Olustvere mõis Mõis rajati oletatavalt 16. sajandi keskel.1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem
7. Kohtuvõim? Eestimaa ülemmaakohus Tallinnas, Liivimaa Õukohtus Tartus, Eesti- ja Saaremaa meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda Rahvaarv oli pärast Liivi sõda katastroofilised kahanenud(vähem kui 100 000), XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, kõige rohkem vene talupoegi, soomlasi ning lätlaseid. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Venelased, soomlased, lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikel oli vaja rohkem tööjõudu ning nad vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks igasugustest maksudest, paljud alad olid hüljatud ja uued elanikud asusid nendele aladele elama. 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Kõrgeim valitsusametnik kes oli kuninga poolt määratud, ta juhtib sõjaväge, nimetab
aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka
6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. 7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased, Viru-ja Haapsalumaale soomlased, Valga ümbrusesse lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal
aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke
käe üles poole ning kinnitati näitamaks teist värvi kangast. Alumine lisavarrukas oli üldiselt kolmandat värvi ning teisest kangast, seda täidesti, tikiti ning lisati kalliskividest tikandid. See tuli nähtavale läbi vahede varrukas. 150ndatel ja 1570ndatel oli moes ülevalseisev puhvvarrukas. Seitsmeteiskümnenda sajandiga tulid moodi lihtsamad lõiked. Algusaastatel kandsid mehed õlgadel epolette. 1620ndatel ja 1630ndatel hakati varrukat vertikaalselt läbi lõikama õlast kuni randmeni jättes paistma valge alussärgi. 1635ndaks aastaks olid naiste varrukad kolmandik pikkusega, väga täidlased aga ilma lisa täidiseta, neid kaunistati elegantsete voltide ja kroogetega või pits mansettidega. Hilisemast seitsmeteistkümnendast sajandist olid meeste mantlitel külgeõmmeldud ümber varrukad, mis läksid laiemaks manseti poole. Naiste
eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste
jumalanna tiitlit. Minerva atribuudiks on Medusa peaga egiid, Herat sümboliserib paabulind. Venus vaatab Parisega tõtt ja on vastu võtmas kuldõuna. Puu taga seisab sündmuste tunnistajana jumalate käskjalg Mercurius, peas tiivuline kübar, käes heeroldikepp. Maali värvigamma, huvitav kompositsioon ja antiiktegelaste atribuutide rohkus loovad kauni tervikpildi. 1630ndatel tõmbus Peter Paul Rubens avalikust elus kõrvale. Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd. Elu viimastel aastakümnetel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistavad toonid mõjuvad emailpinnana. Allegoorilise pildi ,,Armastuseaed" (1633) teemaks on Rubensi abielu noore Helene Fourment' iga
viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja 5 külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid
raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. RAHVASTIK Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke
Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustasid Taani valdustes olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigus Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindtalkuberneride huvisfääri. Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud
sellega eoses hoopis. Viru värava ette püstitati seejärel Uus Rondeel ning Viru värava ja Väikese Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana)
kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest b) rüütelkonnad e aadli omavalitsus: kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused HarjuViru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630ndatel aastatel Liivimaa rüütelkond, eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri
ja 15.sajandil hakkas kaduma. Pärisorjus kadus migratsiooni tulemusena. Asuti ümber teiste mõisate maadele, kus neid võeti hästi vastu ja kus nad enam teotööd ei pidanud tegema. Mõisad hakkavad üle minema rendikohtadele ja renditulule. 15.sajandil on mõisnikud veel taga ajanud oma kadunud pärisorje, reaalselt saadi järjest vähem tagasi. On veel säilinud nimekirjad oma pagenud teoorjade kohta. Pärisorjus suri ise välja. On allikatest leitud, et viimane pärisori suri 1630ndatel aastatel. 17.sajandi alguseks oli sisuliselt mindud üle tavarendile. 16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene. 16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted: Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud, valdajad. Võisid müüa, päranda, osta. 25 % elanikkonnast. Vabatalupojad. Yeoman – suurmaatalupoeg
humanistlik proosa. Hakkab muutuma mõneti keerulisemaks, väljenduse vabadust ja avarust enam niipalju ei ole. Järjest enam hakkab tulema filosoofias traktaadilik-teaduslik kallak. 1630ndad, klassitsismi algus. Klassitsism - mõistuspärasus, kus umbusaldati kirgi ja tundeid, arvati, et mõistus peab valitsema elu. Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need
suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile. · Vana omand garanteeriti Rootsile lojaalsusele baltisaksa aadlile · 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile: · Nt kõik vanad staarostkonnad läksid rootslastele · 1630ndatel LM adramaadest kuulus: A. Rootsi kõrgaadlile 45%(nt Oxenstiernad ja De la Gardied) ja Rootsi alamale aadlile 5%(rohkem kui Eestimaal) · Rootslased ei elanud oma LM mõisades 1.B. Põlise saksa aadli valduses 39% adramaadest. Rootsi reduktsioonipoliitika taust 17. Saj keskpaigas · Kristiina ajastul(1632-1654) jätkati aadlit soosivat läänistuspoliitikat:
Portugalased hakkasid pingutama, et nende kätte jäeks orjakaubanduse monopol. Hisp , kes hakkasid oma aladele orje ostma, ostsid neid eelkõige hispaaniast. Oluline ka see, et hispaanlased algselt ei olnud huvitatud istanduste loomisest vaid kulla otsimisest ning indiaanlaste varadest. Esimesed , kes ameerikas istandusi hakkasid rajama olid portugallased. Hakkasid oma mudelit kanda brasiilia aladele. 1530ndatel I istandused portugallaste poolt. ( suhkruistandused). Alles 1630ndatel hakati ameerikas istandusi väljaspool brasiiliat rajama, siis juba ka tubaka, kohvi, indogo jt istandusi hisp jt poolt. 1680ndateks a orje eriti palju üle atlandi polnud veetud. 1520 hakkas aktiivsem vedu, 1680 aastaks oli veetud u miljon orja. 1680ndatel oli 10 000 orja aasta, 1720ndatel 50 000 aastast, 18 saj IIp 80 000 orja igal aastal.Summaarumina viidi orje üle atlandi 11 milj otrandi, kellest poolteist milj suri teel olles. I teaduslikud arvutused tegi P.Curtin. Tema arvutused ka tp
olenemata sellest, kus ta ise viibis ( nt kuninga juures). Gustav II Adolf otsib üles oma õpetaja, võtab ametisse Juhhan Skyte. Ametisse määrab ta 29 nov 1629 a. Skyte saadetakse siia juba uut provintsi looma, alustaa tuli 0. Varasemat poola pärandit arvestada ei tohtinud ja ei saanud. Instruktsioon, mis siin ette võtta tuli on Skyte poolt kirjutatud, kuninga poolt kinnitatud. Liivimaale jõuab alles 1630ndatel a. Esialgu uueks kindralkub pealinnaks Tatu, sest oli keset kahte valdust. Kui bürokraadid siia jõudsid, siis õige pea hakkab olulist rolli mängima riia ja kõik provintsi sissetulekud suunatakse riiga, kus on nii või teisi suurimad sissetulekud. Administratiivsete kultuuride loomisel on Skyte käed vabad-> Liivimaa valitsemine sarnasem rootsi kui eesti valitsemisega.Skyte oli karismaatiline tegelane, kes jõudis kõikvõimalike küs tegeleda.
annaabi.ee 
