Õiguse alused konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS!
ÕIGUSE OLEMUSEST
Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval.
Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita.
Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus –see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum ) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). Õigusnorme rakendavad riigiorganid , kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule.
Õigus (objektiivses mõttes) – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Objektiivse õiguse moodustavad normid.
Õigus (subjektiivses mõttes) – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted.
Õigusriik. - Õigusriigi põhimõtte elemendid: põhiõiguste tagamine , võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus ,seadusandja enda, valitsuse ja kohtu seotus põhiseaduse ja seadustega; halduse seaduslikkus ( seadusliku aluse põhimõte, seaduse ülimuslikkus) , õiguskindlus (õiguse arusaadavus, tagasiulatuva mõju keeld, õiguse avalikkus , õiguspärase ootuse austamine).
Sotsiaalsed normid – normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata.
Sotsiaalsete normide liigid – õigusnormid, õigusvälised sotsiaalsed normid (tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid)
Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga.
Sotsialiseerumine – inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks.
Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus , määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid , muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid.
Õigusharud – Õigus jaguneb – avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb – rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb – kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus.
Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks.
avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud.
Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis.
SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME
Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt. Seadusi võtab vastu Riigikogu või rahvas rahvahääletusel.
Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu)
Konstitutsioonilised seadused - Riigikogu koosseisu häälteenamust vajavad seadused (vähemalt 51 häält)
Seadusandlik menetlus - hõlmab rea üksteisele järgnevaid, põhiseadusest, Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevaid toiminguid (algatamine, arutamine, vastuvõtmine, väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine). Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus.
Seaduse algatamise õigus - Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi presidendil.
Eelnõu menetlusetapid - Algatus - RK liige, RK fraktsioon , RK komisjon , VV, VP (PS). 1-lugemine – Juhtivkomisjon , Täiskogu. 2-lugemine - Juhtivkomisjon, Täiskogu. 3-lugemine, lõpphääletus – Juhtivkomisjon, Täiskogu.
Seaduseelnõu lugemised - Täiskogus toimuvaid arutelud.
Seaduse väljakuulutamine - Vabariigi President . Väljakuulutamisega kinnitab president eelkõige seda, et Riigikogu poolt vastuvõetud seadus on põhiseadusega formaalselt kooskõlas, st seaduse vastuvõtmisel on järgitud PS § 104 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõuet. Lisaks kontrollib president vastuvõetud seaduse materiaalset kooskõla põhiseadusega, st seaduse vastavus näiteks põhiseaduse põhimõtetele ja põhiõigustele.
Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis seadus avaldatakse. Kui Vabariigi President jätab seaduse välja kuulutamata, peab Riigikogu seda uuesti arutama ja otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või mitte. Kui Riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab Vabariigi President: kuulutama seaduse välja või pöörduma Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2). Kui Vabariigi President pöördub Riigikohtu poole, sõltub Riigikohtu otsusest menetluse edasine käik. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president seaduse välja. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, lõpeb sellega menetlus ning vaidlustatud seadus ei jõustu kunagi.
Poliitiline veto - seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel.
Seaduse väljakuulutamine - Seadus avaldatakse Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes – Riigi Teatajas. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega
Vacatio legis põhimõte- Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks.
Vabariigi Presidendi seadlus - Vabariigi Presidendil on õigus anda seadusjõulisi õigustloovaid akte – seadlusi. Seadluste andmisega teostab Vabariigi President sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Vabariigi Presidendil on seadluste andmise õigus põhiseaduse kohaselt: edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla, Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja, Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi, Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks.
Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus - Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Ka minister annab määrusi seaduste alusel ja täitmiseks. Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni.
Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter legem määrusi ehk seadusega käsitlemata valdkondi reguleerivaid määrusi ning contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi.
Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti . […] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti. Samas ei tohi intra legem korras antud määrus väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest.”
Praeter legem määrused - Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, mille kohaselt legislatiivfunktsiooni teostamine kuulub seadusandja pädevusse, on seaduse reguleerimiseseme raamest väljunud halduse üldakt praeter legem või contra legem määrus. Riigi põhiseadusest võib tuleneda seadusandja õigus seadusega volitada haldusorganit andma praeter legem määrust. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud.”
Contra legem määrused - Contra legem määrusi Vabariigi Valitsus ja ministrid anda ei tohi. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused Põhiseadusega välistatud.”
Riigikogu - Eesti rahva esinduskogu, kuigi põhiseaduses seda sõnaselgelt kirjas ei ole. Riigikogu on ainus riigiorgan, mis moodustatakse vahetult rahva poolt.PS § 59 järgi kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seadusandlik funktsioon seisneb riigi- ja ühiskonnaelu reguleerivate üldiste ja üldkohustuslike õigusnormide loomises. Funktsiooni teostab Riigikogu seaduste vastuvõtmisega. Riigikogu on keskne , kuid siiski mitte ainus õigusloomega tegelev organ. Õigusnorme võivad kehtestada veel rahvas , Vabariigi President , Vabariigi Valitsus , ministrid ning kohalikud omavalitsused .Riigikogu kui vahetult rahva poolt moodustatud organ peab jälgima, et riigivõimu teostataks rahva huvides. Riigikogu on ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest.
Riigikogu kontrolliõigused - arupärimisõigus ; uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, umbusalduse avaldamise õigus.
Riigikogu koosneb – täiskogu, juhtimisorganid , tööorganid, fraktsioonid.
Täiskogu - Riigikogu pädevuses olevaid asju võib põhiseaduse järgi otsustada üksnes täiskogu.
Juhtimisorganid - PS § 69 järgi valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kelle ülesandeks on korraldada Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus.
Tööorganid – komisjonid ( alatised , eri- ja uurimiskomisjonid)
Fraktsioonid - PS § 72 lõike 2 kohaselt on Riigikogu liikmetel õigus ühineda fraktsioonidesse. Fraktsioon on ühe erakonna kandidaatide nimekirjast Riigikogusse valitute ühendus.
Täidesaatva võimu ülesehitus - valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad asutused.
Valitsusasutused - Riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine - ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Haridus - ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon. Kaitseministeeriumi valitsemisalaks on kaitsevägi, Kaitseliit , Teabeamet ja Kaitseressursside Amet.  siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet; maavalitsused.
Valitsusasutuste hallatavad asutused - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Küllalt suur osa avaliku halduse kandjaid , kes teostavad täidesaatvat riigivõimu, ei kuulu riigi haldusorganisatsiooni. nn iseseisvad õigussubjektid. (avalik-õiguslikud jur. isikud). Seda protsessi nim. detsentraliseerimiseks. Nt notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne.
Õigusrikkumised - Karistusõigusega määratakse kindlaks, millised teod on karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud mõjutusvahendid ning korra, kuidas neid vahendeid kohaldatakse isikutele, kes on pannud toime teo ja on selles ka süüdi mõistetud.
Karistusõigus - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik ( KarS ). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste – karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .
ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE
Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid (Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, minister, ameti, inspektsiooni peadirektor, valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsus jne). Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Riigi õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Õigusaktid liigitatakse üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks.
Õigusaktide kehtivus - Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv: teatava aja jooksul teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Nt seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega (PS § 108).Nt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval peale selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.
Õigusakti territoriaalne kehtivus - määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad.
Õigusaktide süstematiseerimine - õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel.
Inkorporeerimise - korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
Kodifitseerimine - on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik , määrustik vms.
Õiguse realiseerimine - Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine ; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine.
Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust.
Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid , nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni.
Õigusnormide kasutamine - seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse realiseerija seisukohalt on need pädevad riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õiguse rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita , nt: avaliku teenistuse ametikoha täitmine; õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms vaidlus); kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte.
Õiguse rakendamise protsess - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs – see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine – nt , isiku teenistusse lubamine , vangistuse täitmine vms.
Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded - seaduslikkuse nõue – rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.
Õiguse tõlgendamine - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks .Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone.
Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid - Grammatiline tõlgendamine, Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Objektiiv - teleoloogiline tõlgendamine.
Grammatiline tõlgendamine - Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse alused konspekt #1 Õiguse alused konspekt #2 Õiguse alused konspekt #3 Õiguse alused konspekt #4 Õiguse alused konspekt #5 Õiguse alused konspekt #6 Õiguse alused konspekt #7 Õiguse alused konspekt #8 Õiguse alused konspekt #9 Õiguse alused konspekt #10 Õiguse alused konspekt #11 Õiguse alused konspekt #12 Õiguse alused konspekt #13 Õiguse alused konspekt #14 Õiguse alused konspekt #15 Õiguse alused konspekt #16 Õiguse alused konspekt #17 Õiguse alused konspekt #18 Õiguse alused konspekt #19 Õiguse alused konspekt #20 Õiguse alused konspekt #21 Õiguse alused konspekt #22 Õiguse alused konspekt #23 Õiguse alused konspekt #24 Õiguse alused konspekt #25 Õiguse alused konspekt #26 Õiguse alused konspekt #27 Õiguse alused konspekt #28 Õiguse alused konspekt #29 Õiguse alused konspekt #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kiisumiisu30 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

õiguskord, kõiki õigusnorme, õigusnormid, sotsiaalsed normid, sotsialiseerumine, õiguse allikad, õigusharud, õigussüsteem jaguneb, eraõiguslik õigussuhe, eelnõu menetlusetapid, seaduseelnõu lugemised, poliitiline veto, seaduse väljakuulutamine, määruste liigid, teatavatel juhtudel, seaduseandja, riigikogu kontrolliõigused, riigikogu koosneb, täiskogu, juhtimisorganid, tööorganid, fraktsioonid, valitsusasutused, valitsemisalaks, siseministeeriumi valitsemisalas, õigusrikkumised, karistusõigus, kuritegu, väärtegu, kõrgeimaks aktiks, õigusaktide kehtivus, õigusaktide süstematiseerimine, kodifitseerimine, õigusnormide kasutamine, õigusnormide rakendamine, õigusnormide rakendamine, õiguse tõlgendamine, süstemaatilis, grammatiline tõlgendamine, grammatiline tõlgendamine, süstemaatilis, süstemaatilis, ajalooline tõlgendamine, lüngad õiguses, analoogia, seaduse analoogia, õiguse analoogia, üksikakt, üksikaktide liigid, seadused jagunevad, põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused, seadlus, erakorraline dekreet, hädadekreet, ministri määrused, võimude lahusus, seadusandlik võim, täidesaatev võim, põhiseaduslikkuse järelevalve, esitatavatele kaebustele, kohtute eripädevused, õigusemõistmise põhimõtted, maakohtute, arutamisel, rahvakohtunikud, ringkonnakohtu kriminaal, riigikohus, üldise kohtualluvusega, valikulise kohtualluvusega, asjaõigus, valdkonnana, olulised osad, vallasasjad, piiratud asjaõigused, servituut, spetsiifilise piiranguna, reaalservituut, isiklik servituut, kasutusvaldus, valdus, heauskne valdus, pahauskne valdus, valduse omandamine, valduse lõppemine, otsimisõigus, kinnistusraamat, heauskne omandamine, omand põhiseaduses, isikuteks, ühine omand, omandi tunnuseks, ühisomand, ühisomandi aluseks, kaasomand, omandi kaitse, vallasomand, juriidilisteks faktideks, kinnisomand, taimestik, reaalkoormatis, sisuks, hoonestusõigus, hoonestusõigus, hoonestusõigus, ostueesõigus, pant, kinnispant, käsipant, registerpant, hüpoteegipidaja, hüpoteegi puhul, hüpoteegipidajal, tsiviilõigus, tsiviilõigus, tsiviilõiguse valdkonnad, tööõigus, tsiviilõiguse allikaks, mõistlikkuse põhimõte, varalised õigused, isiklikud õigused, tsiviilõigussuhe, tsiviilõigussuhte subjektid, tsiviilõigussuhte esemeks, juriidiline isik, täisühing, tegutsemise aluseks, ühinguvorm, osaühing, võrreldes täis, tulundusühistu, sihtasutus, tsiviilõiguslik teovõime, otsustusvõimetu, loodusvili, õigusvili, vajalikud kulutused, otsene tahteavaldus, kaudne tahteavaldus, tühine tehing, tühine, tühine, tühistatavad tehingud, tähtaja kulgemine, tähtaeg lõpeb, omaabi, aegumine, lepinguväline võlasuhe, võlaõiguse üldpõhimõtted, mõistlikkuse põhimõte, lepinguvabaduse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte, eelleping, vormivabadus, tüüptingimus, kohustuse täitmine, täitmise kohaks, süü vormid, õiguskaitsevahendid, hinna alandamine, viivis, deliktiõigus, saamatajäänud tulu, tasaarvestus, kokkulangemine, lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine, tööõigus, tööõiguse esemeks, tööõiguse rakendusala, esemeks, töölepingulistes suhetes, töövõtuleping, töötamiseks, alla 8, vähemalt 30, vähemalt 15, hädavajadus, ettevõtte üleminekul, töölepingu muutmine, vähendamise vajadusel, tervisele jms, katseaeg, viibimine, aluseta

Sisukord

  • Õiguse alused MÕISTED PÄHE
  • ÕPPIMISEKS!
  • ÕIGUSE OLEMUSEST
  • Õigus
  • Õiguskord
  • Õigusnorm
  • Õigus (objektiivses mõttes)
  • Õigus (subjektiivses mõttes)
  • Õigusriik
  • Sotsiaalsed normid
  • Sotsiaalsete normide liigid
  • Õigusvälised sotsiaalsed normid
  • Sotsialiseerumine
  • Õiguse allikad
  • Õigusharud
  • Õigussüsteem jaguneb
  • Eraõiguslik õigussuhe
  • SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME
  • Seadus
  • Lihtseadused
  • Konstitutsioonilised seadused
  • Seadusandlik menetlus
  • Seaduse algatamise õigus
  • Eelnõu menetlusetapid
  • Seaduseelnõu lugemised
  • Seaduse väljakuulutamine
  • Poliitiline veto
  • Vacatio legis põhimõte
  • Vabariigi Presidendi seadlus
  • Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus
  • Määruste liigid
  • Riigikogu
  • Riigikogu kontrolliõigused
  • Riigikogu koosneb
  • Täiskogu
  • Juhtimisorganid
  • Tööorganid
  • Fraktsioonid
  • Täidesaatva võimu ülesehitus
  • Valitsusasutused
  • Valitsusasutuste hallatavad asutused
  • Õigusrikkumised
  • Karistusõigus
  • Kuritegu
  • Väärtegu
  • ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE
  • Õigusakt
  • Õigusaktide kehtivus
  • Õigusakti territoriaalne kehtivus
  • Õigusaktide süstematiseerimine
  • Inkorporeerimise
  • Kodifitseerimine
  • Õiguse realiseerimine
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
  • Keelavate normide
  • Kohustavate normide
  • Õigusnormide kasutamine
  • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
  • Õiguse rakendamise protsess
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse tõlgendamine
  • Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
  • Lüngad õiguses
  • Analoogia
  • Seaduse analoogia
  • Õiguse analoogia
  • Üldakt ehk õigustloov akt
  • Üksikakt
  • Üksikaktide liigid
  • Seadus
  • Seadused jagunevad
  • Põhiseadus
  • Konstitutsioonilised seadused
  • Lihtseadused
  • Seadlus
  • Erakorraline dekreet
  • Hädadekreet
  • Määrus
  • Ministri määrused
  • KOHTUSÜSTEEM
  • Võimude lahusus
  • Seadusandlik võim
  • Täidesaatev võim
  • Kohtuvõim
  • Avaliku võimu kontroll
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve
  • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused
  • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused
  • Kohtute eripädevused
  • Õigusemõistmise põhimõtted
  • Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid
  • Eesti kohtusüsteem
  • Maakohtute
  • Ringkonnakohus
  • Riigikohus
  • Euroopa Inimõiguste Kohus
  • Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon
  • Üldise kohtualluvusega
  • Valikulise kohtualluvusega
  • Erandliku kohtualluvusega
  • Kohtunikuks võib nimetada
  • Kohtuniku immuniteet
  • Kohtute juures asuvad üksused
  • ASJAÕIGUS
  • Asjaõigus
  • Asjaõigust reguleerivad õigusaktid
  • Kinnisasi
  • Piiratud asjaõigused
  • Servituut
  • Reaalservituut
  • Isiklik servituut
  • Kasutusvaldus
  • Isiklik kasutusõigus
  • Valdus
  • Heauskne valdus
  • Pahauskne valdus
  • Valdaja
  • Valduse omandamine
  • Valduse lõppemine
  • Omaabi
  • Otsimisõigus
  • Valduse kohtulik kaitse
  • Kinnistusraamat
  • Heauskne omandamine
  • Valdamine (ius possidendi)
  • Kasutamine (ius utendi)
  • Käsutamine (ius disponendi)
  • Omand põhiseaduses
  • Omanik
  • Ühine omand
  • Ühisomand
  • Kaasomand
  • Omandi kaitse
  • Vallasomand
  • Kinnisomand
  • Reaalkoormatis
  • Hoonestusõigus
  • Ostueesõigus
  • Vallaspant
  • Kinnispant
  • Käsipant
  • Registerpant
  • Kinnispant ehk hüpoteek
  • Hüpoteegipidaja
  • Omanik
  • TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
  • Tsiviilõigus
  • Tsiviilõiguse valdkonnad
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
  • Asjaõigusseadus (AÕS)
  • Perekonnaseadus (PKS)
  • Pärimisseadus (PärS)
  • Võlaõigusseadus (VÕS)
  • Rahvusvahelise eraõiguse seadus
  • Äriõigus ehk kaubandusõigus
  • Intellektuaalse omandi õigus
  • Tööõigus
  • Tsiviilõiguse allikad
  • Tsiviilõiguse põhimõtted
  • Hea usu põhimõte
  • Mõistlikkuse põhimõte
  • Tõlgendamine
  • Varalised õigused
  • Isiklikud õigused
  • Tsiviilõigussuhe
  • Tsiviilõigussuhte
  • Tehing
  • Sündmus
  • Õigusvastane tegu
  • Füüsiline isik
  • Juriidiline isik
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Mittetulundusühing
  • Sihtasutus
  • Tsiviilõiguslik teovõime
  • Otsustusvõimetu
  • Elukoht
  • Isiku teadmata kadumine
  • Isiku surnuks tunnistamine
  • Päraldis
  • Esemed
  • Loodusvili
  • Õigusvili
  • Vajalikud kulutused
  • Kasulikud kulutused
  • Toreduslikud kulutused
  • Eseme väärtus
  • Otsene tahteavaldus
  • Kaudne tahteavaldus
  • Vaikimist või tegevusetust
  • Tehingu vormid
  • Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  • Elektrooniline vorm
  • Notariaalne kinnitamine
  • Tühine tehing
  • Pettus
  • Tühistatavad tehingud
  • Esindusõigus
  • Tähtaeg
  • Tähtaja kulgemine
  • Tähtaeg lõpeb
  • Hädakaitse
  • Hädaseisund
  • Aegumine
  • VÕLAÕIGUS
  • Võlaõigus
  • Võlasuhe
  • Lepinguväline võlasuhe
  • Võlaõiguse üldpõhimõtted
  • Hea usu põhimõte
  • Mõistlikkuse põhimõte
  • Lepinguvabaduse põhimõte
  • Dispositiivsuse põhimõte
  • Lepingu siduvuse põhimõte
  • Eelleping
  • Leping
  • Pakkumus (
  • Nõustumus (
  • Vormivabadus
  • Tüüptingimus
  • Kohustuse täitmine
  • Täitmise kohaks
  • Kohustuse rikkumine
  • Süü vormid
  • Õiguskaitsevahendid
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
  • Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine
  • Hinna alandamine
  • Viivis
  • Lepingust taganemine või ülesütlemine
  • Kahju hüvitamine
  • Deliktiõigus
  • Kahju hüvitamise eesmärk
  • Otsene varaline kahju
  • Saamatajäänud tulu
  • Mittevaraline kahju
  • Võlasuhte lõppemise alused on
  • Tasaarvestus
  • Kokkulangemine
  • Poolte kokkulepe
  • Lepingust taganemine
  • Lepingu ülesütlemine
  • TÖÖÕIGUS
  • Tööõigus
  • Tööõiguse allikateks on
  • Tööõiguse rakendusala
  • Töölepingu põhitunnused
  • Tööõiguse seos võlaõigusega
  • Töösuhte piiritlemine
  • Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest
  • Lepingute eristamise vajadus
  • Töösuhte eristamine käsundist
  • Käsunduslepingu tunnused on seega
  • Tööleping
  • Käsundusleping
  • Töövõtuleping
  • Töövõtulepingu tunnused on
  • Töölepingu eeldamise põhimõte
  • Äriühingu juhatuse liige
  • Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest
  • Tööandjaks
  • Töötajaks võib olla füüsiline isik
  • Alaealine ei tohi teha tööd, mis
  • Töölepingu sõlmimine
  • Töölepingu kohustuslikud andmed
  • Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel
  • Tähtajaline tööleping
  • Katseaeg
  • Koolituskulude kokkulepe
  • Saladuse hoidmise kohustus
  • Konkurentsipiirang
  • Tööraamat
  • Töölepingu muutmine
  • Töötasu alandamine
  • Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel
  • Terviseseisundile vastava töö nõue
  • Ettevõtte üleminek
  • Õiguste ja kohustuste üleminek
  • Tööleping lõpeb üldjuhul
  • Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
  • Töölepingu lõppemine lepingu tähtaja möödumisel
  • Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine
  • Töölepingu korralisel ülesütlemisel on töötajapoolsed etteteatamise
  • Töölepingu erakorralise ülesütlemise üldreeglid töötajale on järgmised
  • Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda
  • Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu
  • Ülesütlemise keeld
  • Kui tööandja ütleb töölepingu üles
  • Koondamise tõttu
  • Töötajate esindajad
  • Etteteatamine
  • Töötajate nõuete rahuldamine, kui tööandja on pankrotis
  • Töölepingu lõppemisel töö lõppemise tõttu
  • Töötukassa maksab kindlustushüvitist koondamise korral, kui töötaja on
  • Töölepingu ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel
  • Töötaja käitumisest tulenevad põhjused Ülesütlemise alused
  • Ülesütlemisele peab eelnema
  • Töötaja vastutus

Teemad

  • ius scriptum
  • avalik-õiguslik õigussuhe
  • Konstitutsioonilised seadused
  • Seadusandlik menetlus
  • Eelnõu menetlusetapid
  • Seaduseelnõu lugemised
  • Seaduse väljakuulutamine
  • kuulutab seaduse välja
  • jätab seaduse välja kuulutamata
  • Vacatio legis põhimõte
  • Vabariigi Presidendi seadlus
  • praeter
  • legem
  • contra legem
  • Intra legem
  • määrused
  • intra legem
  • Praeter legem
  • määrused
  • praeter legem
  • contra legem
  • praetar
  • expressis verbis
  • Contra legem
  • määrused
  • Contra legem
  • Riigikogu
  • Juhtimisorganid
  • Fraktsioonid
  • Täidesaatva võimu ülesehitus
  • Valitsusasutused
  • Valitsusasutuste hallatavad asutused
  • Õigusrikkumised
  • Kuritegu
  • Õigusakt
  • Õigusaktide kehtivus
  • Riigi Teatajas
  • Riigi Teatajas
  • Õiguse realiseerimine
  • kohustavate
  • nt mitte ületama piirkiirust
  • Õiguse rakendamise protsess
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse tõlgendamine
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Lüngad õiguses
  • lüngaga
  • analoogia
  • Üldakt ehk õigustloov akt
  • Üksikakt
  • Seadus
  • Lihtseadused
  • dekreet
  • Hädadekreet
  • Ministri määrused
  • Võimude lahusus
  • omavahel
  • koordineeritud
  • erinevad võimukandjad
  • iseseisvalt
  • Avaliku võimu kontroll
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve
  • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused
  • õiglane
  • Kohtute eripädevused
  • Õigusemõistmise põhimõtted
  • kohtute objektiivne sõltumatus
  • kohtunike personaalne sõltumatus
  • Kohtute seadus
  • Maakohtute
  • Üldise kohtualluvusega
  • Valikulise kohtualluvusega
  • Erandliku kohtualluvusega
  • Kohtuniku immuniteet
  • Kohtute juures asuvad üksused
  • Asjaõigust reguleerivad õigusaktid
  • Asi
  • res immobiles)
  • vallasasi
  • res mobiles)
  • Piiratud asjaõigused
  • Servituut
  • Isiklik servituut
  • Pahauskne valdus
  • Valdaja
  • Valduse omandamine
  • Valduse lõppemine
  • Omaabi
  • Otsimisõigus
  • Valduse kohtulik kaitse
  • Omand
  • Omand põhiseaduses
  • Omanik
  • Ühine omand
  • Ühisomand
  • Kaasomand
  • Omandi kaitse
  • Vallasomand
  • Kinnisomand
  • Ostueesõigus
  • Pant
  • Vallaspant
  • Kinnispant
  • Kinnispant ehk hüpoteek
  • Hüpoteegipidaja
  • Omanik
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
  • Asjaõigusseadus (AÕS)
  • Perekonnaseadus (PKS)
  • Pärimisseadus (PärS)
  • Võlaõigusseadus (VÕS)
  • Intellektuaalse omandi õigus
  • Tööõigus
  • Tsiviilõiguse allikad
  • Tsiviilõiguse põhimõtted
  • Hea usu põhimõte
  • kohustatud pool
  • esemeks ehk objektiks
  • asjad või õigused
  • Tehing
  • Sündmus
  • täisühing
  • usaldusühing
  • osaühing
  • aktsiaselts
  • tulundusühistu
  • Otsustusvõimetu
  • Elukoht
  • Isiku surnuks tunnistamine
  • Päraldis
  • Esemed
  • Õigusvili
  • Eseme väärtus
  • Esindusõigus
  • Tähtaeg
  • Tähtaja kulgemine
  • Tähtaeg lõpeb
  • Hädakaitse
  • Aegumine
  • Võlaõigus
  • kohustatud isiku ehk võlgniku)
  • õigustatud isiku ehk võlausaldaja)
  • lepinguväline võlasuhe, nt süüline
  • kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine jms
  • lepinguväline võlasuhe, nt lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku
  • aluseta saadu tagastamine
  • Võlaõiguse üldpõhimõtted
  • Hea usu põhimõte
  • Mõistlikkuse põhimõte
  • Dispositiivsuse põhimõte
  • lepingupooled
  • ofert
  • oferendi
  • Ofert
  • aktsept
  • Vormivabadus
  • Tüüptingimus
  • Süü vormid
  • Viivis
  • Lepingust taganemine või ülesütlemine
  • Deliktiõigus
  • Kahju hüvitamise eesmärk
  • Otsene varaline kahju
  • Mittevaraline kahju
  • tasaarvestuse pooled
  • tasaarvestuse pool
  • Kokkulangemine
  • nt pärib võlausaldaja võlgniku vara)
  • Lepingu ülesütlemine
  • Tööõigus
  • Tööõiguse allikateks on
  • Tööõiguse rakendusala
  • Töölepingu põhitunnused
  • Lepingute eristamise vajadus
  • Töösuhte eristamine käsundist
  • Tööleping
  • Käsundusleping
  • Töövõtulepingu tunnused on
  • abistavad küsimused lepingu olemuse väljaselgitamiseks
  • Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest
  • Töötajaks võib olla füüsiline isik
  • Alaealine ei tohi teha tööd, mis
  • Töölepingu sõlmimine
  • Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel
  • Tähtajaline tööleping
  • Katseaeg
  • Koolituskulude kokkulepe
  • Saladuse hoidmise kohustus
  • Konkurentsipiirang
  • Tööraamat
  • Töötasu alandamine
  • ajavahemikel
  • Terviseseisundile vastava töö nõue
  • Tööleping lõpeb üldjuhul
  • Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
  • Töölepingu lõppemine lepingu tähtaja möödumisel
  • Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine
  • tähtajad järgmised
  • Töölepingu erakorralise ülesütlemise üldreeglid töötajale on järgmised
  • Kui tööandja ütleb töölepingu üles
  • eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu
  • ülesütlemise keeldu rikkudes
  • tööandja juures töötanud
  • Ülesütlemisele peab eelnema

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
Õiguse alused eksami konspekt
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
88
doc
Õiguse alused konspekt
28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
62
pdf
Õigusõpetuse konspekt
31
docx
Õigusõpetuse suur konspekt
52
doc
Õigusteaduse eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !