ÕPPEASUTUS Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Nimi VIRTUAALMÄLU Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn Aasta Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Sisukord 1Virtuaalmälu.................................................................................................................3 1.1.Eesmärk...............................................................................................................3 2.Virtuaalmälu realiseerimine........................................................................................5 2.1.Lehekülgede laadimine nõudmisel..........................................
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: ...
Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivatele lastele o Väikesed liitklassid o Kaasaegsed õppevahendid Tartu Emajõe Kool o
Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Tallinn Tekstitöötlus (nt MS Word, Open Viimane lõpetatud õppeasutus Office, jm) Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kõrgkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool sagedamini kui kord päevas Kutseõppeasutus kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kutseõppeasutus kord päevas
35 KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla- ...
RENOVEERITUD HOONE VAATLUS Hoone aadressiks on Tallinna mnt. 40A, Pärnu ning funktsiooniks õppeasutus. Hoone ajalugu: · 1958/59 kool alustas; · 1965/66 kool läks juba remonti; · 1974/75 valmis juurdeehitus; · 2008/09 koolimaja vana osa täielik renoveerimine; · 2009/10 juurdeehituse renoveerimine. Hinnang renoveerijatele oleks väga hea, kuna hoone on nii siseselt kui väliselt hästi renoveeritud.
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Vedav Hammasratas m=4 z=20 1 Teras 45 1050-88 Veetav Hammasratas m=4 2 1 z=36 Teras 45 1050-88 3 Võll 1 Teras 45 1050-88 4 Võll 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 5 Liist 8x7x30 1 23360-78 6 Liist 6x6x22 1 23360-78 Teosta Nimi Pereknimi Nimetus: ...
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased
Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn Mošee – islami palvekoda Muezzin – palvele kutsuja Palvepäev mošees on reede
São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli. Neist suurim on Universidade de São Paulo (USP) (University of São Paulo) See on suurim Brasiilia ülikool ja riigi mainekaim õppeasutus ja üks mainekamaid õppeasutusi maailmas. Sao Paulos on 3 lennujaama: Congohase lennujaam, Sao Paulo rahvusvaheline lennujaam ja Viracopose lennujaam Sao Paulo on suuruselt 3. linn maailmas. Õhu keskmine temperatuur on Jaanuaris 21 C ja Juulis 14 C. Ametlik keel on portugali keel, kuid paljud räägivad ka inglise, hispaania ja prantsuse keeles Linn tarbib ligikaudu 1 million pitsat päevas. Tänan kuulamast!
Üks 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunstnikke ning kunstielu organisaatoreid oli Ants Laikmaa. Kunstnikuna annavad tema loomingus tooni pastellmaalid: pastellidega ta lõi nii maastikke kui portreesid. Tema nimega seostatakse impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest (teiste seas nt Herbert Lukk, Johannes Greenberg, Paul Burman, Johannes Võerahansu jpt). Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, Fr. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm.
omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks vajalike teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ja käitumisnormide süsteem. · Mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseteks tegevusteks Kõrgharidus · Kõrgkool on õppeasutus ,kus omandatakse kõrgharidues · Eestis jagunevad kõrgkoolid rakenduskõrgkoolideks ja ülikoolideks Akadeemiline kraad · On bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad · Ülikool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule Koolitund Aafrikas Koolitund Euroopas Suurema kirjaoskamatute arvuga riigid maailmas 2000.a. · India 400 000 000 inimest · Hiina 115 000 000 inimest
Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti väliseesti koole?
tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher. Aastatel 19531994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime, seepärast hüütakse seda vahel ka "Muhhina kooliks".[1][2] 1994. aastal võeti õppeasutuselt Muhhina nimi ning 27. detsembril 2006 anti sellele tagasi Stieglitzi nimi.[3][4] Tänapäeval on akadeemias 1500 üliõpilast ja 220 õppejõudu. Selles on kolm osakonda: monumentaalkunsti, disaini ja dekoratiiv-rakendusliku kunsti osakond.
1. nimeta 2 esimest eesti laulu ja mänguseltsi 1)vanamuine 1865 2)estonia 1865 2. 1 õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid,nimi,kus asutati,esimesed kasvandikud asjaarmastajad heliloojad. Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J
Mõned on halvemad, teised paremad. Mis on see, mida mina hindan õpetajas? Eelkõige peab õpetaja armastama oma tööd ning olema abivalmis. Kui ta teeb midagi, mis talle meeldib ja huvi pakub, siis paistab see ka välja. Õpilastelgi kasvan huvi aine vastu, kui seda antakse huvitavalt. Ta peaks vajaduse korral tegema konsultatsioone õpilastele, kellel on selle ainega raskusi ning neile, kellel on huvi ja tahavad midagi veel lisaks õppida. Kuna kool on peamine õppeasutus ning seal käivad haridust saamas paljud noored inimesed, siis peavad pedagoogid oskama lastega tegeleda. Hindan õpetajaid, kes oskavad õpilastega vabalt ja avameelselt suhelda, kuid on siiski intelligentsed ja enesekindlad. Selliseid õpetajaid asutavad väga eriti nooremad õpilased. Õpetaja, keda mina hindan, on mõistlik. Ta peab aru saama, et õpilastel on veel mitmeid erinevaid ainetunde ning kogu kodu- ja koolitööde hulk on väga suur. Väga hea on tööd
Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena. Mida kujutab endast Koka amet ? Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitude valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Kokad lähtuvad oma töös nõudest. Lähim õppeasutus, kus saab kokaks õppida ? Meile kõige lähemal asub Rakvere kutsekeskkool ( praeguse nimega Rakvere Ametikool ). Seal on õppinud nii minu ema, kui Kristiina nõbu. Seal on head õpivõimalused ning on võimalus teha välispraktikat mis tähendab seda, et Sul on võimalus minna õppima parimate juurde. ( Nt: laevale praktikale, restoranidesse, kohvikutesse jne. ) Kus Eestis üleüldse saab kokaks õppida ? Tartu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Teeninduskool.
Minu unistuste õppeasutus See ülikool ei oleks liiga suur, ega ka liiga väike. See asuks kusagil linna lähedal, kuhu saaks kergelt bussiga. Õpilasi poleks ülemäära palju, ning kõik õpilased oleksid seal tänu enda teadmistele ning suurele tahtejõule. Asukohast ning kooli välimusest oleneb palju, kui kool ikka asub kusagil kesklinna kõrghoone kahekümne neljandal korrusel, siis ei tekitaks see minust mingit õppimistahet. Kool peaks olema hubane, inspireeriv, veidi vana ja kulunud hoone kusagil kesklinna autode mürast eemal. Õppejõud oleksid kogenenud, kuid uuendustele avatud inimesed, kes teeks oma tööd hingega, mitte puhtalt raha teenimis eesmärgil. Nad peaksid olema üsnagi karmid, ausad ja järjekindlad. Ühel kursusel õpiks keskmiselt 20 inimest. Siis saaks õppejõud igaühega ka individuaalselt tegeleda, kui vajadust peaks olema. Kõik õpilased võiksid käia koolis omast tahtest, mitte sellepärast, et emale või isale r...
Eesti sportlased Pekingis GERD KANTER Meeste kettaheide Sünniaeg ja koht: 6. mai 1979, Tallinn Mõõdud: 196 cm, 125 kg Klubi: Tallinna Kalev Treener: Vesteinn Hafsteinsson Õppeasutus või amet: EBS, tudeng Saavutused: MM-kuld (2007), MM-hõbe (2005), EM-hõbe (2006), universiaadikuld (2005), EM-i 12. koht (2002), MM-i 25. koht (2003), OM-i 20. koht (2004) Esinemine Pekingi olümpial Kvalifikatsioon Esimeses voorus viskas Gerd ainult 59.65. Teda see tulemus ammugi ei rahuldanud. Teises voorus tegi ta aga korrektuure(võttis pööretel kiiruse natukene aeglasemaks) ning heitis 64.66, mis oli piisav,et pääseda finaali. Nii ta siis kolma...
Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool
TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele
ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson)
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-ron...
ajaloo lehekülgedele juba 1030. aastal, siis kavatsesid asuda LääneEuroopa Kloostrikirikus jutlustati 13. sajandi lõpust Tallinnaga näib see olevat juhtunud 1154. ülikoolidesse (omal maal selline õppeasutus alates ka eesti keeles. Tallinna dominiiklaste aastal, mil Sitsiilias tegutsenud araabia puudus). Kooliõpetajateks olid vaimulikud. kloostris oli eestlasi, kes võisid tõlketööd
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Õppeasutust ümbritsevad infotehnoloogilised ohud Analüüs Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Välisvõrguga kaasnevad ohud................................................................................................. 4 1.1 Sisevõrgu välisvõrgu vaheline suhtlus............................................................................. 4 1. 2 Sõltuvus välisvõrgust......................................................................................................... 4 2. Andmekäitlus...........................................................................
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju
· rahvus; · kodakondsus; · passi number, isikukood, passi väljaandmisja kehtivusaeg; · perekonnaseis; · elukoht, telefon; · praegune töökoht, amet, aadress, telefon. Hariduskäik (kõrgemast haridusest alustades): · kõrgharidus (õppimise aeg, eriala, ülikool, teaduskond, asukoht); · üldharidus (õppimise aeg, kool, asukoht, kooli vahetamine); · kutseharidus (sama mis kõrgharidusel); · täiendusharidus (kursuse pikkus, eriala, õppeasutus või firma, selle asukoht); · keeleoskus (arusaamine, kõnekeel, kirjakeel); · arvutioskus (keskkond, programmid); Teenistuskäik (ajaliselt hilisemast alustades) · tööle asumine, lahkumine (kuu ja aasta), asutus, ametikoht; · tööülesanded, oskused, kogemused; · edutamine (kunas, millega, millisesse ametisse); · lahkumine (millal, põhjus); · seotus teiste firmadega. Lisateave: · sõjaväeteenistus; · juhiload;
Kool-kas vabatahtlik vangla või eluks vajalik õppeasutus? Kallid kaasõpilased ja õpetaja. Nii mõnigi teist on väsinud koolist.Seega... Priit tuleb hommikul kooli on rõõmsameelne ja jutustab õhtusest õudusfilmist.Hoopis vastupidine poiss on Tiit.Ta jõuab vaevu vaevu kooli ja tundub nagu oleks tal raske kartulikott seljas.(NÄIDE!!) Kas kool on siis tõesti nagu vangla? Minu arvates ei ole kool nagu vangla,sest seda läheb vaja töökoha leidmiseks. Igaüks ju teab,et mida parem haridus seda parem töökoht.
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta.
Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida. Nende seas aga kahjuks ei olnud ühtki eestlast. Kuna rootsi ajal levis luterlus ning Luteri kirik nõudis igalt inimeselt teadmisi usutõdede kohta, loodi 1684. aastal seminar mille läbiviijaks oli Forseelius. Forseeliuse auks püstitati ka kool, mis kannab tänapäeval nime Tartu Forseeliuse kool. Selline hariduse levik oli tol ajal väga harukordne. Lisaks hakkas levima ka eesti keel
talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi ot...
kehtestatud seadusi. Rentnikele jäi vaid piiratud kodukariõigus ja voli lahendada väiksemaid talupoegade tülisid. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Mina arvan, et talupoegade olukord paranes Rootsi ajal tunduvalt. Nad vabastati pärisorjusest ja neile anti rohkem õigusi. Rootsi aja üks kõige silmapaistvam ja siiani nähtav saavutus oli 1632. aastal avatud Tartu ülikool kuningas Gustav II Adolfi korraldusel, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. See on väga kultuurne ja tuntud hoone. Mitte ainult Eestis. Loetud materjali põhjal arvan, et Rootsi aeg oli ''Vana hea Rootsi aeg'' nagu seda ka nimetatakse, kuna see tõi eestlaste ellu pigem häid muutusi kui halbu. Vaatamata sellele poleks mina tahtnud sellel ajal elada. Kõik oli siiski raskem, keerulisem ja rangem. Talurahvas polnud täiesti vaba ja sõltumatu, kuid nende tase oli siiski kõrgem kui ennem Rootsi aega.
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1
5. Autoveo hinnad ja tariifid ning tehnoseisund, mis peab olema vastavuses liiklusseadusega. 6. Autojuht peab läbima vastavad koolitused et töötada riigisisestel või rahvusvahelistel vedudel, samuti peab olema eraldi koolitus selle jaoks et sõita alarmsõidukiga või sõita ohtlike veostega. Koolitusi korraldab Majandus ja Kommunikatsiooniministri poolt tunnustatud õppeasutus. Kellele kehtivad ka omakorda teatud normid. 7. Järelevalve teostamine. Kui autojuhil dokumendid korras pole, on ametnikul õigus vedu katkestada kuni asjaolude väljaselgitamiseni. 8. Trahvisummad kui leitakse rikkumisi. Autoveoseadus on vastu võetud selleks et kaitsta transporditeenust osutavate vedajata, ostjate ja müüjate huve. Enamjaolt on tegemist ettevõtetega, mitte füüsiliste isikutega. On ka
Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud
aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5- klassiliseks progümnaasiumiks (4-klassilise algkooli baasil) ja 3-klassiliseks gümnaasiumiks. 1937
kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk gümnaasiumide ja ülikooli asutamisel oli otsene riigivõimu tugevdamine: sõdadest laastatud maal oli lisaks pastoritele puudus riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, ent Vana-Liivimaa aadlike jaoks traditsioonilisi õpirännakuid Saksamaa ülikoolidesse takistas Kolmekümneaastane sõda. Ehkki humanistlikus vaimus asutatud Tartu ülikool oli põhimõtteliselt avatud kõigist seisustest
otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperimenteerimist. Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse juhtimisele, andes teavet arendusprotsessi kulu ja sellega kaasnevate ootuspäraste või ootamatute tagajärgede kohta ning suurendades organisatsiooni võimet ebakindlusega toime tulla. Enesehindamine võimaldab anda võimalikult süstemaatilise ülevaate kooli
Kõik eraharidus on tasuline. Erasektor pakkub erinevaid koolitusi (nt.:ilukoolid) ja nende vahel tihti töötab koos avaliku sektoriga, näiteks töötukassa abil. Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab valitsust läbi KOV-e osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Eraharidus on nagu kõik erasektori ettevõtlused saab kasumit ja hästi palju sõltub avaliku sektorist oma korralduses. Korraduse poolt eraharidus on keeruline süsteem, kus on palju nõudmisi, et õppeasutus saaks töötada. Praegu maailmas eraharidus on moodne ja tihti inimestel on olemas eelarvamus, et eraõppimisasutustel on kvaliteetsem haridus, kui riigi asutustel. Arvatatakse, et erakoolides uuem raamatuid, vähem õpilasi, mis annab võimalusi töötada rohkem individuaalselt õpilastega. Võib olla see on osaliselt õigesti, sest et eraõppimisasutustes on rohkem palgad, aga õppimine ja tasuline. Aga eksamid ja haridustekavad on samad.
Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga te...
Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafestival Eestis! Tartus "Hellero" Viljandi pärimusmuusika festival Nimeta 2 esimest eesti laulu- ja mänguseltsi (nimed, kus ja millal loodi, millega tegeleti)! "Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid. "Estonia" 1865 Tallinnas. Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863
KORPORATSIOON TEHNOLA Kes on korporatsioon Tehnola? Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes
reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse: arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed (näiteks ee Eesti, lv Läti, fi Soome). Peale selle on veel mõned spetsiaalsed nimed (näiteks edu õppeasutus, com kommertsorganisatsioon, mil sõjaline asutus, gov riigiasutus, org mittekommertsasutus). Domeeni peamisi tähendusi on just see, et vastav ettevõte/firma/inimene on oluliselt lihtsam internetis üles leida, kui tema lehekülg asub aadressil, mis seostub otseselt temaga. Teiseks äratab see ka usaldust, näitab, et tegu on tõelise firma või ettevõtmisega, mitte naljategemisega. IP-aadress (ingl. k. "IP address"; IP tuleb ingliskeelsest "Internet Protocol"-ist) -
Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
Eur XIX saj. Ajalooliste stiilide matkimine. Silmapaistvaim oli Antoni Gaudi 1852-1926 sagrada Familia kirik Barcelonas, Maja Mila' Barceloonas [ornamentaalne juugent Jaques Rosenbaum 1878-1943 hoone Maakri tn 19/21 Tln., elamu Roosikrantsi 15; konstruktiivne juugend Vineeri ja Mööblivabriku klubi Tln. 1904-1905 H.Gesellius, A.Lindgren, E.Saarinen. Estonia teater 1911- 1913 W.Lönn, A.Lindgren. Funktsionalism - 20 -30 aastate arhidektuur. Käepärased, uued materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa 1881-1948 õppis sveitsis Pärnu Rannahotell 1937, Eugen Haberman 1884-1944 Rauaniit tehas tln. Põhja pst., Elmar Lohk 1901-1961 hotell Palace. Vana -Vene arhitektuur - I osa aastani 1700 Peeter I ajani. Sofia katedraal Kiievis; Issanda ilmutuse kirik Pihkvas. II osa alates Peeter I ajast
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
