Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Muud Kohustused kokku 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Omakapital Aktsiakapital Eelm.per.jaot.kasum Aruandeaasta kasum 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Omakapital kokku 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Passiva kokku 1385,2 1374,0 1433,9 1700,1 1663,6 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 170000 kr 5 aastat intressiga tressiga8% 8% 170 000 170000 A= = =42577 , 705 APV 15a ; 8 3, 9927 Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa Laenujääk 170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29
loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 PIIRKASUMIARUANNE Kokku Ühe ühiku kohta
Eelm.per.jaot.kasum 1037,3 2129,3 3317,1 4801,0 Aruandeaasta kasum 1037,3 1092,0 1187,9 1483,9 1486,8 Omakapital kokku 1077,3 2169,3 3357,1 4841,0 6327,9 Passiva kokku 1218,3 2279,0 3433,1 4880,5 6327,9 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 170000 kr 5 aastat intressiga tressiga8% 8% 170 000 170000 A= = =42577 , 705 APV 15a ; 8 3, 9927 Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa Laenujääk 170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29
Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos tekkis ikaldusega, suri nälga hinnanguliselt 70 00075 000 inimest. Seega elas Põhjasõja eel Eestis maksimaalselt 325 000 inimest ning sellele järgnenud katkuga. Hinnanguliselt oli Eesti rahvaarv siis umbes 170000. 18. saj lõpuks küündis Eesti rahvaarv 480000-ni. . Põhja sõja ajal oli Põhja-Eestis taas ikaldus.. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. 1710. aasta katkuepideemia oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse Ungarist. Eesti- ja Liivimaal puhkes katk esmalt Riias, mida samal ajal piirasid venelased. Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui sõjategevuse tõttu
kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed? Massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks kõigele tagama annekteeritud territooriumi elanike kindlama sulamise NSV Liidu rahvaste sõbralikku perre. Kasvasid ka linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Talupojad tulid maalt linnadesse. 1945. elas linnades kolmandik, 1953. üle poole. Tõstatas ka keeleprobleemi. Ainult eesti keelega ei saanud enam hakkama. 8. Võrrelge põllumajanduse arengut 1950. 1960. 1970 aastatel. Millisel kümnendil oli see teie
330000 f(x) = x + 310000 290000 270000 250000 1/ 230000 210000 310000 290000 270000 250000 1/ 230000 210000 190000 170000 150000 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 1/c 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus lo , vastab molekuli pikkusele. Kui 1m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaüh on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0
Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ................................ on juhised arvestusalaste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 17. Leia mõistele õige definitsioon. 1. Vara 2. Kulu 3. Omakapital 4. Tegevjuhtkond 5. Tekkepõhiline arvestusviis
alla osa sadamast. Üldiselt arvatakse, et 20. sajandil Etna tegevus hoogustus, kuna toimus terve rida purskeid. Kõige raevukam neist hävitas 1928. aastal Mascali linnakese. Ka viimastel aastatel on vulkaan laavat ja tuhka välja ajanud ning kohalikele elanikele järjepidevalt probleeme ja muret põhjustanud. Grande Mamma Väidetakse, et Etna põhistruktuur hakkas moodustuma vähemalt 170000 aastat tagasi magma ehk kivimisulami maapinnale tungimise tagajärjel. Etna põhikoonuse nõlvad on kaetud ligikaudu 250 väiksema koonusega, mis on tekkinud vulkaani pursketegevuse käigus. Need külgkoonused on justkui mudilased ümber ema, mistõttu Etna on saanud endale hüüdnimeks Grande Mamma (Suur Mamma). Kui teha autoretk või rongisõit ümber Etna, võib näha hulgaliselt kauneid vaatepilte, nagu näiteks Monti Rossi (Punased mäed) Nicolosi lähedal, Silvestri
jäi sööti. Maale rajati kogulaenutus punkte ja masinatraktori jaamu. Eesti tööstuse taastamiseks eraldati Nõukogude liidu eelarvest suuri summasid kuna Leningradi piirkond vajas elektrit, põlevkivigaasi jne. Tööjõuna toodi sisse vene keelt kõnelevaid inimesi. Narva ja Paldiski elanikkokonda ei lubatud kodulinna tagasi. Uue linnana kuhu eestlasi saadeti sunnitööle, tekkis Sillamäe. Seal toodeti Eesti maapõuest leiduvat uraani. 1945-1950 tuli Eestisse 170000 muulast. Moskva määras Eestile rasketööstuse eelisarengu, milleks tooraine ja tööjõud toodi sisse, valmistoodang aga läks välja. · Metsavendlus. Koos uue okupatsiooniga algas Nõukogude võimu vastane võitlus. See oli osa kogu Ida-Euroopas aastail 1944-1956 peetud Nõukogude vastasest võitluses. Aastail 1944-1956 oli Eestis metsades umbes 14000-15000 inimest. Baltikumis oli metsavendlus kõige tugevam Leedus. Esijalgu olid need ära ootavas seisukohas, hiljem
puuvillakombinaat,kus vabad kohad täideti sissetoodud tööjõuga.Hakati ka linnu taastama,mis tõi kaasa veelgi suurema võõrtööjõu sissevoolu. Industrialiseerimise käigus kadus täiesti erasektor tööstuses| ENSVs majanduselu allutati kõigil tasandil plaanimajandusele. Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid. Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse toodud tööjõud oli madala kvalifikatsiooniga. Nad tõid kaasa oma tavad, traditsioonid, ellusuhtumise kujundades siin oma asustuspiirkonnad. Nende sisseränne vähendas eestlaste osatähtsust. 1959.a moodustasid muulased 25% kogu rahva arvust.Tööstuse arenedes kasvasid linnad ja muulased asusid sinna elama.1953.a elas linnades üle poole kogu rahvast.Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.
AT = 14,1cm 2 AL = 13cm 2 Tabelist saadud profiili olulised andmed: T = 10 · Nurkprofiili telje asukoht l2 l2 P Q2 Q2 bT F = 170 Q1 z0 l1 3. Keevisõmbluste sisejõudude analüüs 170 103 (0,1 - 0,047) = 0,1 1 (170000 - 90100) = 40kN 90,1kN 2 F = 0: Q1 + 2Q2 = FL M ( P ) = 0 : Q1bT = FL (bT - z0 ) FL (bT - z0 ) 150 103 (0, 070 - 0, 0197) Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N = 0 kN 108, 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused hK
Asukoht on linna tuiksoonel paikneval ristmikul ehituspoe ja bürootarvete kaupluse kõrval koos hea parkimisvõimalusega. Rendilepingu sõlmimisel on rendileandja poolt ruumid remonditud ja varustatud turvaklaasist uksega. 2.2 Sisseseade ja seadmed Renditud ruumidesse soetatakse kauplusesisustus vastavalt kontseptsioonile 200000 krooni väärtuses. Kauba transportimiseks ostetakse vähekasutatud mikrobuss Renault Master 170000 krooni väärtuses. Omanikud kasutavad sõiduvahenditena isiklike sõiduautosid, mille kulud ettevõtte katab 3000 krooni väärtuses ühe kalendrikuu jooksul. Ostetakse üks arvuti, kassaaparaat ja veel muid vajalike seadmeid 60000 krooni väärtuses. Ettevõte investeerib veel tsentraliseeritud IT-lahendusse, veebipoe programmerimisse ja sise- välireklaami umbes 60000 krooni väärtuses. 2.3 Tarnijad
Kuid võib pidada arvestust ka välisvaluutas, aga aruannetes kajastatakse saldod Eesti kroonides. Kui võlgnevuse arvelevõtmise päeva valuutakurss erineb selle tasumise päeva valuutakursist, tekib ettevõttele kasum või kahjum, mis kajastatakse raamatupidamise arvestuses kontol ,,muu ärituluna" või ,,muu ärikuluna" NÄITEKS: Osteti kaupa 10000 USD $ ostupäeva valuutakurss oli 17 krooni ning arve tarnijale on tasumata. Raamatupidamise kirjend on: D kaup 170000 K võlad tarnijatele Kaks nädalat hiljem tasume tarnijale 10000 USD $ saadud kauba eest. Maksmise päeval on Eesti Panga kurss 17,30 , seega 0,30 senti kallim Tasume arve . D võlad tarnijatele 170000.- D muud ärikulud 3000.- K pank 173000 (10000 x 17,30) HIND, MÜÜGITULUDE JA KULUDE ARVESTUS KAUBANDUSES Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega hind on rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Hind on kõigel, mille eest tuleb maksta
teenus on suunatud eelkõige äri ja finantsringkondadele. · System Development Corporation (SDC) - arendas välja otsingutarkvara ORBIT · National Library of Medicine. Lisaks veel mõned sidusandmebaaside tootjaid: · BRS Information Technologies - sisaldab üle 150 andmebaasi, mis on peamiselt bibliograafilised, mõned ka täistekstandmebaasid. · Mead Data Central - pakub üle 200 ametliku ja 160 mitteametliku allika ja on kättesaadav rohkem kui 170000 registreerunule. · ADP Data Service - pakub suurt hulka sidusteenuseid Põhja Ameerikas ja Euroopas. · Data Resources Inc. - pakub üle 130 andmebaasi majandusanalüüsi ja prognoosimise vallast. Tema Eps Plus tarkvara võimaldab ehitada firmasiseseid andmebaase ja ökonomeetrilisi mudeleid ja omab tervet rida statistilisi jooni. · Reuters - on seotud finantsandmete edastamisega.
Tulud tulu liik kogus (t) hind (kr) maksumus (kr) toote müük 1. aastal 15 tonni 8 120000 toote müük 2. aastal 16 tonni 8 128000 kokku 31 tonni 248000 kr Rahastamine Omavahendid olemas on maa, traktor ja maa ettevalmistamiseks vajaminevad töövahendid ja veoauto. Kokku summa 170000.- Toetused starditoetus kuni 100000.- Sõlmin seemnefirmaga lepingu, st et tasun arve eest siis, kui saak on sügisel müüdud. See vähendab kulude summat alustamisel. Arvestan ka sellega, et töötasu ei ole täies mahus alguses vaja. Alles siis, kui on vaja teha hooldamistöid ja koristada. Toote omahind Kõik kulud kokku kogu toodetud kogusega 99490: 15000= 6,6.-/kg 17 Kokkuvõte
läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. Õie Vesik jutustab: ,,Kolhoosid oli algul väikesed. Põllutöölised rahalist tasu ei saanud. Osta ka midagi polnud. Maad oli vist ainult 0,5 ha lubatud, aga sellel sai kartuleid ja juurvilja kasvatada." [Lisa 1:4] Kõige olulisem nõukogude okupatsiooniga kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945 - 1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Õie Vesik meenutab: ,, Kuna elasime Tartu-Pärnu maantee ääres, siis ,,külalisi" Venemaalt oli peaaegu iga päev ja öö. Kui tuli teade, et tuleb kindral, pidime kolima kogu perega sellesse väikesesse tuppa, kus enne sõda olid olnud sakslased. Ka mööbel tuli kahest toast välja kanda, tohtis jätta ainult ühe laua, voodi ja kapi, mida keegi ei jõudnud välja kanda. Toast väljuda ei tohtinud, kuni kindral majas oli
oma eelarvest palku Gaza sektoris Palestiina Omavalitsuse ametnike nimekirjas olevaile isikuile, kes tegelikult seal ei töötagi ja on seda ka audiitoreile siiralt tunnistanud. Tollest auditist ilmneb, et ligi veerand Palestiina omavalitsuse Gaza sektori haridus- ja tervishoiuametnike nimekirjas olijaist tegelikult seal ei tööta ega pole kunagi seal tööranudki. Tänaseks on selgunud, et Palestiina võimude palgalehel on üle 170000 ametniku, kelledest ligi 90000 isiku eest maksab EL oma Pegase nimelise programmi summadega. Euroaudiitorite sõnul saab neist enamik Gaza sektoris kirja pandud ametnikest palka ilma tööl käimata. Selle probleemi tuumaks on tõsiasi, et alates 2007. aastast on Palestiina territooriumid lõhestatud. Kui Jordani jõe Läänekaldal on võim ametlikult Palestiina Omavalitsuse käes, siis Gaza sektoris on sellest ajast võimutsenud
Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u
0,17 Energia (5000:3 0,83 (25000:30000) Kwh 0000) 0,17 Hooldus (10000: 0,83 (50000:60000) mt 60000) ) Homogeensete puulide koostamine PUUL 1 Tootmislikud üldkulud 96000 Kvaliteedikontroll 74000 Kokku 170000 Tootmistsükleid 50 Puuli määr 3400 PUUL 2 Elekter 84000 Teenindus 78000 Kokku 162000 M-h 60000 Puuli määr 2.7 Toode X Esmaskulud 50000 Üldkulud 1.puul 68000 2.puul 27000
seadmete vastu, mille tulemusena paraneb pakutava menüü kvaliteet, mis tagab aga suurema läbimüügi. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 kr. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus ehk turuväärtus kasutusaja lõppedes on 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: Periood -aasta Rahavoog CF 1. aasta 180000 2. aasta 170000 3. aasta 160000 4. aasta 160000 5. aasta 150000 5. aasta seadmete turuväärtus 50000 Projekti käivitamise kohta otsuse langetamiseks on vaja leida: · investeeringu nüüdis-puhasväärtuse NPV; · kasumiindeks PI; · projekti seesmise tulunormi IRR s.o. maksimaalne tulumäär, mida on võimalik sellelt projektilt saada. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
seadmete vastu, mille tulemusena paraneb pakutava menüü kvaliteet, mis tagab aga suurema läbimüügi. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 kr. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus ehk turuväärtus kasutusaja lõppedes on 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: Periood -aasta Rahavoog CF 1. aasta 180000 2. aasta 170000 3. aasta 160000 4. aasta 160000 5. aasta 150000 5. aasta seadmete turuväärtus 50000 Projekti käivitamise kohta otsuse langetamiseks on vaja leida: · investeeringu nüüdis-puhasväärtuse NPV; · kasumiindeks PI; · projekti seesmise tulunormi IRR s.o. maksimaalne tulumäär, mida on võimalik sellelt projektilt saada. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
seadmete vastu, mille tulemusena paraneb pakutava menüü kvaliteet, mis tagab aga suurema läbimüügi. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 kr. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus ehk turuväärtus kasutusaja lõppedes on 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: Periood -aasta Rahavoog CF 1. aasta 180000 2. aasta 170000 3. aasta 160000 4. aasta 160000 5. aasta 150000 5. aasta seadmete turuväärtus 50000 Projekti käivitamise kohta otsuse langetamiseks on vaja leida: · investeeringu nüüdis-puhasväärtuse NPV; · kasumiindeks PI; · projekti seesmise tulunormi IRR s.o. maksimaalne tulumäär, mida on võimalik sellelt projektilt saada. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)