ajutiselt ühe professori kodus. Ta sai lahkumiseks kirjaliku tunnistuse 6 aastat hiljem. Tal tuli huvi õppida keemiat kevadel Göttingeni Ülikoolis 1838. a, kui ta oli kohustatud õppima kuulsa keemikuga Friedrich Wöhleriga. 1842 aastal sai temast Robert Bunseni assistent Marburgi Ülikoolis, sai 1843. a sealt doktorikraadi. Uus võimalus tekkis 1845. a, kui ta läks Lyon Playfairile assistendiks uude Ökonoomse Geoloogia Muuseumisse Londonis, kus ta sai lähedaseks sõbraks Edward Franklandiga. Töötas õpetajana Londoni koolis aastatel 1845-1847. Alates 1847. aastast oli ta hõivatud ''Sõnaraamatu puhta ja rakendus keemia'' toimetamisega koos temaga on sinna kirjutanud Justus von Liebig, Wöhler ja Johann Christian Poggendorff. 1851. a järgnes Bunsenile
Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848 "Luisa Miller"1849 "Legnano lahing"1849 "Stiffelio"1850 "Rigoletto"1851 "Trubaduur"1853 "Traviata"1853 "Sitsiilia verepulm"1855 "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857
«»( 1585.) . , , , «» , , . , , , , , . , , , . , , , 1603., . « », , , « », « », « ». , , , . , 1616. «, ! , ! , ! ». , , , , . 2 , , 1821. , , . , . , , . , , «», , ., , , , .., «». , . , 1843., . , . 1844. , « ». , « », . « ». . . , , , . « »: «», «», « », « », « » . 1849. , , , , « ». , , , . , , , , . , , . , , . , « » . , . , 1854. , 1859. .., , , . , 1857. , . , , .
kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837 valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega. Suessi kanali avamise
soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia" · Kontsertsüit ,,Balshazzani pidu" I osa ,,Idamaine protsesioon" · Soololaul ,,Kurbus" sopran ja klaver · Sümfooniline poeem ,,Saaga" · Viiulikontsert I osa · Sümfoonia nr 1 III osa · Sümfooniline süit ,,Põhjamaa tütar" orkester 1 ELULUGU Edvard Grieg 1843-1907 Grieg on Norra ärkamisaja laulik. Sünnikohaks Bergen. Esimeseks muusikaõpetajaks ema, kes ise mängis väga hästi klaverit. Edvard suhtus muusikaõppesse tõsiselt. Ning selle tuloemusena oli 12-aastassena kirjutatud esimesed heliteosed. Akadeemilise hariduse saami9ne Norras puudus täielikult. Ema valmistab poega ette õpinguteks Lepzigi konservatooriumis, Saksamaal. Õpingute kõrvalt tegeleb Grieg mitmel alal: heliloojana, artistina, pianistina, õpetajana
keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848 "Luisa Miller"1849 "Legnano lahing"1849 "Stiffelio"1850 "Rigoletto"1851 "Trubaduur"1853 "Traviata"1853 "Sitsiilia verepulm"1855 "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857 "Simon Boccanegra"1857 "Maskiball"1859 "Saatuse jõud"1862
Fjodor Dostojevski Birgit Pärna M-14 Elulugu 11.11.1821 – 09.02.1881 Vene kirjanik Hariduselt insener Tegeles riigivastase tööga ( sidemed Petraševski ringiga) Talle määrati surmanuhtlus, mis asendus hiljem sunnitööga Seosed Eestiga 3. juuli 1843 – saabus Tallinnasse sõjaväeteenistuse korras 9. juuni 1845 – veetis Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse „Teisik“ kallal 25. mai 1846 – tema ühe kuulsaima teose „Sortsid“ (Kurjad vaimud) tegevus pidi toimuma tallinnas Tuntuimad teosed „Maria Stuart“ „Vaesed inimesed“ „Valged ööd“ „Alandatud ja solvatud“ „Kurjad vaimud“ AITÄH KUULAMAST!
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused:
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
naise Jeanne Duvaliga, "musta Veenusega" · Jeanne'ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks · Jeanne inspireerib Manet portree Jeanne'ist Baudelaire'i parimat armastuslüürikat Täisiga · 1843 saab B. isa pärandusena 75000 franki · Andub luksusele ja aristokraatlikule seltskonnaelule, kulutab raha riietele, raamatutele, maalidele, kallile toidule ja veinidele, oopiumile ja hasisile · Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes Spleen · 1843 võtab perekond Baudelaire'ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha · Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili
(oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid
üheks Boccanegra" tunniks" 1847:"Jeruusa lemm" 1857: 1842: "Aroldo" "Nabucco" 1848: "Korsaar" 1859: 1843: "Maskiball" "Lombardlase 1849: d Esimeses "Legnano 1862: Ristisõjas" ("I lahing" ("La "Saatuse lombardi alla battaglia di jõud" prima Legnano")
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti
Edvard Grieg Pärja Õun 11kl elulugu • 1843-1907 • Norra heliooja – sündis Bergenis. • Oli väga musikaalne laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana
Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast,
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile.
abielu Schumanniga. See aasta, õnnelikem Schumanni elus, on läinud ajalukku "Schumanni laulude aasta " nime all. Klaver, helilooja senine loomingukaaslane, jäi ta kavatsustele liiga kitsaks ja uus loominguline puhang tõi aasta vältel üle 100 laulu, nende seas ka tähtsamad tsüklid "Luuletaja armastus", "Naise elu ja armastus" "Mirdid" jt. Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia", instrumentaalmuusika teosed. 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli üldiselt ta muusikalise tegevuse kõrgperioodiks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik
Rousseau and German writer Johann Wolfgang von Goethe. Greatest writers William Wordsworth (1770-1850) : was a major English Romantic poet who, helped to launch the Romantic Age in English literature. His major works are poems like "Nutting" , " I wandered lonely as a cloud" and " Lucy Gray" Samuel Taylor Coleridge (kolrd/) (1772 -1834 ): was an English poet, Romantic, literary critic and philosopher . Some of his poems are : "Frost at midnight" and "The Nightingale" Robert Southey (1774 1843): was an poet of the Romantic school and Poet Laureate for 30 years from 1813 to his death in 1843. Some of his major works are : "The fall of Robespierre" , "Thalaba the destroyer" and " The Cid" Sir Walter Scott, 1st Baronet (1771 1832): was a prolific Scottish historical novelist and poet, popular throughout Europe during his time. Some of his novels : " Rob Roy" , "Ivanhoe" and "The Pirate" George Gordon Byron (1788 1824) a leading figure in Romanticism.
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R
teisest klassist Kultuurielus hääbusid murded v.a Võru- ja Saaremaal. 5)Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatkse kolme perioodi: Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel
Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
annaabi.ee 
