Õiguse alused (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õiguse alused KT
  • Riigi ja õiguse tekkimine
    Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest.
    Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli.
    Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:
  • Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist
  • Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome).
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
    Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu.
    Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb.
  • Avalik võim
    Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone:
  • riigiaparaat riigiorganite abil
  • Kohalikud omavalitsused
  • Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
    Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks , samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks.
    Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus.
  • Riigi mõiste
    Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas.
  • Riigi funktsioonid
    Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
    Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon.
    Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine .
  • Riigiorganid ja nende liigitus
    Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks.
    Riigiorganiteks on:
    • Seadusandlikud riigiorganid ( parlament )
    • Täitev-korraldavad riigiorganid ( ministeeriumid , valitsus, inspektsioonid jne)
    • Kohtuorganid

  • Riigivalitsemise vormid
    Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed).
  • Monarhia ja vabariik, nende erisused
    Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu.
  • Riiklik korraldus liht- ja liitriikides
    Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid ( osariik , liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan . Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
    Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus .
  • Autonoomia
    Autonoomia on osaline iseseisvus , mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna etnilist koosseisu, kultuuri, traditsioonide erisusi.
  • Õiguse mõiste ja tähtsus
    Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ning tagatakse riigi sunnijõuga.
    Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus ei loo ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks.
  • Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist
    Kui tavareeglid on loodud ja realiseeritud ühiskonna enda poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.
  • Õiguse seos riigiga, majanduse ja poliitikaga
    Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
    Majandust ei saa korraldada õiguslikke vahendeid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused #1 Õiguse alused #2 Õiguse alused #3 Õiguse alused #4 Õiguse alused #5 Õiguse alused #6 Õiguse alused #7 Õiguse alused #8 Õiguse alused #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nlllly Õppematerjali autor

    Mõisted

    Teemad

    • õigustloovad aktid
    • õiguse üksikaktid

    Kommentaarid (1)

    toomasmees profiilipilt
    toomasmees: Kas tegid selle materjali põhjal TTÜ-s just hiljuti olnud Kontrolltööd? Õppejõud Madis Kallion.
    14:25 18-12-2013


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    24
    odt
    Õiguse alused
    32
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT 1
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    20
    doc
    ÕIGUSE ALUSED
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !