Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VAB...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal sati...
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Vee...
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 5ndal oktoobril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas maalinäitust Saarema pühakodade valguses. Seal on pilte Liia Peedult (77.aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (akrüül-ja õlimaal, pastell, portselanimaal)), Tähti Otstavelt (74. aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/pensionär, endine raamatupidaja), Ilme Armuandilt (56.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/maastikukorraldaja), Riina Saarelt (50.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/lasteaia direktor), Maie Kupitsalt (62.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/raamatupidaja) ja Gerda Tomsonilt (61.aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstn...
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1...
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsio...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
Contra Denis Kotov Elulugu Sündis Võrumaal Urvastes Õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides Töötas Urvastes postiljonina, hiljem vabakutseline kirjanik Populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel Margus Konnula hakkas lugema neljaselt Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina Elab Urvastes Piitsakülas Looming Lõbus ja laululine Särav virtuoossne keelekasutus Leidlik riimidega Palju paroodiaid Teosed "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) Urvaste laul https://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4 Tänan kuulamast!
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● ...
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse ...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal ...
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus ...
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level ...
Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusi...
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus k...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
Klassitsism II 1. Inimeste mõtlemist mõjutasid kõige enam Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 2. Klassitsistlikus muusikas tähtsustati tonaalsust ja harmooniliste funktsioonide õpetust. 3. 4- osaline sonaaditsükkel on aluseks sümfooniale ja keelpillikvartetile. 4. sonaaditsükkel on 3-või 4- osaline vorm, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis kirjutatud. 5. Keelpillikvartetis mängivad kaks viiulit, vioola ja tšello. 6. Õukondades eelistatud tõsise ooperi asemele tulid laulumäng ja koomiline ooper. 7. Haydni patriotism väljendus "Keisrilaulus"(, mille ta kirjutas 1797. aastal) Hiljem sai see Austria ja Saksamaa hümniks. 8. Mozart oli imelaps, suurepärane improviseerija, haruldase kuulmisega, fenomenaalse mänguga jnejnejne pmst oskas hästi mängida ja oli imelaps 9. Mozarti 10 viimast aastat: oli vabakutseline muusik, lõi suure hulga teoseid, mis hiljem said väärtu...
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
Ellen Niit Sündinud 13.07.1928 Tallinnas. Õppinud: · Tapal. · Tallinna 4. Keskkoolis. · Tartu Ülikoolis Eesti keelt ja kirjandust. · Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on...
Anna haava Pille-Riin Järv Reelika Koskora Marete Hüdse 9A Elulugu Anna Rosalie Haava 15.10.1864 13.03.1957 Kasvas Tartumaal, Kodavere kihelkonnas Alustas kooliteed 9- aastaselt 1884 lõpetas tütarlastekooli koduõpetaja kutsega 1886 tuli kirjandusse 1906 aastast vabakutseline kirjanik Tartus Töötas ka õpetaja, kasvataja ja halastajaõena Tartus, Saksamaal ja Peterburis Looming Esimene luuletus ilmus aastal 1886 Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused" (1897) ,,Peotäis tõtt" (1900) ,,Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910) ,,Põhjamaa lapsed" (1913) ,,Meie päevist" (1920) ,,Siiski on elu ilus" ,,Laulan oma eesti laulu" Luuletus Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andek...
Contra(Margus Konnula) Laura Vitsut 12.c Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes 22. märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma...
Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlinist Kodanikunimi: Ketlin Rauk Sündinud: 31. märtsil 1982 Eesti kirjanik tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik Liblikasonaat "Liblikasonaat" – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel Teisi teoseid: Tunnustused 2004 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastus Tänapäeva ja ajakiri Täheke lastejutuvõistlusel ("Koeralaps Berta seiklused") 2006 – 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") 2008 – 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Mustlasplikad") 2008 – Tallinna Keskraamatukogus 2007. aastal enim laenutatud laste...
ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest ...
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus t...
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletus...
Georg Friedrich Händel (1685 1759) 10. klass Erinevalt Bachist oli Händel ajastuga kooskõlas Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Ba...
Anna Haava (15.10.1864-13.03.1957) Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodaveres talupidaja perekonnas.Haridustee algas tal Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis, seejärel õppis ta Tartus Hoffmanni erakoolis ning Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis (1880-1884). Kooli lõpetamise järel töötas Haava pedagoogi ja halastajaõena. Alates 1906. aastast oli ta vabakutseline tõlkija. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". · Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateem...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud....
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemer...
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third le...
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...
Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " Aleksandra Ruutsaar Elukäik ja töö · Sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus. · Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase n...
Maris Susi 2013 Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; Täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82 Kaido Ole (25. veebruaril 1963 Tallinnas) on eesti kunstnik. Õppinud 19821992 Eesti Kunsti...
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoori...
Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik. 8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
