Õhu koostis
Lämmastik-78%
Hapnik-21%
Argoon-0,39%
Süsihappegaas-0,03%
Vesinik-0,01%
Muu-0,03%
Ülapiir 1000-1200 km
Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel
Atmosfääri kihistumine
Troposfäär -11 km.
Stratosfäär- 55 km. osoon
Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud
Termosfäär- 800 km. virmalised
Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane
maailmaruumi omaga
ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas.
KLIIMA- mingile maa- alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine.
Meteoroloogiline element
Ilma iseloomustav
mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus.
Temperatuuri amplituud - maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe
Isotermid -temperatuuri samajooned.
Keskmine temperatuur 14 kraadi
Suurim mõõdetud 57,8 kraadi
Vähim mõõdetud -89,2 kraadi
KLIIMATEKKETEGURID
Esmased
Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus
Maa karakteristikud - kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus,
mäeahelikud.
Atmosfääri üldtsirkulatsioon
Sekundaarsed
Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes
Taimkate
Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
Kiirgusbilanss
Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
R=Q(1-A)-E
Q-kogukiirgus
albeedo , aluspinna peegeldumisvõime
E-efektiivne kiirgus
ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON
Gradientjõud
Tingitud õhurõhkude erinevusest
K>M
Tuul liigub alati kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade
suunas.
Coriolisi jõud
Maakera pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu liikuvad
kehad kanduvad oma otsesihist kõrvale
Põhjapoolkeral paremale
Lõunapoolkeral vasakule
Globaalne õhuringlus
Kogu maakera hõlmav tuulte süsteem
Passaadid
Läänetuuled
Idatuuled
M-tõusvad õhuvoolud
K-laskuvad õhuvoolud
Mussoonid
Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest
tingitud kohalikud
tuuled (nt. Indias).
Briis
Mere ja ranniku temperatuuride erinevusest tingitud tuuled.
Mäe- orutuul
Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled.
TSÜKLON
Madalrõhuala
Suvel- pilves , sajune jahe ilm
Talvel-soe, mõnusa lumesajuga
ANTITSÜKLON
Kõrgrõhuala
Suvel-selge, päikesepaisteline ilm
Talvel-jahe
Front - kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel.
Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sida Si
Õppematerjali autor
kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsega. Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeral peaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Ülejäänud gaase esineb imevähe. Täiesti puhast ja kuiva õhku looduses ei esine ning lisaks nimetatud gaasidele on ~4% veeauru kuid selle osatähtsus muutub nii ööpäeva ja aastate jooksul.
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese.
Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda) - Lämmastik (78%) - Hapnik (21%) - Argoon (0,93%) - Teised gaasid: - CO2 - 0,003% - Metaan - tekitavad loomad, riisipõld - Väävliühendid 2. Veeaur - hulk ei ole piisav (mõjutab kliimat suuresti) 3. Aerosoolid - Tahmaosakesed - Soolaosakesed - Tolmuosakesed Atmosfääri ehitus 1. Maalähedane kiht 2
Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal (alla 1m). Kaugused lainete vahel väga suured. 2. Lained hakkavad liikuma mööda ookeani kiirusega 1000 km/h 3. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks Atmosfäär Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos maaga Õhu koostis: I. Puhas ja kuiv õhk I.1. Lämmastik 78% I.2. Hapnik 21% I.3. Argoon 0,93% I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike
mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste. Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeralpeaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Atmosfääri vertikaalne kihistumine. - Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km). Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri
ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. II Atmosfäär 1. Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht.- Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Tunnus Kihi nimetus kõrgus (km), temperatuur
degratsioon) tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinimisega ka mitmete taimede koosluse kadumise. Muldi hävitatakse ja kahjustatakse ka kaevanduste rajamisel mullad tihenevad ja õhustatus ja veesisaldus vähenevad. Muldade keemiline degratsioon on suuresti seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete satumisel mulda. Enamasti saastub sellise tööstuse ettevõtte lähiümbrus. Kuid osaliselt kanduvad saaste ained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on põhja ja lääne euroopas suureks probleemiks ulatuslikud väävliehited. Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid. Mis maapeale jõudes rikkuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne. Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine
Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest on sel tasemel või kõrgemal. ● 3km kõrgusel tekib inimesel õhupuudus tavaliselt ● Termosfääris O2 neelab päikesekiirgust, keskkond soojeneb kiiresti. Kuni 120km kõrgusele. Temperatuur väga muutlik, sõltub päikesest. ● Raadiosond mõõdab temperatuuri, rõhku ja niiskust ● 500km kõrgusel eksosfäär, aatmod lenduvad kosmosesse ● homosfäär - termosfääri alumine osa, atmosfääri koostis sarnane ● heterosfäär - termosfääri alumine osa kuni atmosfääri ülemine osa (molekule vähe ja need ei segune omavahel, kergemad nagu heelium üleval) ● ionosfäär - algab 120km, lõpeb 180km kõrguselt, ergutatud aatomid. D kiht 60km kõrguselt takistab AM lainete pääsemist päeval ionosfääri. Sest pikad lained. ● eksosfäär on termosfääri ülaosas II ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.II.pdf
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid