Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"15ni" - 17 õppematerjali

Vanem Eesti kirjandus
2
doc

Vanem Eesti kirjandus

KONTROLLTÖÖ (VANEM EESTI KIRJANDUS ; Õ.LK.7-79) 10. klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid te...

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Inimgeograafia
3
rtf

Inimgeograafia

Suremust mõjutavad tegurid: vägivald, õnnetused, haigused, nälg, sõjad, veepuudus, konfliktid, looduskatastroof Suremust iseloomustavad: suremuse üldkordaja, keskmine eluiga, suremus loomulik iive = sünnid - surmad sündide üldkordaja = sünnid/keskmine rahvaarv * 1000%o Traditsiooniline rahvastiku tüüp - sündimus 30-40; suremus sama; rahvaarv muutumine aeglane (kasv) Demograafiline ülemineku I etapp - sündimus sama; suremus langeb 15ni; rahvaarvu kasv kiire Demograafilise ülemineku II etapp - langevad mõlemad 10ni; kiire kasv (Kambodza) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp - alla 10%o mõlemad; stabiilne v kahanev rahvastiku muutumine (Eesti) Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograaf. koosseisu, paiknemise mõjutamisel. Sots.poliitikaga on seotud tervishoid, pere-, integratsiooni-, eluaseme-, tööturupoliitika. Seda saavad mõjutada sündide arv ja sisse-, väljaränne.

Geograafia → Inimgeograafia
8 allalaadimist
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele-Ülesanne
1
doc

Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele-Ülesanne

probleemi olemus: Alkoholism on väga levinud, oleme sellega Euroopas esirinnas lahendus: Alkoholi kättesaadavus meie riigis on liiga lihtne ja soodne. Minu arvates peaks olema alkohol kallim ja raskemini kättesaadav, eeskujuks tooksin Norra. Seal elades oli näha kui alkoholi on raskem kätte saada ja see pole sul silma all, siis ega ikka ei kipu ostma seda küll. Alkoholi müüakse seal vaid ette nähtud poodides, väga limiteeritud ajal, näiteks nädalavahetusel vaid kella 15ni päeval, hinnad on kordades kõrgemad ja inimesed ei tarvita seda nii kerge käeliselt. Laste juures olekul ei tohiks üldse tarvitada minu meelest alkoholi, lastele tuleks koolides teha rohkem ennetavaid loenguid, mida toob kaasa endaga sõltuvus. Alkohol tekitab kiiresti sõltuvust, kui see probleem tekib tulevad ka tervisehädad, alati on peres seetõttu kannatajaid. Alkoholi mõju all pannakse toime nii kuritegevust, kui ka perevägivald on tugevasti sellega seotud

Ühiskond → 12. klassi ühiskond
0 allalaadimist
Ristisõjad
3
docx

Ristisõjad

Ministeriaal ­ algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine. Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine, turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde. Rüütlikasvatus: Peaeesmärk ­ Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaz- kõrgemal seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Koorma planeerimine ja rahvusvahelise veo korraldamine
8
docx

Koorma planeerimine ja rahvusvahelise veo korraldamine

Ööbimiskohta jõuab meie firma kaubaauto 17:45. Kuna on juba neljapäev, aga meil on vaja jõuda alles esmaspäevaks Tartusse, siis saab öise puhkeaja märksa pikema, kui 11h teha. Päeva lõpus on jäänud Eesti-Läti piirini ainult 762km. Reedel, 1.juulil saab jälle kell 8 päeva alustada. Esimene päevapool kestab kella 8- 12:30ni. Selle ajaga on võimalik jällegi läbida 315km. Järgneb kohvipaus kestvusega 45 minutit. See kestab kuni kella 13:15ni. Tööpäeva on jäänud veel järgi 4h 30 min ning ka seekord saab rekka sõita 315km. Reedel kell 17:45 jääb veel Eestini 132km ja Tartuni 218km. Ees on ootamas laupäev (2. juuni), mil meie firma kaubaauto saab ületada Eesti piiri. Kuna Tartusse peab jõudma alles esmaspäeva hommikuks, siis võib juht sõitma hakata alles kell 10. 132km Valgani läbib rekka 1h ja 53 minutiga ning kell näitab siis 11:53. Tartusse jõuab ta kell 13:06

Logistika → Logistika
62 allalaadimist
Euroopa Liit
10
docx

Euroopa Liit

1. Kümme ajaloolist sammu 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 ­ Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 ­ Kreeka · 1986 ­ Hispaania, Portugal · 1995 ­ Austria, Soome, Rootsi

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
41 allalaadimist
Euroopa Liit ning seonduvad lepingud
4
doc

Euroopa Liit ning seonduvad lepingud

asutamislepingu. 7. 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujunemine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse EL 1995: ELi liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: 10 uut riiki ühinevad ELiga

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
117 allalaadimist
Formaliseeritud küsitlus uurimismeetodina
9
doc

Formaliseeritud küsitlus uurimismeetodina

võrdväärsusest. Kuigi kõigi algtunnuste võrdväärsuses võib sageli kahelda, on nende omavaheliste kaalude või koefitsientide kindlaksmääramine veelgi raskem, mistõttu harilikult võetakse koondtunnuste moodustamisel aluseks algtunnuste võrdväärsus. 4. Edasiseks analüüsiks on vajalik koondtunnuste skaalade lühendamine ja normeerimine. Koondtunnused moodustuvad erineva arvu algtunnuste alusel, tavaliselt kõigubalgtunnuste arv 3st 15ni, esineb ka mitmekümnest algtunnusest koosnevaid superindekseid. Koondtunnuseid, mille puhul maksimaalne kogutud punktide arv läheneb 10le või on üle 10, on raske tõlgendada, pealegi on vastajate jagunemine enamasti ebaühtlane, mitmed skaalapunktid koguvad vähe vastajaid. Koondtunnuste lühendamine tähendab tavaliselt nende taandamist 5-pallistele skaaladele, millest 1. skaalapunkt on tõlgendatav kui antud tunnuse (näit poliitikahuvi või päevalehtede

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
28 allalaadimist
Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1
8
rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 19. Mis on ja miks tekib tahtmatu tähelepanu? 20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel. Paralleelne ja järjestikune töötlus. 21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23

Pedagoogika → Eripedagoogika
40 allalaadimist
SÜDA JA VERESOONED
12
docx

SÜDA JA VERESOONED

arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
54 allalaadimist
Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 4. Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last? ADHD – hüperaktiivsus tähelepanu puudusega. Peamised tunnused on hüperaktiivsus, tähelepanu puudumine ja impulsiivsus. Õpetamisel tuleks jälgida, et laps ei suuda kaua ühel kohal püsida- seega tuleks võimaldada lapsele lühemad õppimisajad. Samuti tuleks vähendada tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske

Psühholoogia → Tunnetuspsühholoogia ja...
218 allalaadimist
Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
46
docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

1 1951 – kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973 – ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979 – esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981 – esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993 – ühtse turu väljakujundamine 1993 – Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995 – Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002 – käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004 – kümme uut riiki ühinevad ELiga. 2007 – kaks uut riiki ühinevad ELiga. TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Aluseks kolm lepingut: • ESTÜ leping – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Pariis, 18. aprill 1951) • Rooma leping – Euroopa Ühendus (Rooma, 25. märts 1957) • Euroopa Liidu loomise leping (Maastricht, 2. juuli 1992; jõustus 1. nov 1993) Euroopa Liidu põhimõtted

Majandus → Euroopa Liidu üldkursus
57 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus II
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit Berliini müüri langemine, Saksamaa taasühinemine, NSV Liit laguneb. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni Austria, Rootsi ja Soome 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endise Jugoslaavia vabariik (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). 2007- Bulgaaria, Rumeenia. Tulevik

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
59 allalaadimist
Vene keskaeg
26
docx

Vene keskaeg

Seda Vene ajaloo raamatutes suurt ei kirjutata. Venes teateid, et kirikuid vanadele pühapaikade kohtadesse või ojale. Ja vanad tähtpäevad ühendati kristlike pühadega. Metropoliit oli vene kiriku pea ja esialgu Bütsants määras metropoliite. Nad asusid Kiievis ega olnud sageli kohalikku päritolu, kahekümnest teadaolevast metropoliidist on kaks olnud slaavi päritolu. Venemaa jagati piiskopkondadeks, nende arv kasvas kaheksalt 15ni 13. ajandil. Piiskopid olid esialgu osa piiskoppe määratud Bütsantsist. Vene kirik sai vürstilt küllaltki suuri maavaldusi, nii et Vene kirik juba algusest peale üpriski rikas. Kümnendik kirikule Vene valdustest, kloostrid kasvama, mõlemate rikkus kasvas, sest Venemaal komme, et surmajärgne elu ei sõltunud vaid käitumisest elu ajal. Surmajärgselt oli vaja elavate palvet tema eest, kõige paremini võttis jumal kuulda munkade palveid,

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
290 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Eesti iseseisvumise ajaks oli ajakirjanduses töötanud (1905. aastast alates) juba 18 naist. Seda on näiteks Soomega võrreldes märksa rohkem, kuna Soomes oli iseseisvumiseni tegutsenud 8 naist. (Küsimus on siin ka erinevas kultuuritaustas: soome naised olid harjutatud seltskonnas vaikima.) Kahe maailmasõja vahelises Eestis teenis ajakirjandustööga leiba juba 73 naist, mis on ligi 12 protsenti kõigist ajakirjanikest. Samal ajavahemikul kasvas Soome naisajakirjanike protsent kuuelt 15ni. Ajakirjanikutööd alustati Eestis keskmiselt 27-28 eluaasta sees. Ajakirjaniku keskmine vanus eesti väljaannete toimetustes oli 30-40 aastat. Eesti toimetustes töötas 1878-1904 suhteliselt rohkem üle keskealisi inimesi kui Soomes, olukord muutus iseseisvas Eestis Soomega võrreldes vastupidiseks ­ meie ajakirjanike koosseis noorenes, kuna riigiamet tõmbas Eestis paljusid staazikaid ja ühtlasi nimekaid ajakirjanikke. Samas joonistub vanusekõver välja korrapärased kasvuperioodid

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun