Õiguse konspekt (0)

Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik.
Riigi tunnused:

• Avalik võim – ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast)
  
  • nt politsei, luureorganid, vanglad , kaitsevägi
    
• Territoorium – piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole.
  
  • Merepiir – kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi „vees“.
    
  • Õhuterritoorium – ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi.
    
  • Maavarad – kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul – üldine hüve.
    
• Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav ) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt .
  

• Avalik huvi – kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata.
  
• Leid, peitvara, aare – kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
  
• Üldine hüve – ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse.
  
• Territooriumi laiendatud mõiste – riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad).
  
  • Laevad, mis sõidavad lipu all.
    
  • Eesti territoorium – atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid.
    
  • Sõjalaevad avamerel
    
  • Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel
    

• Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase:
  
  • eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära)
    
  • sündides (pole võimalik ära võtta)
    
  • naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi.
    
• Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda . Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta.
  

• Eesti kodanik tähendab – füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus
  
• Riikkondsus – kitsam mõiste – kõige rohkem õigusi – kõik kodanikud
  
  • olla valija ja olla valitud (volikogud, riigikogu).
    
  • Privileegid –
    
  • Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes – vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda
    
  • Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL
    
  • Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta.
    
  • Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel
    
    • Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm
      

• Jurisdiktsiooni all olema – õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust)
  
• Maksukohuslane
  
• Omab teatud õigusi ja kohustusi
  
• Kodakondsuseta isik (halli passiga)– nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida.
  
• Diplomaadid – diplomaatiline immuniteet
  
  • Esindavad oma kodumaad
    
  • Omavad lisaõigusi
    
• Rahvas – kõrgeima võimu kandja -
  
• Riigikogu valimised – 18a. ; kohalike omavalitsuste valimised muutumas – 16a.
  
• Riikluse aluspõhimõtted
  
  • Riigivõimu tulenemine rahvast
    
  • Riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel
    
  • Riikluse järjepidevus
    
  • Suveräänsus - iseotsustamisõigus
    
  • Rahu
    
  • Rahvuse ja kultuuri säilimine ja areng
    
• Riigivõimu tunnused (riik kehtestab reeglid/seadused, riik karistab):
  
  • Ainuõigus kehtestada seadusi
    
  • Ainuõigus koguda makse
    
  • Ainuõigus kasutada vägivalda
    
  • Otsused on kohustuslikud
    
  • Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
    
  • Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia
    
• Võimude lahususe printsiip – isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia)
  
  • Horisontaalne – kõik võimud on eraldi, lahusus
    
    • Seadusandlik võim
      
    • Täidesaatev võim
      
    • Kohtuvõim
      
  • Vertikaalne
    
    • Keskvõim -
      
    • Kohalikvõim – kohalik omavalitsus
      

• Seadusandlik – seaduste vastuvõtmisõigus – esindaja on riigikogu.
  
• Täidesaatev – e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab – esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president .
  
• Kohtuvõim – õiguse mõistmine – esindajad on kohtuasutused
  

• Põhiseaduslikud institutsioonid -
  
  • Riigikogu
    
  • Vabariigi President
    
  • Vabariigi Valitsus
    
  • Riigikontroll
    
  • Õiguskantsler
    
  • Kohus
    
  • Kohalik omavalitsus
    

• PS – ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus – (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus – määrus – otsus – korraldus – käskkiri
  

• Seadlus – Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena.
  
• Määrus – universaalne õigusakt – Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused /kohtumäärus
  
• Otsus – juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste organite otsus, juriidilise terminina kui eiratakse otsust, siis on karistatav.
  
• Korraldus – nt Maavanema korraldus,
  
• Käskkiri – nt Minister annab käskkirja