Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-...
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole l...
presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Esimesele maailmasõjale järgnes majanduskriis, 1924. a oli enamus riike kriisist väljas · aastatel 1924-1929 kiire majanduse areng, eriti uutes tootmisharudes: keemiatööstus, elektrotehnika, sünteetilised materjalid, autod · 24. oktoobril 1929. a Wall Streeti Must neljapäev börsikrahh, aktsiakursid langesid 40%, see oli ületootmiskriis, st toodeti rohkem kui jõuti osta; tootmine langes sajandialguse tasemele · tööstuskriis põimus agraarkriisiga, seega haaras ka põllumajandusharusid · kriis haaras kõiki maailma kapitalistlike maid, seetõttu oli võimatu teiste maade arvel manööverdada, kogu maailmas tootmine seiskus.Majanduskriisi mõju Saksamaale · Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise · tootmine langenud 40%, millele järgnes tööstusettevõtete,
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum...
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
· asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid · põllumajanduskriis turg ahenes -> talude pankrotid · asutuste sulgemine · Rootsi krooni loobumine kullastandardist · hädaabitööd töötute tarvis · elukalliduse tõus Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes · Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said ...
lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani...
Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega) · 1918 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv · 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
” III MAJANDUS 1930. AASTATEL 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud “musta neljapäeva” nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) “Uue kursi”(New Deal) raames.
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine Sotsiaalne kriis ilmnes Tööpuuduses (Samas töötuabirahad USA-s veel puudusid) Kriisi tagajärjed 1. Paberraha kadus ajutiselt käibelt, mis vahetati kulla vastu. 2. Töötuse suurenemine 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%) 3. Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama ärmuslikke
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja
on otsitud juba üsna varasest ajast. 1923 kõrgemate direktiivorganite käsul kõrgendati tööstuskaupade hindu järsult. Kõrgendati sedavõrd, et talurahvas ei suutnud enam tööstuskaupu osta. Tööstuskaupu toodeti edasi, aga jäid seisma ladudesse, tekkisid raskused ettevõtetel, kes ei suutnud palku maksta ja tööstust finantseerida. Tööpuuduse suurenemine ja tööliste maksejõu vähendamine tähendas tööliste võimekuse vähenemist ostmaks põllumaj toodangut. Tekkis tüüpiline ületootmiskriis. Kõrgemad asutused otsustasid uuesti tööstuskaupade hindu alandada varasema määrani, kriis möödus üsna kiiresti ja märkamatult. Kas oli maj alane asjatundmatus või soov NEP-i eemaldada, on kahtlane küsimus. 1925 suurendati oluliselt jõukate talude (kulakutalude) maksukoormust, tõsteti ühel hetkel mitmekordseks võrreldes varasemaga, samal ajal kaotati maksud kehvikutele. Käärid olid eriti suured