TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuld...
· Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Soojenev õhk tõuseb, jahtub ning tekivad pilved. · Mäetuul Tekib öösel. Õhk jahtub, muutub tihedamaks ja laksub allapoole.
laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub 2X a.Talvel mandrilt ookeanile, suvel ookeanilt mandrile, eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone.Liustikutuul-Tuul, mis tekib siis, kui liustiku kohal olev jahe õhk hakkab ümbritsevate alade poole liikuma.Briisid-Suure veekogu kallastel valitsevad tuuled.Mistraal-Vahemere äärne külm tuul.Tuleb mägedest.Boora-Musta mere äärne kül tuul, mägedest.Mäe-orutuul-Tuul, mis tekib, kuna mägedes soojenead päeval lõunapoolsed nõlvad enam, ki orud ja mäeharjade kohal tekib madalam rõhk.Orgudes oleva õhk hakkab liikuma üles mööda mäenõlvasid.Öösel vastupidi.Föön-Mestikualade soe ja kuiv tuul,puhub mägedelt orgu või madalikule.Kastepunkt-Temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma,et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks.Õ.temp.Inversioon-Olukord, kus mööda
Coriolisi jõud Maakera pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu liikuvad kehad kanduvad oma otsesihist kõrvale Põhjapoolkeral paremale Lõunapoolkeral vasakule Globaalne õhuringlus Kogu maakera hõlmav tuulte süsteem Passaadid Läänetuuled Idatuuled M-tõusvad õhuvoolud K-laskuvad õhuvoolud Mussoonid Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest tingitud kohalikud tuuled (nt. Indias). Briis Mere ja ranniku temperatuuride erinevusest tingitud tuuled. Mäe-orutuul Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline
(suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul o Kirdepassaat o Kagupassaat o Läänetuul o Polaarne idatuul Mägi soojeneb ülevalt alla Orutuul tuul, mis mööda mäenõlva üles puhub (Päike soojendab orgu, kõrgemal olev jahe, tihe õhk ei lase soojal õhku otse üles ning soe õhk hakkab mööda mäenõlva üles keerlema) Soojus vahetus: tuulte liikumine, mis paneb hoovused tööle
Läänetuuled mõjutavad Eesti ilma tuues siia sooja ja niisket õhku. Läänetuuled valitsevad parasvöötmes Briisid Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab suunda ööpäeva vältel. Briiside teke on seletatav maismaa ja merevee erineva soojenemise või jahtumisega. Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine. Päeval liigub õhk mööda nõlvasid üles, öösel voolavad orgude suunas Tsüklonid ja antitsüklonid Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. Tsüklon on õhukeeris mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealalt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.
tekib MAAMUSSOON. Suvel on kõik vastupidi ja tekib MEREMUSSOON Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine eri aasataaegadel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul KOHALIKUD TUULED BRIIS - rannikutuul, mida põhjustab temperatuuri ööpäevane kõikumine Päeval -> merebriis Joonis öösel -> maabriis FÖÖN - kuiv tuul, mis laskub mäeahelikult orgu 15 MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest
atmosfääriks. Kuni 500 meetrini tuleks arvestada hõõrdumist maapinna vastu. Tähis R. Õhk hakkab ALATI liikuma gradientjõust paremale. Tuule suuna järgi saab määrata, et kuspoolt meist asub madalrõhkkond ja kus kõrgrõhkkond. Tuule liigid: · Mussoontuuled tuuled, mis üldiselt toimivad seal, kus on ulatuslikud piirkonnad, kus ookean puutub mandriga kokku. · Briisituuled väiksemad, kus tegemist on suurte järvede või merelahtedega. · Mäe ja orutuul · Föön kui meil on kõrgustik ja tuul puhub selles suunas, siis õhk liigub mäest ülesse, tõustes ta jahtub ja võib tekkida suur rünkpilv ja tekib sadu. Üles minnes õhk jahtub ja alla mäest tulles soojeneb uuesti.
Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem, siis tekib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibki püsiva tuule maalt merele. Suvel on olukord vastupidine Briis - suurtes siseveekogudes ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Sageli nimetatakse neid tuuli ka merebriisiks ja maabriisiks Mäe-orutuul - tekib mägedes seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev rõhk liikuma pikki mäenõlvu ülespoole. Öösel aga, kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud, hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpide, Suur-Kaukasuses ja teistes kõrgmägedes peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik.
annaabi.ee 
