TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame ta...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Armastus 9.klass Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline, mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua ...
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p 0 Arutlus ei ole teemakohane – s.t arutlus tervikuna on 0. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata. 3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud. 4 Probleemi on käsitletud ning võ...
PUHASTUSAINED 9. Klass KODUNDUS SISUKORD 1. Puhastusainete liigitus pH järgi 2. Neutraalsed puhastusained 3. Nõrgalt aluselised puhastusained 4. Aluselised ja tugevalt aluselised puhastusained 5. Nõrgalt happelised puhastusained 6. Happelised ja tugevalt happelised puhastusained 7. Hoiatusmärgid 8. Tensiidid 9. Doseerimine 10. Ühikute teisendamine 11. Puhastusaine pudelite etiketid 12. Ülesanded 13. Kui tahad rohkem teada... EELMINE PUHASTUSAINETE LIIGITUS pH JÄRGI pH 11-14 Tugevalt aluseline pH 10-11 Aluseline pH 8-10 Nõrgalt aluseline pH 6-8 Neutraalne pH 6-5 Nõrgalt happeline pH 4-3 Happeline pH 2-0 Tugevalt happeline TAGASI SISUKORDA EELMINE NEUTRAALSED PUHASTUSAINED pH 68 Eemaldatav must...
Homework 1. a)123/2= 61,5; 61/2=30,5; 30/2=15; 15/2=7,5; 7/2= 3,5; 3/2=1,5 (1111011) 0.456*2=0.912; 0,912*2=1,824; 0,824*2=1,648; 0,648*2=1,296; 0,296*2=0,592; 0,592*2=1,184; 0,184*2=0,368; 0,368*2=0,736; (0,736*2=1,472; 0,472*2=0,944; 0,944*2=1,888) So b)123/16= 7,6875 ; 0,6875*16=11 ; 7/16 is less than one, then hex is 7B 0,456*16= 7,296 ; 0,296*16=4,736; 0,736*16=11,776; 0,776*16=12,416; 0,416*16=6,656; 0,656*16=10,496; 0,496*16=7,936; 0,936*16=14,976; 0,976*16=15,616; 0,616*16=9,856; 0,856*16=13,696; 0,696*16=11,136; 0,136*16=2,176; 2,176*16=2,816; 0,816*16=13,056 Hex is 7B.74BC6A7EF9DB22D c) 123,456/5=24,6912/5=4,93824/5=0,987648 0,987648*5=4,93824; 0,93824*5=4,6912; 0,6912*5=3,456; 0,456*5=2,28; 0,28*5=1,4; 0,4*5=2; 0*5=0 base-5 is d)BCD is 2. a) Unsigned 16-bit binary is 0000000001101011. Hexadecimal is 6B b) Unsigned 16-bit binary is 0000000...
Tartu Ülikool Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Laste mängumaja renoveerimine Juhendaja: Juta Sikk Koostaja: Tartu 2014 Sündmused: 0 - soov renoveerida laste mängumaja 1 - mööbel, värvid, tapeet valitud 2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeri...
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...
Töö eesmärk Happe ja aluse lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolb (100 mL), lehtrid, 2 büretti, pipetid (10 ja 20 mL). Kasutatud ained: tundmatu kontsentratsiooniga HCl ja NaOH lahused, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega ...
2014. aasta kevadel aines Süsteemiteooria (TTÜ) labor 3 test vastatud ja parandatud kujul. 1. Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. 2. Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? 3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud t...
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks Vaja on vastata 1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine 1. Esimene termodünaamika põhiseadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:U = Q - A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühes...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. ...
TABELID - TEIE LEMMIKMUUSIKA MP3 FAILID Tabeli esimene veerg sisaldab teie lemmiklaule, teine veerg nende pikkusi se 147) ja kolmas veerg laulu "bitrate". Bitrate tähendab helilindistuse ühe sekun Windows 7 masinates vaadata kui valite laulule vajutades paremaga "propertie seda kvaliteetsemana laul reeglina kõlab. Tabeli neljas veerg on laulu andmemaht, mis saadakse pikkuse ja bitrate korr korrektselt kilo/megabaitides, peate korrutise jagama 8-ga. Bitrate on bittides, Tabeli viiendasse veergu sisestage valem, mis paneb ühe, kui vastava laulu madalam bitrate (tavaliselt on 320 kõige kõrgem bitrate, seega märgivad ühed Tabeli alla tehke kokkuvõttev rida, kuhu liitke kokku: teise veeru pikkused; nelj "ühed" - mis seega näitab kõige kõrgema kvaliteediga laulude arvu. Esimese j Kujundage tabel endale meeldivaid värve kasutades (äärejooned, taustavä Tehke tabeli põhjal tulpdiagramm (column chart), mis näitab laulude pikkusi EXTRA: Kasutage l...
! """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""# """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %"%" & '' """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %" " """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""( %")" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""%+ %")"%" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""% %")" " , - * , ...
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D ...
"#$ %#&'()$ "!!#$%&'()%#*$#+,!($-!%'($+()%#*$!%.&*'/!!"0! ! !"#$%&'(%&#%)$&**+#!""#$%&"'%&(%)*(%+)",-(.--)"-/(0%)&%*"1)'"%)(0%)&%*")--'&" %&" ($2&" ($-" ,1&%*" '%33-0-)*-" ,-(.--)" ($-" ,-$14%+0%&(%*" ($-&%&" 1)'" ($-" $25 61)%&(%*" 1)(%($-&%&!" "7(" %&" 18&+"($-" ,1&%*" '%33-0-)*-" ,-(.--)" 1" 6-*$1)%&6" 1)'" 1)" +091)%&6!" " :-$14%+0%&(&;" 1&<%0%)9" (+" ,-" 0%9+0+2&" &*%-)(%&(&" 8%=-" F <$>&%*%&(&;" *+)&%'-0-'" ($-"<-0&+)"1&"1" 6-*$1)%&6!""?" 6-*$1)%&6".%88" 0-5 61%)" 1(" 0-&(" 2)8-&&" 1*(-'"+)" ,>" &+6-" -/(-0)18" 3+0*-!" "#$2&"($-" <-0&+)"%&" &--)"1&",-%)9"<2&$-'"1)'"<288-'",>"0-.10'&"1)'"<2)%&$6-)(&!""7)(-01*(%+)5 %&(&" 190--'" .%($" $261)%&(&" ($1(" ($-" +091)%&6" %&" %)(0%)&%*188>" 6+(%41(-'!"" #$-" <-0&+)"6+4-&"30+6"($-"%)&%'-!""?)>"6+($-0"+3"1"@5>-105+8'"*$%8'".%88" O (-88" >+2"($1(" ($-" *$%8'" .%88" -/<8+0-" 1)'" 61)%<281(-" ($-" .+08'" .%($+2(" 0-5 .10'&"1)'"'-&<%(-"<2)%&$6-)(&!A" ! B!" C!" D-*%" 0-4%-
��#ࡱ#�################>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###����������#ࡱ#�######## ########>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###���������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ������������������������������������������������������������������������#ࡱ`####�#� ###############f#####bjbj��################## ###X##��##��##�k######>###############@#######��##########��##########��########## ########�#####@#######@###@#######P#######�#######�#######�###$###########�#######� E######�E######�E##P###�E##$### G##�###�#######}�##2###�G##�###�K######�K######�K######�K######�b######�b#...
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 216 120 128 120 0 0 false 5 0 L 216 136 128 136 0 0 false 5 0 L 216 184 128 184 0 0 false 5 0 L 216 200 128 200 0 0 false 5 0 L 216 248 128 248 0 0 false 5 0 L 216 264 128 264 0 0 false 5 0 L 216 312 128 312 0 0 false 5 0 L 216 328 128 328 0 0 false 5 0 w 216 312 240 312 0 w 240 312 408 312 0 w 216 328 256 328 0 w 256 328 408 328 0 w 216 264 288 264 0 w 216 248 272 248 0 w 288 264 408 264 0 w 272 248 408 248 0 w 216 184 312 184 0 w 216 200 336 200 0 w 336 200 408 200 0 w 312 184 408 184 0 w 216 120 360 120 0 w 216 136 376 136 0 w 376 136 408 136 0 w 360 120 408 120 0 154 408 128 488 128 1 2 0 5 154 408 192 488 192 1 2 0 5 154 408 256 488 256 1 2 0 5 154 408 320 488 320 1 2 0 5 I 488 128 560 128 0 0.5 5 I 488 192 560 192 0 0.5 5 I 488 256 560 256 0 0.5 5 I 488 320 560 320 0 0.5 5 150 720 216 808 216 1 4 5 5 w 560 320 712 320 0 w 712 320 720 320 0 w 720 320 720 232 0 w 560 256 608 256 0 w 608 256 7...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L ...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituu Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut i töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm 11.10.2011 M a r t i n x x 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 Kokku 60 50...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Andrei Nagorski Õppejõud Ahti Lohk Tehnikaülikool ikainstituut ökeskkond Õppemärkmik 95103 Õpperühm AAVB10 Andrei Nagorski 95103 AAVB10 A n d r e i x x x x N 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 a 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 g 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 o 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 r 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 s 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 k 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 i 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 x 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 x 9 5 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik ***958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm x x x x x x x x x x Keskmine x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 Kokku 20 0 90 50 80 80 50 90 0 20 x x x x x x x x x x a b Keskmine x 2 0 9...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5 x 1823 -65 1852 -62 4 24 Y1 w 1424 1008 1424 912 0 w 1408 1008 1424 1008 0 w 1408 896 1424 896 0 w ...
Tallinna tehnik Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna tehnikaülikool Informaatikainstituut Exceli töökeskond ja joonestusvahendid Ahti Lohk ol Õppemärkmik *****1 Õpperühm EATI** Kalle Kasemets 110751 EATI12 23.09.2011 M a r t t i x x x P 1 0 7 5 1 1 5 7 0 u 1 0 7 5 1 1 5 7 0 t 1 0 7 5 1 1 5 7 0 n 1 0 7 5 1 1 5 7 0 i 1 0 7 5 1 1 5 7 0 k 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 ...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
1. ? 1. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. 0% 3. 0% 4. 100% Score: 0/10 2. 2. ? 2. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. c 0% 3. 100% ...
3. kasutatud tunnid Mean 1.7986755319 Standard Error 0.1089018002 Median 1 Mode 1 Standard Deviation 1.4931862555 Sample Variance 2.2296051936 Kurtosis 4.3121875448 Skewness 1.8892115412 Range 8 Minimum 0 Maximum 8 Sum 338.151 Count 188 Bin Frequency Cumulative % 0 2 1.06% 0.00782 1 1.60% 0.01564 1 2.13% Histogram 0.02346 ...
Millise tõenäosusega skaalal 0-st kuni 10-ni, soovitaksid Sa oma lapsele, sugulastele, sõpr tuttavatele alljärgnevaid ettevõtteid, kus 0 tähendab, et Sa ei soovitaks seda mingil juhul tähendab, et seda ettevõtet soovitaksid Sa igal juhul ja alati. Oma valikud märgi järgnevas tab Vastustes märgi ainult neid ettevõtteid, millega oled kokku puutunud viimase 6 kuu joo Ettevõte 0 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Jaekaubandus A ja O 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2 Helter kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 4 Säästumarket ...
!!"#$$%&!'%()**%+,%$!-./)0)%.1 !"#$%&'(#%)$*%)$+,%%#-+.(./#0$1)$)2)+0)$/3"4)0,+,$%.+1,56 2133+4) !""#"$%&&'&(#)*#'+",-.-#/+010,"#&,1&2&0,"#/0(&%%0'3*1.#&,&,4#5.0-#"",/+01"#*"0,"6#/"7#8"",#&,,"7#9&//&8&-#)'&#"70'"70#*))("#'3*10'&4#:00#"(#/.0#7&# ),"-#/0(&%%0#&,1"7#90,2&&"1.#/3(("#8+(*.-6#7007#;"&/7#7",,"7(#%&&'&(.7(#7.,,"#/&7.#),"'&4 !""#830/"#%&&'&(#)*#,))-.-6#7"7(#7"*0'&&*0#)*#;..-.*.-#,09(7&,(#/3(("7&&-&86#(&7.(&#<9"7#/)1.'0/.7#="7(0/"",*"#+;;"'&("%2&,#/0(&%%0'3*102&0,"4# >3*&;3"8&,#)*#/0(&%%0#&,&,#0*1,07"$/"","7#7&&-&8&,#831&#;&,2.#0*?)%'&(70))*06#'0,,"7(#8+0@#),,&#'+*0/)%-#/""%.,0*"#&%.#7&&-&4#5)1.#7",,"7#0*?)(.,8&7#)*# ,09(*"#)'&#;"&#/&)(&-&6#'07(+((.#)*#700*#%&&'&(.7#/+0/#8&2&,0/#/)//.#8+"(.-4 5.*""#%&&'&(#/"7/"*-.@#&0*.,(#/+01"#),.,07"'&,"#2<1&8.(0#'..70/&("))%0&77"#"0#,39"6#7007#7""#%&&'&(#9+,'&@#"*-&7#&0*.,(#**4# 0*("%*"(0(&@.,&(..%0#,.1"'&#+;;0'...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstutuut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Matrikli nr Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm 9/28/2013 X X X X X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 Kokku 30 10 80 0 30 30 0 80 10...
Segment : E (punasel joonisel) Elementbaas : {NAND} Väärtused 0st-Fini (sinisega joonis) $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 336 1536 336 0 x 247 188 276 191 4 24 X1 x 225 322 254 325 4 24 X2 x 207 421 236 424 4 24 X3 x 203 515 232 518 4 24 X4 x 1503 365 1519 368 4 24 Y L 576 224 272 224 0 1 false 5 0 151 1232 336 1424 336 0 5 5 5 151 864 128 1008 128 0 2 0 5 151 864 224 1008 224 0 2 5 5 151 864 304 1008 304 0 2 5 5 151 864 384 1008 384 0 2 5 5 151 864 464 1008 464 0 2 5 5 w 1008 128 1184 128 0 w 1184 128 1184 304 0 w 1184 304 1232 304 0 w 1008 224 1152 224 0 w 1152 224 1152 320 0 w 1152 320 1232 320 0 w 1008 304 1104 304 0 w 1104 304 1104 336 0 w 1232 336 1104 336 0 w 1232 352 1056 352 0 w 1056 352 1056 384 0 w 1056 384 1008 384 0 w 1232 368 1088 368 0 w 1088 368 1088 464 0 w 1008 464 1088 464 0 151 432 464 576 464 0 2 0 5 L 384 416 256 416 0 1 false 5 0 w 432 448 432 464 0 w 432 480 432 464 0 w 432 464 384 464 0 w 384 416...
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 ...
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
A B C D E F G H I J K L M N O P Q 1 Liinide omistamine bussifirmadele 2 3 Sisendandmed 6 firmat, peavad tellima bussid 4 Liine firma kohta, maksimaalselt 2 5 6 Võrgu struktuur, vood ja kaare mahutavuskitsendused Voo tasakaalu kitsendused 7 Lähtepunkt Sihtpunkt Kulu Voog Firma Omistatud liinid Maksimaalselt lubatud 8 1 2 8200 0 1 1 <= 2 9 1 3 7800 1 ...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ermo Täks Õpperühm ol xxxx59 AAVB nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27.09.2009 Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Joonas Jürgen Murula 093859AAVB11 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x -9 10 1 5 -4 -5 5 0 1 3 x -2 4 -9 7 9 -4 1 -10 6 1 x -3 5 -5 10 -10 -4 4 -1 -5 -1 x -6 -6 7 1 -3 0 -9 -5 7 3 x 6 ...
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suur...
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 192 64 224 64 0 2 5 w 144 64 160 64 0 w 160 80 160 64 0 w 160 48 160 64 0 w 160 80 192 80 0 w 160 48 192 48 0 L 96 16 48 16 0 0 false 5 0 w 144 64 144 16 0 w 144 16 96 16 0 w 144 16 240 16 0 w 144 128 240 128 0 w 144 128 96 128 0 w 144 176 144 128 0 L 96 128 48 128 0 0 false 5 0 w 160 160 192 160 0 w 160 192 192 192 0 w 160 160 160 176 0 w 160 192 160 176 0 w 144 176 160 176 0 151 192 176 224 176 0 2 5 w 144 240 240 240 0 w 144 240 96 240 0 w 144 288 144 240 0 L 96 240 48 240 0 0 false 5 0 w 160 272 192 272 0 w 160 304 192 304 0 w 160 272 160 288 0 w 160 304 160 288 0 w 144 288 160 288 0 151 192 288 224 288 0 2 5 w 144 368 240 368 0 w 144 368 96 368 0 w 144 416 144 368 0 L 96 368 48 368 0 0 false 5 0 w 160 400 192 400 0 w 160 432 192 432 0 w 160 400 160 416 0 w 160 432 160 416 0 w 144 416 160 416 0 151 192 416 224 416 0 2 5 151 528 128 608 128 0 2 5 151 528 32 608 32 0 2 5 151 528 224 608 224 ...
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon ...
4 5 6 1 2 7 3 2 =-- 7 3 1 2 -4 4 5 152 -152 1 2 -4 1 2 =-- 0 -2 -36 = 0 -1 0 -1 58 0 -2 -152 152 2 -4 1 -2 -1 -7 3 7 6 6 1 0 -5 5 -4 ### -7 -8 7 -4 -8 6 4 0 -4 4 -3 -8 8 1 3 1 1 0 -7 -1 -2 -3 7 -5 4 -1 3 =-- 7 3 -4 8 0 4 3 3 0 -2 -1 -5 3 568 1 0 -7 -1 -2 1 0 -8 -13 -2 -3 0 0 -1 24 3 7 =-- 0 0 -4 29 3 10 0 0 0 19 2 1 0 ...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L -32 112 -80 112 0 1 false 5 0 L -32 192 -80 192 0 1 false 5 0 L -32 272 -80 272 0 1 false 5 0 L -32 368 -80 368 0 1 false 5 0 x -79 94 -66 97 0 10 X1 x -78 254 -65 257 0 10 X3 x -85 345 -72 348 0 10 X4 x -77 176 -64 179 0 10 X2 M 688 224 720 224 0 2.5 w -32 112 -32 32 0 w -32 32 64 32 0 w 64 32 64 64 0 153 64 48 160 48 0 2 0 5 153 608 224 688 224 0 3 5 5 153 64 144 160 144 0 2 0 5 153 64 384 160 384 0 2 0 5 w -32 368 64 368 0 w 64 368 64 400 0 w 64 240 64 272 0 w 64 128 64 160 0 w -32 192 -32 160 0 w -32 160 64 160 0 w -32 272 64 272 0 w 160 256 176 256 0 153 64 256 160 256 0 2 0 5 153 352 48 448 48 0 3 0 5 153 352 160 448 160 0 4 0 5 153 352 304 448 304 0 4 0 5 w -32 112 0 112 0 w 0 112 0 96 0 w 0 96 192 96 0 w 192 96 192 32 0 w 192 32 352 32 0 w -32 192 240 192 0 w 240 192 240 48 0 w 240 48 352 48 0 w -32 272 -32 224 0 w -32 224 -32 208 0 w -32 208 256 208 0 w 256 208 256 64 0 w 256 64 352 64 0...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm märkmik xxxx92 rühm a b c d e X X X f 8 0 4 7 5 5 7 4 g 8 1 4 7 5 5 7 4 h 8 2 4 7 5 5 7 4 i 8 3 4 7 5 5 7 4 j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4 X 8 9 4 7 5 5 7 4 Kokku 80 45 40 70 50 50 70 40 23.09.2009 X X Kokku 0 8 48 0 8 49 0 8 50 0 8 51 0 8 52 0 8 53 0 8 54 0 8 55 0 8 56 0 8 57 0 80 ...
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud ...
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520 ...
! ! ! ! ! +$+*,->)&&& +$++?(*F"!*+&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&O& MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&P& ! KN$">$+!-!?#?+?&:-#$$!$,"&& KNM&A""!?)&>$$B$#?&("&EF$+,-%%"#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&Q& KNK&">$+!-!?#?+?&A""!?)&D$B*+?#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MM& ,-,,*AD!?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MO& ,"+*!"!*)&"##$,")&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MR& ! ! ! %! ! ! +$++?(*F"!*+& ! 34+56-!7,-.-,+8!9:4(-,:!;.-,!/(/0(-!+-;+0(-+*:0.-,!-++/.0?!! ! @A(-71(B+-!,CC-!7/!,770.0!D*:-,7,(1(-(!):17-77):1:-(0!=9,,(0!*::4::-67//+!;+!9:4.-(!67>,+?!! ! D*:-,7,(1(-(! E71:...
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...
Trigonomeetrilised võrrandid Kordamine (lai matemaatika) 1. Trigonomeetrilised põhivõrrandid Näide: sin x = 0,3342 arcsin 0,3342 = 19,5 0 Vastus : x = ( - 1) 19,5 0 + n 180 0 , n Z n Näide: Lahenda võrrand lõigul - 90 ;90 0 0 [ ] 2 cos 3 x + 2 = 0 3x = ±135 0 + n 360 0 , n Z : 3 n = 1 x = ±45 0 + 1 120 0 2 cos 3 x = - 2 : 2 x = ±45 0 + n 120 0 , n Z x3 = 165 0 (ei sobi ), x 4 = 75 0 2 Leian lahendid antud lõigus: n = -1 x = ±45 0 + ( - 1) 120 0 cos 3 x = - 2 n = 0 x = ±45 0 + 0 120 0 2 ...
annaabi.ee 
