Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 19451959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma
M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
Stammformen der starken und gemischten Verben nach Gruppen Ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid gruppidena Infinitiv Präteritum Partizip II a a stehen stand gestanden seisma bringen brachte gebracht tooma denken dachte gedacht mõtlema kennen kannte gekannt teadma,tundma brennen brannte gebrannt põlema,põletama nennen nannte genannt nimetama rennen rannte ist gerannt tormama tun tat getan tegema,asetama a e bitten bat gebeten paluma liegen lag gelegen asuma,lebama sitzen saB gesessen istuma e a e essen aB gegessen...
Words 110-106 1. Approve (verb) heaks kiitma 2. Accuse (verb) süüdistama 3. Wrongful (adjective) ülekohtune 4. Innocent (adjective) süütu 5. Get involved (verb) kaasa minema 6. Misbehave (verb) halvasti käituma 7. Civil rights (noun) tsiviilõigused 8. Humiliating alandav 9. Infuriating vihale ajav 10. Emphasized rõhutatud 11. Auxiliary (adjective) aitav 12. Swearword (noun)- needus 13. Columnist (noun) publitsist 14. Publisher (noun) kirjastaja 15. Business manager (noun) ärijuht 16. Office manager (noun) büroojuhataja 17. Persuade (verb) keelitama 18. Express (verb) avaldama 19. Group (verb) rühmitama 20. Censorship (noun) tsensuur 21. Periodicals (noun) perioodikaväljaanded 22. Courage (noun) julgus 23. Common (adjective) üldine 24. Prosperity (noun) heaolu 25. Monotonous (adjective) monotoonne 26. Abroad (adverb) võõrsil 27. Broadcast (verb) levitama 28. Allo...
Irregular Verbs Infinitive Past Past Participle Infinitive Past Past Participle Be was/were been let let let Bear bore born(e) lie lay lain Beat beat beaten light lit lit Become became become lose lost lost Begin began begun make made made Bite bit bitten mean meant meant Blow blew blown meet met met Break broke broken pay paid paid Brong brought brought put put put Build built ...
docstxt/14285295879098.txt
piiratud ja seal hoitakse, uuritakse, tutvustatakse ja kui vaja ka taastatakse loodust. Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Karula ja Vilsandi. Lisaks looduse kaitsmise ülesandele pakuvad rahvuspargid inimestele võimalust loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas korvata neile saamata jäänud kasu või kaitstava liigi tekitatud kahju. Eestis saavad
docstxt/15184480402297.txt
docstxt/15184481861569.txt
ÕENDUSDIAGNOOS Rühmatöö. 49aastane mees toodud kiirabiga haiglasse tänavalt. Möödujate sõnul oli kõndimise pealt seisma jäänud, veidralt häälitsenud ja vabisedes maha kukkunud. Suust eritub rohkelt verist sülge, liigutab aktiivselt kõiki jäsemeid ja tahab kuhugi minna. Verbaalset kontakti ei saa, arusaamatu hääl. RR 175/110, pulss 115, regulaarne, hingamissagedus 24, SpO2 93%. Välja näeb hoolitsemata, taskutes..
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirjeldus: millal algas menarche, kui pikk tsükkel, kui kaua kestab verejooks, kas on valulik, kas tsükkel on regulaarne, kas esineb muid vaevusi (kõhuvalu, peavalu, jõuetus)? Seksuaalelu: Kas on alustanud seksuaaleluga? Kas on olemas kindel partner või pigem juhupartnerid? Mida on eelnevalt kasutanud?
Ise kiirabi kutsuda ei soovinud, kuid kolleegid käisid peale. Perearsti juures ei olnud käinud aastaid, ise usub, et on terve. Ravimeid ei tarvita. Suitsetab pool pakki päevas, alkoholi tarbib mõõdukalt. Kolleegid mäletavad, et paar päeva tagasi oli hommikul veider moment, kus sama mees ei suutnud telefoni vastu võtta ja pillas selle korduvalt põrandale, kuid päeva jooksul töötas normaalselt edasi. Vererõhk 205/130, pulss 110, regulaarne, hingamissagedus 18, SpO2 96%. Sündmuskohal suudab paremat kätt pisut tõsta, kuid koordinatsioon...
10. 3,213 37,213 0,914 0,663 0,378 33,616 127,381 48,186 117,915 0,405 Katseandmed I1 Nr f C U1 [V] U [V] U2 [V] [A] I2 [A] Ic [A] P2 [W] [Hz] [F] C C C C C C C C C C C C C C 1. 50 0 110 150/150 110 110 15/150 11 105 150/150 105 83 1/100 0,83 82 1/100 0,82 0 5/100*0,5/5 0 31 150/150 31 2. 50 4 110 150/150 110 95 15/150 9,5 105 150/150 105 71 1/100 0,71 82 1/100 0,82 24 5/100*0,5/5 0,12 32 150/150 32 3. 50 8 110 150/150 110 82 15/150 8,2 105 150/150 105 62 1/100 0,62 82 1/100 0,82 49 5/100*0,5/5 0,25 32 150/150 32 4. 50 12 110 150/150 110 65 15/150 6,5 106 150/150 106 50 1/100 0,50 83 1/100 0,83 79 5/100*0,5/5 0,40 33 150/150 33 5
Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) 3C Aktiivkoormus, p1 MW 0
Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused
U₁ (V) ΔU (V) U₂ (V) I₁ (A) Ic (A) I₂ (A) P₂ (W) f (Hz) C (µF) α C α*C α C α*C α C α*C α C α*C α C α*C α C α*C α C α*C 50 10,5 110 300/150 220 114 15/150 11,4 104 300/150 208 100 0,25/100 0,25 77 1/5*5/100 0,77 82 1/100 0,82 26 300*1/150 52 50 12,5 110 300/150 220 130 15/150 13 104 300/150 208 58 0,5/100 0,29 91 1/5*5/100 0,91 82 1/100 0,82 26 300*1/150 52
T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES=110+ 0,035= 110,035 mm Dmin = Dnom + EI=110+0=110 mm dmax = dnom + es=110+0,059=110,059 mm dmin = dnom + ei= 110+0,037=110,037 mm Piirpingud: Smax = Dmax dmin = ES-ei = 35-37 = -2 m Smin = Dmin dmax= EI-es= 0-59 = -59 m Nmax=-Smin = 59 m Nmin=-Smax= 2 m Istu tolerantsi keskmine väärtus: Nm= (Nmax-(Nmin)/2=57/2= 28.5 m · Ist 110 H7/p6 on pinguga ist, sest ava suurim lubatav mõõde on väiksem, kui võlli vähim lubatav mõõde
Odrahelbed 310 30 5 2 250 Kartulihelbed 620 60 Riisihelbed 300 30 6 2 Rukkihelbed 310 30 5 250 Nisuhelbed 310 30 5 285 Nelja vilja helbed 310 30 5 285 Nisuidud 300 30 4-5 RIISID Pudruriis 900 90 13 4 110 Pikateraline riis 800 80 12 125 Sõmer riis 900 90 13 4 110 Tume riis 850 85 12 118 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g g g g ml SUHKRUD Fariinsuhkur 700 70 10 4 145
x3x4 x1x2 00 0 - - 1 x1 10 1 0 - - 11 1 1 1 0 x2 01 0 0 1 0 x3 100 000 0 0 000 110 1 010 M¹= 0 M¯= 0 M°= 001 110 1 100 1 1 101 1111 Tallinn 1 University of Technology 2012
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida
60 22,1 21,7 283 70 24,3 24,1 309 80 26,1 26,1 329 90 27,5 27,8 343 100 28,6 29,3 354 110 29,5 30,5 362 120 30,3 31,5 368 Jänesekapsa kuusiku mahuküpsuse leidmine 8,00 7,00 6,00 Juurdekasv (tm/a) 5,00 4,00 3,00
Tunnikontroll 1 1. On teada Kauba hind (p) 6 5 4 3 Kauba x nõutav kogus 100 110 120 150 Kauba y nõutav kogus 100 150 225 325 Arvuta nõudluse hinnaelastsuse koefitsient iga hinnamuutuse korral (6-lt 5-le, 5-lt 4-le jne) ja otsustada kumma kauba nõudlus on elastsem. |ED|=|Q1-Q2/Q1+Q2 : p1-p2/p1+p2| x: |ED| = | 100-110/100+110 : 6-5/6+5 | = 11/21 < 1 (mitteelastne) |ED| = 9/23 < 1 (mitteelastne) |ED| = 7/9 < 1 (mitteelastne) y: |ED| = 2,2 > 1 (elastne) |ED| = 1,8 > 1 (elastne) |ED| = 1,27 > 1 (elastne) Vastus: Kauba Y nõudlus on elastsem. 2. Kui kahe kaupa ostukogused muutuvad vastupidises suunas, juhul kui ühe kauba hind muutub, on nende nõudluse ristelastuskoefitsient a) negatiivne b) positiivne c) võrdne 1-ga d) võrdne nulliga
18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 88 16 40 Power 489 9780 88 20 18-9-9 4 RAPS 20 1,8 - 2 <2 110 30 70 110 30 70 Power Raps 611 12220 110 24 18-9-15 KÜLVIKORRABILANSS N P K vajadus396 92 200 antud 396 88 206 vahe 0 -4 6 antavad toitainedBilanss 1t hind koos K N P K km. EEK/ha 44 0 -1 -1 8100 4455 44 0 -1 -1 8100 4455 39 0 +4 -1 8100 3960
25.11.2012 Töö nr. 7 Dielektrikute läbilöök Koostasid 1) Teravik ja elektrood h, mm U1, V u2, v U3, V 6 21,6 21 21,4 12 34 34 33 18 44 41,5 41,5 Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull Ull(kV) U10(kV) 21,33333 6,787879 6,074955 33,66667 10,71212 9,587038 42,33333 13,4697 12,05499 =1,117355 2) Kaks elektroodi h, mm U1, V U2, V U3, V 6 42,5 40 40,5 12 65,5 76,5 77 18 102 105 109 Õhutemperatuur: t=21'C Õhurõhk: p=99,75 kPa Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V)
ning leidke mitu % väärtustest asub variatsioonirea 1) esimeses kümnendik e) Karakteristikute keskväärtus, mediaan ja mood omavahelise paiknevuse jär Tehtud hüpoteesi kontrollige variatsioonirea asümmeetriakordaja abil (arvut Ül. 2. On antud ühe ettevõtte töötajate jaotus töötasu (EUR-i nädalas) ning osakondade (6 punkti) Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] Osak. 1 (f1) 3 10 15 12 Osak. 2 (f2) 15 2 14 13 Osak. 3 (f3) 1 10 1 4 Kokku: 19 22 30 29 a) Määrake tunnuse töötasu tüüp ning leidke keskmine töötasu ja vahemik, ku b) Leidke töötasu standardhälve igas osakonnas eraldi ja terves ettevõttes.
Tulud Kulud Starsikapital 40000 Ruumi rent 1250 Oma finantseering 1000 Vee kulu 400 Realiseerimine kuus 68125 Elektri kulu 350 Küttekulu 1000 Telefoni kulu 200 Internett 110 Sisustus 10000 Pakkepaber 5000 Saatekulu 264 Patjade ost 51250 Transport 1000 Kokku tulud 109125 Kokku kulud 70824 Kasum 38301
Nelja vilja helbed 310 30 5 285 Nisuidud 30 4-5 1 Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g RIISID Pudruriis 900 90 13 4 110 Pikateraline riis 800 85 12 4 125 Sõmer riis 900 90 13 4 110 Tume riis 850 80 12 4 118 SUHKRUD Fariinsuhkur 700 70 10 4 145 Puuviljasuhkur 650 90 12 4 155 Peensuhkur 850 85 12 4 120 Kristallsuhkur 850 85 12 4 120
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70,
2/7/1997 100 0.14 I 250 2/8/1997 102 0.16 I 250 2/9/1997 102 0.17 I 250 2/10/1997 103 0.17 I 250 2/11/1997 102 0.18 I 250 2/12/1997 103 0.18 I 250 2/13/1997 98 0.16 I 250 2/14/1997 100 0.17 I 250 2/15/1997 102 0.17 I 250 2/16/1997 106 0.17 I 250 2/17/1997 110 0.17 I 250 2/18/1997 110 0.16 I 250 2/19/1997 110 0.14 I 250 2/20/1997 110 0.14 I 250 2/21/1997 112 0.13 I 250 2/22/1997 110 0.13 I 250 2/23/1997 110 0.12 I 250 2/24/1997 110 0.12 I 250 2/25/1997 110 0.12 I 250 2/26/1997 110 0.11 I 250 2/27/1997 117 0.13 I 250 2/28/1997 116 0.13 I 250 3/1/1997 113 0.12 I 250 3/2/1997 112 0.1 I 250 3/3/1997 110 0.12 I 250 3/4/1997 108 0.12 I 250 3/5/1997 116 0.14 I 250 3/6/1997 117 0
hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine
World Trade Center By Topics • Design • Construction • Buildings • Owners • Exploitation • Film and media • Accidents • Rebuilding the WTC • Pictures Design • Architects - Minoru Yamasaki, Emery Roth & Sons • Closely-spaced towers • The worlds tallest building • Height 417m, with antenna 526m • 110 floors Construction • Construction started in August 5, 1966 • Had to create 23 acers park next to center • Complited in 1970 • Opened for tenants in January 1972 • The ribbon cutting ceremony was on April 4, 1973 • Total cost reached to $900 million Buildings • "North Tower," a 110-story tower • "South Tower," a 110-story tower • 22-story Marriott World Trade Center Hotel • 2 office buildings • United States Customs House and a
Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320; Et Nmin = 110, peaks ei = ES+Nmin=320 + 110 = 430 Et Nmax = 656, peaks es = ei + Td = 430 + 320 = 850 Tabelist näen, et esimene mõistlik toleratsijärk (võllile) on z8 (ei=710, es=791). Ist EI= 0; ES= 320; ei=710; es=791 Nmin= ei ES = 390 Nmax= es EI =791 Maksimaalne ping on liiga suur. Vähendan võlli piirhälvet: Ist , kus
kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 4 RAPS 20 1,8-2 <2 110 30 70 Taimetoitelementide vajadused võetud ,,Põllukultuuride väetamine 2002" lk.23,25.27. Sama palju kui viime põllult saagiga ära,peame väetisega sinna tagasi andma.Kui sõnnikut ei kasutata on katte normid samad mis on kasvatatava kultuuri taimetoitelemendi vajadus kg/ha.(tabel 2.) Tabel 2.Antud põllu min.väetistega katta taimetoitelemente kg/ha. saak põld kultuur ha t/ha huumus min.v
70 8000 75 8750 2000 80 9000 85 8750 90 8000 1500 95 6750 100 5000 105 2750 1000 110 0 500 0 50 60 70 80 9 ind ja kasum 80 90 100 110 A B C D E F G H I J K L M N O
10 220 220 220 220 Pinge U 220 Takistus R 484 484 806 121 0 Rööpühendus Voolutugevus I 0,36 0,36 0,36 0,54 0,54 0,54 10 110 110 110 110 110 110 Pinge U 110 Takistus R 302,5 302,5 302,5 201 201 201 11 PRAKTILINE TÖÖ 4: LIITAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: Arvutada voolutugevused harudes 1. Elektriskeemi ja arvutusmeetodi valik: Va- riant Elektriskeem Arvutusmeetod E1 E2 R1 R2 R3 Kirchoffi seaduste 1. 2 6 2 4 6 abil
Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade (WTC) 3 SISSEJUHATUS Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade oli ehitiste kompleks USAs New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001 (Terrorirünnakud). Ground Zero piirkonda ehitatakse kuus uut pilvelõhkujat ja mälestussammas 11. septembri rünnakus hukkunutele. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist ja 411 m kõrgust torni nn kaksiktornid kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis. 1973 aastal avati WTC, arhidekt Minoru Yamasaki, insener Leslie Robertson, mis oli maailma kõrgeim hoone. WTC hoonesse pääses tänavalt ning lisaks kolme metrooliini jaamadest, mis olid rajatud kaubanduskeskuse alla.
80 0,71 3550 17 4,041333 810 6,6970342477 85 0,713 3565 18 4,124667 795 6,6783421147 90 0,716 3580 19 4,208 780 6,6592939197 95 0,718 3590 20 4,291333 770 6,6463905148 100 0,721 3605 21 4,374667 755 6,6267177492 105 0,723 3615 22 4,458 745 6,6133842184 110 0,726 3630 23 4,541333 730 6,5930445341 115 0,728 3640 24 4,624667 720 6,579251212 120 0,73 3650 25 4,708 710 6,56526497 125 0,733 3665 26 4,791333 695 6,5439118456 130 0,735 3675 27 4,874667 685 6,5294188383 135 0,737 3685 28 4,958 675 6,5147126909
Ülesanne 2 1. Koostada transpordiülesanne arvestades punktis 3 toodud tingimusi. Kolmest piimatootmisettevõttest on vaja vedada piimatooteid viide Lõuna-Eesti suuremasse tarbimiskeskuses nii, et summaarne transpordikulu oleks minimaalne. Esimeses kombinaadis on tooteid 170 tonni, teises kombinaadis 260 tonni, kolmandas 170 tonni. Keskused vajavad tooteid vastavalt 140, 160, 140, 130 ja 110 tonni. Tooteühiku veokulud on toodud tabelis. 12 14 19 18 17 C= 9 13 20 13 21 10 16 17 14 16 2. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine? Miks? lahtine nõutav ja pakutav kogus erinev 3
Защиты воздушных линий от перенапряжения; 1 4. Milline on õige vastus: Eestis elektrivõrkudes kasutatav kõrgeim vahelduvvoolu pinge on: Какой ответ правильный. Самое высокое напряжение в Эстонских электросетях переменного тока: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 5. Milline on õige vastus. Pingetrafo primaarnimipinge on 10. 000 v, sekundaarnimipinge on 100 V voolutrafo primaarnimivool on 1000 A, sekundaarnimvool on 1 A. Elektrienergia arvesti näit tuleb läbi korrutada teguriga: Какой ответ верный. Трансформатора напряжения примарное минимальное напряжение 10 000 В, секундарное минимальное
Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Pw P1 B Pt t t t2 Lugem mm W mmH2O Hg Pa mV °C °C Gaasiarvesti 0 5 110 762 102678 0,180 4,50 24 Katse algul 1 2 5 110 762 102678 0,186 4,75 24 4 5 114,5 762 102722 0,185 4,74 24 1468,560 6 5 115 762 102727 0,181 4,64 24,5 Katse lõpul 8 5 117,5 762 102752 0,180 4,62 24,5 1468,935
C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
E.V. 000 VÕIMENDI DISAIN Au = 110 Rs = 5300R = 100 = 100 s-1 RS = hie= 5300R Ib = 25mV/hie =0,025/5300 = 0,0047mA Ik = Ib = 0,0047*100 = 0,47mA UCC = Au/20 = 110/20 = 5,5V Uk = Ucc/2 = 2,75V Rk = Uk/Ik =2,75/0,47mA = 5851 = 5,9k Ue = Uk/10 = 2,27/10 = 0,23V Re = Ue/Ik = 0,23/0,47mA = 489 = 490R Ub = Ue + Ube = 0,23 + 0,7 = 0,93V RT = (*Re*hie)1/2 = (100*490*5300)1/2 = 16115 = 16k UT = Ib*RT + Ube + Ik*Re = 0,0047mA*16k + 0,7 + 0,47mA*490 = 0,0752 + 0,7 + 0,2303 = 1V R1 = Ucc/UT*RT = 5,5/1*16k = 88k R2 = RT/(1-UT/Ucc) = 16k/(1-1/5,5) = 19555 = 20k Ce = 10/(*Re) = 10/(100*490) = 204 = 200uF Cs = 1/(*hie) = 1/(100*5300) = 1,89u = 2uF
8 R1 R 100 3 X O 16 O 30 65 110 12,5 ( ) Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt S235 EN 10025 ISO 2768 - m 3:1 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter Kontuur sujuvliited CADjoonised.dft Kinnitas Sokolov Peeter
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155
d) Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? Lahendus: TC 48 TC 69 - 61 d) MC = = =8 b) ATC = TP = 3 = 16 TP 1 c) AFC = FC = 24 = 8 TP 3 ARVUTUSNÄITEID Näide 4: Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: q 0 1 2 3 4 5 6 7 8 VC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 a) Leia kogukulud (TC), püsikulud (FC), keskmised püsikulud (AFC), keskmised muutuvkulud (AVC), keskmised kogukulud (ATC) ja piirkulud (MC). b) Joonesta samas teljestikus FC, VC ja TC kõverad. c) Joonesta samas teljestikus AVC, AFC, ATC ja MC kõverad. 11
a) 220 EEK 220 EEK KUURORTRAVI (alates 4 ööbimisest) 01.01-23.03.2008 I ja II maja III maja 1 inimene 1 ööpäev 2-kohalises toas 495 EEK 525 EEK Lisatasu 1-kohalise toa eest 1 ööpäev 105 EEK 125 EEK Lisatasu sviidi eest toa kohta 1 ööpäev 750 EEK 970 EEK Pakettidesse kuuluvad protseduurid Ravivõimlemine saalis (rühmas) * 85 EEK Vesivõimlemine (rühmas) * 110 EEK Individuaalne ravivõimlemine * 120 EEK Kepikõnd - 45 min * 85 EEK Klassikaline massaaz - 23 min * 170 EEK Ürdi-pärlivann * 140 EEK Veealune dussmassaaz * 180 EEK Keerisvann kätele * 90 EEK Keerisvann jalgadele * 100 EEK
q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 võrra
annaabi.ee 
