1.
Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid
muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid
uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu
riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga
võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele , seetõttu ei
saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi
vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi:
1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma
nende täitmist, luues nii tavaõiguse
2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (
riigi õigusloome)
Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva
sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende
kogumis on hakkatud nimetama õiguseks.
Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast
eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus- rahvas
Riigile omased 3 tunnust: territoorium, rahvas, avalik võim.
Riik erilisel viisil organiseerunud rahvas,kes teostab teataval
territooriumil suveräänselt võimu.
Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele
käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe . Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide
saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab
ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad
nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke.
Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika
väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik
on poliitilise võimu organisatsioon .
Nad on omavahel tihetalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
288 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
plastmassika
Õppematerjali autor
soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem- Avalik õigus ja eraõigus. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikad- Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping
majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja sellest tulenevalt õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Laiemas tähenduses nimetatakse sageli poliitikaks igasugust kollektiivset tegevust, mille
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest
V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel) -asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus. 5. Õigusakt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid