Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2
riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles)
omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark
Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate
Tajus on esindatud eelkõige keskkonna (metsa, põllu, tänava, kabineti jmt) nn võimalused (affordances )- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. · Võites kiiruses, võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame paraku nüansirikkuses, täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende
parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud (Pease, 1994). 13 6. Kokkuvõte Nagu lugeda võib on kehakeele zestidel palju erinevaid tähendusi, iga väiksemgi liigutus võib midagi tähendada. Selle uurimine on väga põnev ja tasuv töö. Kehakeel võib inimese tundmaõppimisel suureks abiks olla, juba esimesel käepigistusel võib teha omad järeldused teise isku kohta. Varem igapäevases vestluses teiste inimestega ei pannud ma kehakeelele mingit rõhku, aga nüüd jälgin ma vestluskaaslaste kehakeelt, et aru saada, mida inimene püüab selgeks teha või kas teda üldse huvitab antud vestlusteema
· Empaatia-mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kauda · Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil Üldreeglina loeb otsustajaheaks neid jooni,milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus. Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol zestidel,kõnnakul,kõnel,kehaehitusel,aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika,riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised,raskesti juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. MÄLU Mälu on psüühikanähtus,mis siseneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises,sälitamises ja reprodutseerimises.Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate
sündsusetut sõnapruuki. Ka süzeed kajastasid igapäevases elus ettetulevaid koomilisi olukordi. Vabariigi lõpul võtsid teatrietendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialoogi asendas üha enam labastel zestidel põhinev lihtsakoeline nali. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Kõnekunsti areng
Lavastuse maailma ,,ehitavad" näitlejad oma mänguga, kuid samavõrd materjaliseerub see lavalises keskkonnas, kus näitlejad tegutsevad. 28.Millised on lavakujunduse ülesanded? Milline on tinglik, milline realistlik lavakujundus? Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas. Kõigest, mis satub lavale, saab kujuteldavale maailmale viitav märk. Realistlik sõnateater põhineb suures osas igapäevaelust tuttavatel märkidel (sõnadel, zestidel jne) ning kasutab neid ka samas funktsioonis. See teeb teatrikeele üsna üldmõistetavaks. Teisalt kasutatakse ka erilisi teatrimärke, mida väljaspool teatrit ei kohta. Näiteks balleti või ooperi eriline keel, aga laiemalt teatri tinglikkus üldse. See tähendab, et laval võib paljudele asjadele ainult kergelt viidata (nt vihmavarju avamine on viide sadavale vihmale). 29.Millised on teatrikostüümi ja grimmi liigid?
Lavastuse maailma ,,ehitavad" näitlejad oma mänguga, kuid samavõrd materjaliseerub see lavalises keskkonnas, kus näitlejad tegutsevad. 28.Millised on lavakujunduse ülesanded? Milline on tinglik, milline realistlik lavakujundus? Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas. Kõigest, mis satub lavale, saab kujuteldavale maailmale viitav märk. Realistlik sõnateater põhineb suures osas igapäevaelust tuttavatel märkidel (sõnadel, zestidel jne) ning kasutab neid ka samas funktsioonis. See teeb teatrikeele üsna üldmõistetavaks. Teisalt kasutatakse ka erilisi teatrimärke, mida väljaspool teatrit ei kohta. Näiteks balleti või ooperi eriline keel, aga laiemalt teatri tinglikkus üldse. See tähendab, et laval võib paljudele asjadele ainult kergelt viidata (nt vihmavarju avamine on viide sadavale vihmale). 29.Millised on teatrikostüümi ja grimmi liigid?
saavutada, annab lapsele vabaduse valida mis tahes süsteemid, mis kõige paremini teenib nende eesmärke ja vajadusi nende elu eri aegadel. Oluline on märkida, et eriti varases lapseeas võib laste pildilise kujutamise kavatsustel olla vähe pistmist kunsti modernistlikule "lapse kunsti" standardile vastava pildi loomisega. Nende joonistamine on sageli kõigest üks osa semiootilisest protsessist, kus oluline tähendus on ka helidel, zestidel ja sõnadel. Selles kontekstis on õpetaja võime aktsepteerida neid pilte, pigem aktiivsete sündmuste, kui objektidena, mida saab riputada lastehoiu või eelkooli klassi seinale, aitab lastel mõista selle unikaalse mitmekülgse kujutamise süsteemi väärtust ja näha seda, kui alternatiivi teistele kujutavatele tegevustele, kus Lääne kultuuri sügavalt juurdunud mugavuses, peavad pildid seisma üksi ja enda eest. Samamoodi arusaamine sellest, et
.. cm). 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Silmad ja nägu saadavad kõige rohkem mitteverbaalseid sõnumeid, mis on enamasti ka moonutamata, kuna silmi ja nägu on kõige raskem kontrollida. Pealegi on suhtlemises väga tähtis silmside, mis aitab tekitada usaldust suhtlejate vahel. 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Zestid võivad kommunikatsioonile kaasa aitada või hoopis seda takistada. Erinevatel kultuuridel võivad samadel zestidel olla erinevad tähendused, seega tuleks neid ettevaatlikult kasutada. 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Erinevatel puudustul on samuti erinevad tähendused, nad võivad aidata usaldust saavutada, kuid võivad teisele poolele piinlikkust tekitada. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietus aitab kujundada esmamuljet. Kui teisel suhtluspoolel on kujunenud sinust halb esmamulje, siis ei pruugi kommunikatsioon õnnestuda
Klotsist saab juba auto või rong. 2)Sotsiaalne kontekst. Arengu põhiliseks teguriks on see kuidas räägitakse lapsega. Kõne seos sotsiaale kontekstiga : lapse tegevus, enne laps õpib midagi teeb, pärast saab sõnast teada, kui laps ei oska midagi teha ei tule sõna ka eriti kiiresti. Ühise tähelepanu kujundamine . Lapse arusaam tähistamisest, ta juba oskab suunata suhtlemist täiskasvanutega. 3)Kõne areng. Zestid on samasuguste tähendustega lapsele, nagu sõnad, st et zestidel on sümboolne tähendus. *Ühe sõna staadiume holofraas algab kui laps saab aru,et sõnaga võib palju rohkem edasi anda, kui zestidega. Laps saab grammatikast aru, aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine
Ka kirjanduses ja kunstis kreeklaste mõju suur. Esialgu jutustati kreeka teoseid ladina keeles ümber. Ajapikku muutus rooma kirjandus iseseisvaks. Kõige kuulsam poeet Vergilius. Kirjutas Homerose eepose eeskujul eepose ,,Aeneis". Oma eeposes kuulutas ta ette Rooma saabuvat võimsust, seetõttu hakati eepost pidama rahvuseeposeks. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Erinevalt kreeklastest puudus teatris koor. Teatrietendused rahvapärase ilmega, teravmeelse dialoogi asemel labastel zestidel põhinev lihtsakoeline nali. 2. saj valmis Uus Testament, mis koos Vana Testamendiga moodustas kristliku pühakirja Piibli. Teaduses ja filosoofias jäid roomlased kreeklastele alla. Tunti hästi kreeklaste õpetusi, pandi neid kirja ja püüti lihtsamalt seletada. Rooma vabariik oli algselt linnriik. Seda juhtis rikastest ja suursugustest roomlastest koosnev nõukogu ehk senat. Riigiametnikest olid tähtsamad kaks konsulit, kelle peamine ül oli sõjaväe juhtimine. Preetorid tegelesid
Esmamulje on mõjus. · Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: ,, must lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega
Kuid zestiga saab osutada ainult kohalolevatele või kergesti kirjeldatavatele objektidele ning nähtavatele tegevustele. Samuti ei aita zest igas olukorras, sest pimedus või kehade paiknemine üksteise taga teevad selle kasutuks, ja pealegi zest pigem eeldab tähelepanu, mitte ei ärata seda. Kõige selle tõttu tuldi lõpuks mõttele asendada zestid häälitsustega, sest neil pole teatud kindlate ideedega samasugune suhe nagu zestidel ning seepärast sobivad nad kokkuleppeliste märkidena paremini kõigi ideede esitamiseks. See asendus võis aga teoks saada ainult üldisel heakskiidul ja nõudis üpris suurt pingutust inimestelt, kelle kõneorganid olid alles algelised, sest nad polnud nende kasutamist varem harjutanud. Ja iseeneses on seda asendust veelgi raskem mõista, sest tolle üksmeelse otsuse langetamiseks pidi olema mingi motiiv, ja kõne näib olevat olnud hädavajalik selleks, et juurutada kõne kasutamist.
reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud. Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel
annaabi.ee 
