SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13
Henry Purcell Henry Purcell Sündis 10. september 1659 Suri 21. november 1695 Henry Purcell Oli barokiajastu suurim inglise helilooja. Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente. Kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Perekond Henry Purcelli perekond elas Londonis, Westminsteris. Tema isa oli samuti muusik. Purcellil oli kaks venda Edward ja Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni
· Mõõtmed on 108×120 meetrit, 24 meetrit kõrge, põrandapinda on 7,7 hektarit · Palee aed on suurim eraaed Londonis · Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele · Osa palee ruume on avalikkusele avatud(ainult augustis ja septembris) · Lossis korraldatakse igal aastal aiapidusid,audientse, vastuvõtte ja bankette Pildil Buckinghami palee Westminster Abbey · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris · Seda ehitati vaheaegadega 12451745 Seda ehitati vaheaegadega aastatel · Traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks · Üks kõige suuremaid näiteid kirikuarhitektuuris · Brittide jaoks on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad · Westminster Abbey Briti muuseum
Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju
.........................5 2 Westwood Vivenne elulugu Dame Vivienne Westwood (sündinud 8. aprill 1941) on Briti moekunstnik, ta on suuresti vastutav tänapäeva punki ja uuslainemoe toomise eest üldkasutusse. Westwood sündis Vivienne Isabel Swire külas Tintwistle lähedal Glossopis, Derbyshires 8. aprillil 1941. Ta õppis Harrowi kunstikoolis, hiljem osales Westminsteris ülikoolis ühe ametiaja. Vivienne osales ka Middlesexi ülikooli Trent Parkgi kolležis ja hiljem õpetas algkoolis Põhja-Londonis. Vivienne esimene abikaasa oli Derek Westwood. Nende kolmeaastane abielu on toonud kaks last, tütre nimega Rose ja poja nimega Ben. Westwood kohtus seejärel Malcolm McLareniga, kellest sai punk bändi Sex Pistols juhataja. Westwood ja McLaren elas volikogu korters Claphamis ja tal oli poeg nimega Joosep
Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele. Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi. Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel. Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis. Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris
KUNST Ingo Jones- Esimene tähtis arhitekt inglismaal. Christopher Wren inglise kunstnik, kavandas 54 kirikut William Kent- arhitekt Thomas Gainsborough- maalikunstnik KUULSAD KOHAD Baker Street Londonis. Kuulus selle poolest, et kirjandustegelane Sherlock Holmes elas seal. (221B Baker Street) Tänav on nimetatud ehitaja William Bakeri järgi. London Eye Vaateratas Londonis. 135 m kõrge. St. Pauli Katedraal anglikaani katedraal, 111m kõrge, Westminster Abbey Gooti kirik Westminsteris (London). Asub Westminsteri paleest lääne pool. Stonehenge - Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. 3500 aastat eKr algas ehitus Big Ben - Big Ben on tornikell Londonis, Thames jõe ääres. Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288. 22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Torn on uusgooti stiilis ja 96,3 m kõrge. Benjamin Halli või Benjamin Caunti järgi Big Ben.
aastal taastanud esialgse, Napoleoni käsul lõhutud reljeefi eeskujul. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur. Tohutu saali ülaserva ääristavad doodzide portreed; otsaseina haarab enda alla Tintoretto "Paradiis", mida peetakse maailma suurimaks lõuendil teostatud maaliks. Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga. Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on
valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid.
valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid.
Abielu 1904. aastal toimunud esimene kohtumine Clementine Hozieri, Winston Chruchilli hilisema abikaasaga, ei viinud hoopiski otsustava abieluettepanekuni, mõlemad olid tagasihoidlikud, et nad isegi ei pannud üksteist tähele. Teine kohtumine leidis aset 4. aastat hiljem St. Albanis, ema juures, kus Churchill läks emale oma uuest ametist teatama, leidis ta sealt oma tulevase naise. Nende vahel kujunes sõprus, ja nad abiellusid 12. septembril 1908. aastal Westminsteris, kuu aega pärast nende kihluse väljakuulutamist. Tseremoonia toimus ST. Margareti kirikus ning mesinädalad veedeti Itaalias. Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Winstonil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainu valitseda. Neil oli viis last: Diana, Randolph, Sarah, Marigold ja Mary. (Nende elusid varjas alati ebaõnn. 25.
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused Westminster Abbey Ajalugu · Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid, kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu. · Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks.
Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks puuviljamüüja, kes akendel olijaile oma kaupa pakkus, oli niisama tähelepanematu kui K. ja pidi talle oma käruga peaaegu otsa ajama. Samas ajal hakkas üks paremates linnajagudes oma aja ära teeninud grammofon koledal kombel üürgama. (Teine peatükk, lk 237) Wirginia Woolf modernistlik metropol (näide) Proua Dalloway (1925) Tajub ju see, kes on Westminsteris elanud - mitu aastat juba? üle kahekümne, - isegi liikluskäras või öösel ärgates - Clarissa oli kindel - teatud vakatust või pühalikkust; kirjeldamatut seisakust; pinevust (aga vahest oli põhjuseks tema gripist räsitud süda, nagu talle öeldi), enne kui Big Ben lööb. Kuula! Kõmataski. Kõigepealt meloodiline hoiatus; seejärel eksimatult kellaaeg. Tinased sõõrid hajusid õhus. Küll me oleme rumalad, mõtles Clarissa üle Victoria Streeti minnes. Taevas
-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. Vaatamisväärsused: 1.Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on
Admiraliteedi esimene lord. 1921 sai Churchill`i ministrite ring täis, kui ta taasasumaade ministriks sai. Varsti saabus Churchill`il ka teine tagasilöök, millest isegi õnneseen mööda ei saanud. Selleks oli nimelt Liberaalide ja Konservatiivide koalitsooni lagunemine. Siis jäeti Churchill esimest korda valitsuse uksetaha. Winton Sencer- Churchill ja Clementine Hozier Winton Ssencer- Churchill ja Clementine Hozier abiellusid 12. september 1908 aastal Westminsteris. Pärast seda kui nende kihlus kuu aega enne välja kuulutati. Tseremoonia toimus ST, Margareti kirikus. Mesinädalad veedeti Itaalias. Winstoni abikaasa oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainuvalitseda, sest ta abikaasa oli kindla iseloomuda naine. Nendel oli viis last Diana, Randolph,Sarah, Marigold ja Mary. (Nende elusid varjas alati ebaõnn
Lisa Westminsteri 1931.a. statuut Mõnede otsuste, mis tehtud Impeeriumi 1926, 1930 ja 11 detsembri 1931.a. Konverentsidel, elluviimise akt. Silmas pidades, et Tema Kõrguse Valitsuse delegaadid Ühendatud Kuningriikidest, Kanada Dominioonis, Austraalia Liidus, Uus-Meremaa Dominioonis, Lõuna –Aafrika Liidus, Iirimaa Vabas Riigis, ja Falklandi saared Impeeriumi Konverentsidel, mis kokku kutsutud Westminsteris Jeesus Kristuse sünni aastast tuhande üheksasaja kahekümne kuuenda aasta suvel ja tuhande üheksasaja kolmekümnendal aastal suvel, nõustusid deklaratsiooni tegemise ning resolutsiooni vastuvõtmisega, mis on toodud näidatud konverentside aruannetes; Silmas pidades seda, mis sünnis ja kõlbab kehtestada käesoleva akti sissejuhatuses, et kuivõrd Kroon on Briti Rahvaste Ühenduse vaba liidu sümboliks
Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris 1066, mil Normandia vägi ületas La Manche'i ja pidas anglosaksidega lahingu maha Lõuna-Inglismaal Hastingsis. Lahing lõppes normannide
Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne-Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II (valitses 1154-1189) reformid. Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem Thomas Becket (elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II ta oma kantsleriks (peamine nõuandja). 1161 sai tast Cantebury peapiiskop, loobus
annaabi.ee 
