Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Õhutemperatuurid Jõgeva linnas" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM
11. klass



Minni Ansip
  • ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS


    Uurimustöö


    Juhendaja : Maire Tuimets



    Jõgeva 2008
  • Sisukord


    ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS 1
    Sisukord 2
    SISSEJUHATUS 3
    TEOREETILINE TAUST [1] 4
    1. 1 Õhutemperatuur 4
    1. 2 Termomeetrite liigid 5
    1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter 5
    1. 2. 2 Maksimumtermomeeter 5
    1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) 6
    1. 3 Termograaf (2) 6
    2. MATERJAL JA METOOTIKA 7
    3. TULEMUSED 8
    3. 1 2007 Novembrikuu vaatlustulemused (3, 4) 8
    3. 2 2008 Jaanuarikuu vaatlustulemused (5, 6) 8
    3. 3 2007 Jaanuari - ja veebruarikuu vaatlustulemused (7, 8) 8
    4. ARUTELU JA JÄRELDUSED 9
    KOKKUVÕTE 10
    KASUTATUD KIRJANDUS 11
    LISAD 12
    Lisa 1 12
    Miinimumtermomeeter [1] 12
    Lisa 2 13
    Termograaf [1] 13
    Lisa 3 14
    November 2007 vaatlustulemuste tabelid 14
    Lisa 4 20
    November 2007 vaatlustulemuste graafikud 20
    Lisa 5 22
    Jaanuar 2008 vaatlustulemuste tabelid 22
    Lisa 6 28
    Jaanuar 2008 vaatlustulemuste graafikud 28
    Lisa 7 30
    Jaanuar ja veebruar 2007 vaatlustulemuste tabelid 30
    Lisa 8 34
    Jaanuar ja veebruar 2007 vaatlustulemuste graafikud 34
    34
    Lisa 9 35
    Vaatluskohad Jõgeva linnas [4] 35

  • SISSEJUHATUS


    Madalaim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne miinimum Eestis -43,5°C oli registreeritud 17. jaanuaril 1940. aastal Jõgeval. Madalaim aasta keskmine õhutemperatuur Eestis +1,6°C oli 1942. aastal Jõgeval. [2]
    Jõgeva on Eesti meteoroloogias kindlasti tuntud oma külmarekordite poolest. Antud töö eesmärgiks on saada ülevaade õhutemperatuuride erinevusest linna piires ja võrrelda neid tulemusi eelneva aasta mõõtmistulemustega.
    Töö hüpoteesiks on väide, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Hüpotees tugineb eeldusele, et Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel. Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel.
  • TEOREETILINE TAUST [1]


  • 1. 1 Õhutemperatuur


    Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides , kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige levinum on Celsiuse skaala.
    1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100˚) ja vee keemistemperatuur (0˚). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100˚-ga ja jää sulamispunkti 0˚-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani.
    Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. G. D. Fahrenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbetermomeetri aastatel 1714 – 1715 . Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0˚F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri (s.o 96˚F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32˚F ja vee keemistemperatuur 212˚F, seega vahe on 180˚F.
    Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks ( lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273˚C.
    Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730 . aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks.
  • 1. 2 Termomeetrite liigid


  • 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter

  • Tähtajaline termomeeter on kas elavhõbe- või piiritustermomeeter, millega mõõdetakse momenditemperatuuri, st ta näitab keha temperatuuri vaatluse momendil. Tähtajalise termomeetri lugem muutub pidevalt vastavalt keha temperatuuri muutumisele.
  • 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter


    Maksimumtermomeeter on elavhõbetermomeeter, mille abil määratakse kõige kõrgem temperatuur mingi ajavahemiku kohta. Maksimumtermomeeter on ehitatud nii, et selle skaalal säilib alati elavhõbedasamba kõige kõrgem asend Elavhõbedasamba saab alla viia ainult tugeva raputamisega. Maksimumtermomeetri niisuguse omaduse tagab põlve kujuline kõverus termomeetri kapillaari alumises osas. Soojenemisel elavhõbe paisub ja rõhu suurenemise tõttu tungib kõverusest läbi. Niipea kui soojenemine lakkab, katkeb elavhõbedasammas oma raskuse mõjul, kõverusest kõrgemal olev osa jääb endisele tasemele peatuma . Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda.
  • 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)


    Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega . Piirituse sees ujub tihvt (ujuk), mis meenutab kahe peaga nööpnõela. Kui õhutemperatuur tõuseb, liigub vedelik vabalt tihvtist mööda, tihvt ise jääb paigale. Kui temperatuur langeb, tõmbab vedeliku pind tihvti enesega kaasa selle kõrguseni. Miinimumtermomeeter asetatakse alati horisontaalselt.
  • 1. 3 Termograaf (2)


    Õhutemperatuuri pidevaks ülesmärkimiseks kasutatakse termograafi. Termograafi põhiosaks on kõveraks painutatud bimetallplaat, mille külge kinnitub üleskandesüsteemi abil metallosuti. Osuti otsas on sulg . Riista alusele kinnitub trummel . Trumli sees paikneb kas ööpäevase või nädalase käiguga kellamehhanism. Trumli peale kinnitatakse paberlint. Vastavalt temperatuuri langusele või tõusule bimetallplaat kas kõverdub või veel enam või läheb sirgemaks. Bimetallplaadi kõveruse muutused antakse edasi sulele ning sulg kirjutab paberilindile joone vastavalt madalamale või kõrgemale.
  • 2. MATERJAL JA METOOTIKA


    2007 aasta novembris ja 2008 jaanuaris mõõdeti iga päev hommikul kell 7.00 õhutemperatuure Jõgeva linna erinevates piirkondades. Mõõtmised viidi läbi Suur tn 68-a, Puiestee 28 ja Mustvee mnt 21 (vt kaart lisa 9). Samuti oli eelnevalt vaadeldud ja üles märgitud 2007 aasta jaanuari ja veebruari õhutemperatuurid, mille andmed pärinevad Interneti leheküljelt ilm.ee [5]. Mõõtmiseks kasutati Celsiuse skaala termomeetrit, mis asetses ligikaudu 2 meetri kõrgusel maapinnast . Uurimustöö läbiviimiseks oli samuti vajalik tutvumine kirjandusliku taustaga, millest kõige parema ülevaate õhutemperatuurist ja selle mõõtmismeetoditest andis Milvi Jürissaare koostatud õpik era – ja ametilenduritele „Meteoroloogia” [1]. Pärast pikaajaliste vaatlustulemuste kogumist analüüsiti andmeid ja koostati nende põhjal graafikud. Graafikute alusel tehti vastavalt uurimustöö hüpoteesile järeldused.
  • 3. TULEMUSED


  • 3. 1 2007 Novembrikuu vaatlustulemused (3, 4)


    Vaatlustulemustest selgus, et uuritud temperatuuride keskmiste madalaimaks näiduks oli –1,3 °C, seega osutus kõige külmemaks uuritud piirkonnaks Jõgeva linnas Puiestee 28. Kõige kõrgemaks keskmiseks näiduks saadi –0,4 °C, mis mõõdeti Suur tn 68-a.
    Novembrikuu miinimumtulemuseks osutus samuti Puiestee 28 temperatuuriga –11 °C, mis mõõteti 5.novembril. Kõige kõrgemaks tulemuseks osutus 5,0 °C, mis oli nii Suur 68-a kui ka Mustvee mnt 21 võrdne, antud tulemus mõõdeti 1. novembril.
  • 3. 2 2008 Jaanuarikuu vaatlustulemused (5, 6)


    Vaatlustulemustest selgus, et uuritud temperatuuride keskmiste madalaimaks näiduks oli –2,0 °C, seega osutus kõige külmemaks uuritud piirkonnaks Jõgeva linnas Suur 68-a. Kõige kõrgemaks keskmiseks näiduks saadi –1,6 °C, mis mõõteti Mustvee mnt 21. Jaanuarikuu miinimumtulemuseks osutus Puiestee 28 temperatuuriga –17,0 °C, mis mõõteti 5. jaanuaril. Kõige kõrgemaks tulemuseks osutus 3,4 °C, mis saadi Mustvee mnt 21, antud tulemus mõõdeti 30. jaanuaril.
  • 3. 3 2007 Jaanuari - ja veebruarikuu vaatlustulemused (7, 8)


    Vaatlustulemustest selgus, et jaanuari temperatuuride madalaimaks näiduks oli –23,5 °C. Kõige kõrgemaks 8,6 °C. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks oli -2,8 °C. Veebruari kõige madalamaks temperatuuriks oli tulemus –28,5 °C ja kõige kõrgemaks 0,5 °C. Veebruari keskmiseks temperatuuriks oli –13,6 °C.
  • 4. ARUTELU JA JÄRELDUSED


    Töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest, leidis kinnitust. Võrreldes 2008. aasta talve 2007. aasta talvega on selgelt näha erinevust. 2008 jaanuaris ei küündinud külmamiinimum märgatavalt madalale, võib öelda, et tegemist oli suhteliselt sooja talvega. 2007 jaanuaris ületasid külmatemperatuurid lausa –20,0 °C. Eriti oli stabiilset külma talve jätkumist näha 2007 veebruaris, kus praktiliselt miinuskraade kohata ainult võiski. 2007 veebruari keskmine temperatuur oli lausa –13,6 °C, mis võrreldes 2008. aasta veebruariga ületab selgelt külmamiinimumi 2008. aastal.
    Eeldati, et kuna Puiestee 28 asub Jõgeva linna läbival voorel, siis sealne piirkond osutub kõige soojemaks, aga tulemus osutus vastupidiseks. See võib olla tingitud õhumasside liikumisest , mille mõjutajaks on temperatuuride muutumine.
    Talved muutuvad järg-järgult aina soojemaks ja seda mitte ainult Jõgeval vaid ka kogu Eesti kliima on kokku varisemas. Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO2 heitkogusest [3]. Uurija leiab, et üheks suurimaks süüdlaseks on põlevkivitööstuse laialdane rakendamine. Samuti on kodanikud hoolimatud majapidamises energia kasutamisega. Kõige igapäevasemate toimetuste ja harjumuste muutmine muudab ka elukeskkonda ja aeglustab globaalse soojenemise protsesse.
    Uurimustöö tulemusena saab Jõgeva linna elanikele soovitada arvestada probleemidega, mis selgesti juba praegu mõjutavad keskkonda ja põhjustavad kliimamuutusi.
  • KOKKUVÕTE


    Kuna jõgeva linn on tuntud enda külmarekordite poolest, siis seati uurimuse eesmärgiks vaadelda õhutemperatuure sügis – ja talvekuul, võrrelda talvekuud 2007. aasta tulemustega ja leida võimalikele erinevustele põhjus.
    Õhutemperatuuride mõõtmiseks kasutati Celciuse skaala termomeetrit, mis asetses maapinnas ligikaudu 2 meetri kõrgusel.
    Vaatlustel selgus, et eriti talvekuudel on Jõgeva linnas õhutemperatuurid tõusnud. Vaatlused viidi läbi Suur tn 68-a, Puiestee 28 ja Mustvee mnt 21. Kuna Puiestee 28 asetseb linna läbival voorel, siis eeldati, et seal on ka kõige soojem, paraku see nii ei olnud. Just 2007 novembri ja 2008 jaanuari kuumiinimumid mõõdeti Puiestee tn 28. Saadud tulemused ei ületanud aga 2007 jaanuari ja veebruari vaatlustulemusi, mis osutusid siiski külmemaks. Nende selgete erinevuste põhjuseks leidis uurija globaalse soojenemise.
    Jõgeva linna kodanikud peaksid arvestama energeetiliste toodete tarbimisel rohkem ümbritseva keskkonnaga.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


  • Jürissaar, M. Meteoroloogia. Tartu Lennukolledž, 1998. lk 19 – 21
  • Jõgeva külmarekordid. [WWW]
    http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuur
  • Globaalne soojenemine. [WWW]
    www.roheline.ee/content/view/281/7
  • Jõgeva linna kaart [WWW]
    http://www.jogevalv.ee/index.php?lang=est&main_id=2,270,1123
  • 2007 Jaanuari ja veebruari õhutemperatuurid. [WWW]
    www.ilm.ee
  • LISAD


  • Lisa 1


  • Miinimumtermomeeter [1]



  • Lisa 2


  • Termograaf [1]


  • bimetallplaat
  • kronstein
  • osuti koos sulega
  • trummel kellamehhanismiga
  • kangisüsteem
    6- kruvi sule kõrguse reguleerimiseks
  • Lisa 3


  • November 2007 vaatlustulemuste tabelid


    Tabel nr 1.
    nov.07 Puiestee 28
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.nov
    4,0
    2.nov
    4,0
    3.nov
    0,0
    4.nov
    -3,0
    5.nov
    -11,0
    6.nov
    -2,0
    7.nov
    -3,0
    8.nov
    0,0
    9.nov
    1,0
    10.nov
    0,0
    11.nov
    0,0
    12.nov
    0,0
    13.nov
    -3,0
    14.nov
    -5,0
    15.nov
    -4,0
    16.nov
    -1,0
    17.nov
    -4,0
    18.nov
    -3,0
    19.nov
    2,0
    20.nov
    1,0
    21.nov
    0,0
    22.nov
    -1,0
    23.nov
    0,0
    24.nov
    -1,0
    25.nov
    -2,0
    26.nov
    0,0
    27.nov
    0,0
    28.nov
    -2,0
    29.nov
    -3,0
    30.nov
    -3,0
    Keskmine
    -1,3
    Maksimaalne
    4,0
    Minimaalne
    -11,0
    Tabel nr 2.
    nov.07 Suur 68 a
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.nov
    5,0
    2.nov
    4,0
    3.nov
    3,0
    4.nov
    1,0
    5.nov
    -9,0
    6.nov
    -1,0
    7.nov
    -3,0
    8.nov
    0,0
    9.nov
    1,0
    10.nov
    0,0
    11.nov
    1,0
    12.nov
    0,0
    13.nov
    -2,0
    14.nov
    -4,0
    15.nov
    -4,0
    16.nov
    0,0
    17.nov
    3,0
    18.nov
    -3,0
    19.nov
    3,0
    20.nov
    2,0
    21.nov
    1,0
    22.nov
    0,0
    23.nov
    0,0
    24.nov
    -1,0
    25.nov
    -1,0
    26.nov
    0,5
    27.nov
    0,0
    28.nov
    -2,0
    29.nov
    -3,0
    30.nov
    -3,0
    Keskmine
    -0,4
    Maksimaalne
    5,0
    Minimaalne
    -9
    Tabel nr 3.
    nov.07 Mustvee mnt 21
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.nov
    5,0
    2.nov
    3,8
    3.nov
    -0,6
    4.nov
    -3,2
    5.nov
    -10,7
    6.nov
    -1,2
    7.nov
    -2,5
    8.nov
    0,1
    9.nov
    1,3
    10.nov
    0,7
    11.nov
    0,5
    12.nov
    -0,3
    13.nov
    -2,3
    14.nov
    -4,8
    15.nov
    -4,1
    16.nov
    0,1
    17.nov
    -4,1
    18.nov
    -2,2
    19.nov
    3,8
    20.nov
    1,5
    21.nov
    0,5
    22.nov
    -0,5
    23.nov
    0,3
    24.nov
    -0,6
    25.nov
    -0,2
    26.nov
    0,6
    27.nov
    0,4
    28.nov
    -1,7
    29.nov
    -2,4
    30.nov
    -3,1
    Keskmine
    -0,9
    Maksimaalne
    5,0
    Minimaalne
    -10,7
  • Lisa 4


  • November 2007 vaatlustulemuste graafikud


    Graafik nr 1.
    Graafik nr 2.
    Graafik nr 3.
  • Lisa 5


  • Jaanuar 2008 vaatlustulemuste tabelid


    Tabel nr 1
    jaan.08 Puiestee 28
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.jaan
    -1,0
    2.jaan
    -3,0
    3.jaan
    -5,0
    4.jaan
    -4,0
    5.jaan
    -17,0
    6.jaan
    -14,0
    7.jaan
    -8,0
    8.jaan
    -7,0
    9.jaan
    -1,0
    10.jaan
    0,0
    11.jaan
    1,0
    12.jaan
    2,0
    13.jaan
    1,0
    14.jaan
    3,0
    15.jaan
    -1,0
    16.jaan
    1,0
    17.jaan
    1,0
    18.jaan
    0,0
    19.jaan
    1,0
    20.jaan
    2,0
    21.jaan
    2,0
    22.jaan
    0,0
    23.jaan
    -2,0
    24.jaan
    -4,5
    25.jaan
    1,0
    26.jaan
    2,5
    27.jaan
    -2,5
    28.jaan
    -2,5
    29.jaan
    -1,0
    30.jaan
    2,0
    31.jaan
    0,0
    Keskmine
    -1,7
    Maksimaalne
    3,0
    Minimaalne
    -17,0
    Tabel nr 2
    jaan.08 Suur 68a
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.jaan
    -2,0
    2.jaan
    -2,0
    3.jaan
    -7,0
    4.jaan
    -12,5
    5.jaan
    -15,0
    6.jaan
    -12,0
    7.jaan
    -7,5
    8.jaan
    -7,0
    9.jaan
    -4,0
    10.jaan
    1,0
    11.jaan
    0,0
    12.jaan
    0,0
    13.jaan
    1,0
    14.jaan
    2,0
    15.jaan
    -1,0
    16.jaan
    1,0
    17.jaan
    2,0
    18.jaan
    0,0
    19.jaan
    2,0
    20.jaan
    2,0
    21.jaan
    1,0
    22.jaan
    0,0
    23.jaan
    -2,0
    24.jaan
    -3,0
    25.jaan
    2,0
    26.jaan
    1,0
    27.jaan
    -2,0
    28.jaan
    -2,0
    29.jaan
    -1,0
    30.jaan
    3,0
    31.jaan
    0,0
    Keskmine
    -2,0
    Maksimaalne
    3,0
    Minimaalne
    -15,0
    Tabel nr 3.
    jaan.08 Mustvee mnt 21
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.jaan
    -1,4
    2.jaan
    -2,0
    3.jaan
    -6,5
    4.jaan
    -12,3
    5.jaan
    -14,3
    6.jaan
    -11,7
    7.jaan
    -6,8
    8.jaan
    -6,1
    9.jaan
    -3,2
    10.jaan
    0,9
    11.jaan
    1,0
    12.jaan
    2,0
    13.jaan
    1,2
    14.jaan
    2,4
    15.jaan
    -0,1
    16.jaan
    1,0
    17.jaan
    2,0
    18.jaan
    0,5
    19.jaan
    2,8
    20.jaan
    1,9
    21.jaan
    1,3
    22.jaan
    0,0
    23.jaan
    -1,3
    24.jaan
    -3,0
    25.jaan
    2,3
    26.jaan
    2,3
    27.jaan
    -2,1
    28.jaan
    -2,2
    29.jaan
    -0,5
    30.jaan
    3,4
    31.jaan
    0,4
    Keskmine
    -1,6
    Maksimaalne
    3,4
    Minimaalne
    -14,3
  • Lisa 6


  • Jaanuar 2008 vaatlustulemuste graafikud


    Graafik nr 1.
    Graafik nr 2.
    Graafik nr 3.
  • Lisa 7

  • Jaanuar ja veebruar 2007 vaatlustulemuste tabelid


    Tabel nr 1.
    jaan.07 Jõgeva linnas
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.jaan
    1,6
    2.jaan
    4,2
    3.jaan
    2,7
    4.jaan
    -0,9
    5.jaan
    3,3
    6.jaan
    -0,2
    7.jaan
    0,2
    8.jaan
    3,3
    9.jaan
    4,1
    10.jaan
    8,6
    11.jaan
    6,6
    12.jaan
    -1,1
    13.jaan
    -0,5
    14.jaan
    -0,4
    15.jaan
    0,8
    16.jaan
    4,5
    17.jaan
    1,6
    18.jaan
    4,9
    19.jaan
    -0,7
    20.jaan
    -1,7
    21.jaan
    -3,6
    22.jaan
    -6,8
    23.jaan
    -12,1
    24.jaan
    -12,3
    25.jaan
    -23,5
    26.jaan
    -15,2
    27.jaan
    -7,6
    28.jaan
    7,8
    29.jaan
    -18,9
    30.jaan
    -9,9
    31.jaan
    -13,7
    Keskmine
    -2,4
    Maksimaalne
    8,6
    Minimaalne
    -23,5
    Tabel nr 2.
    veeb.07 Jõgeva linnas
    Kuupäev
    Mõõtmistulemus (°C)
    1.veebr
    -12,4
    2.veebr
    -3,3
    3.veebr
    0,5
    4.veebr
    -0,3
    5.veebr
    -1,9
    6.veebr
    -15,5
    7.veebr
    -25,4
    8.veebr
    -25,4
    9.veebr
    -23,7
    10.veebr
    -17,3
    11.veebr
    -18,2
    12.veebr
    -22,5
    13.veebr
    -11,0
    14.veebr
    -8,7
    15.veebr
    -9,0
    16.veebr
    -7,7
    17.veebr
    -9,8
    18.veebr
    -6,0
    19.veebr
    -12,1
    20.veebr
    -12,4
    21.veebr
    -24,2
    22.veebr
    -25,5
    23.veebr
    -28,5
    24.veebr
    -26,8
    25.veebr
    -14,5
    26.veebr
    -13,0
    27.veebr
    -5,9
    28.veebr
    -0,6
    Keskmine
    -13,6
    Maksimaalne
    0,5
    Minimaalne
    -28,5
  • Lisa 8

  • Jaanuar ja veebruar 2007 vaatlustulemuste graafikud


    Graafik nr 1.

    Graafik nr 2.
  • Lisa 9

  • Vaatluskohad Jõgeva linnas [4]


    Õhutemperatuurid Jõgeva linnas
    Minni Ansip
    11. klass
    Jõgeva Ühisgümnaasium
    Juhendaja Maire Tuimets
    Geograafiaõpetaja
    Töö eesmärgiks oli uurida õhutemperatuure ja võrrelda neid omavahel. Püstitati hüpotees, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest.
    Uurimuseks kasutati Celciuse skaalal põhinevat termomeetrit, mis asetses maapinnast ligikaudu kahe meetri kõrgusel. Vaatlused viidi läbi kolmes erinevas piirkonnas Jõgeva linnas, seda siis Puiestee 28, Suur 68-a ja Mustvee mnt 21. Kõikides piirkondades viidi vaatlused läbi uuritavate kuude igal hommikul kell 7.00.
    Vaatlustest selgus, et õhutemperatuurid Jõgeva linnas on tõusnud võrreldes ühe aasta taguste tulemustega. Sellest järeldas uurija, et temperatuuride tõusmine on tingitud globaalsest soojenemisest.
    Uurimustulemusena leidis kinnitust hüpotees, milles uurija väitis, et Jõgeva linnas on õhutemperatuurid võrreldes varasemaga kõrgemad, mis omakorda on tingitud globaalsest soojenemisest. Uurija leiab, et Jõgeva linna kodanikud peaksid suuremat tähelepanu pöörama energeetika tarbimise osas, kulutama vähem ja säästma rohkem
  • Vasakule Paremale
    Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #1 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #2 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #3 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #4 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #5 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #6 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #7 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #8 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #9 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #10 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #11 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #12 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #13 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #14 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #15 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #16 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #17 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #18 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #19 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #20 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #21 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #22 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #23 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #24 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #25 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #26 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #27 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #28 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #29 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #30 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #31 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #32 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #33 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #34 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #35 Õhutemperatuurid Jõgeva linnas #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Minni Ansip Õppematerjali autor
    Uurimustöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    49
    xlsx

    Statistika

    Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 322 311 288 Kuud Lahut

    Statistika
    thumbnail
    70
    doc

    Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

    .................... 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus.................................................................................. 28 2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik.............................................................................29 2.2.1 Pääsküla kaitsepositsiooni asukoht ja rajatised .......................................... 29 2.2.2 Laagri talvituspaiga aluspõhi.......................................................................31 2.2.3 Keskmine õhutemperatuur talvitumisperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009 ..............................................................................................................................32 2.2.4 Välitööd ja andmete töötlemine...................................................................33 2.2.5 Loendamise metoodika................................................................................33 3. 2008/2009 AASTA LOENDUSTULEMUSTE ANALÜÜS...................................36

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    25
    xlsx

    Inseneriinformaatika ül. 9

    port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus 6 ad72.eau.ee Loendus

    Inseneriinformaatika
    thumbnail
    23
    doc

    Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

    Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu

    Kokandus
    thumbnail
    23
    xlsx

    Toiduainete töötlemiskaod ja muu

    TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 se

    Toitumisõpetus
    thumbnail
    14
    odp

    Eesti Vabadussõda

    Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. ­ 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ­ ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud ­ 4000 meest · Vene valged ­ 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulis

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    pptx

    Eesti Vabadussõda

    Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums V

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

    Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun