Väike Nõid - O. Preussler Põhitegelased: Väike Nõid Kaaren Abrakas väikese nõia lind Piksenõid Rumpumpel väikese nõia tädi Ülemnõid nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama Ja teised nõiad Lühikokkuvõtte: Elas kord üks väike nõid. Ta oli alles sada kakskümmend seitse aastat vana ja see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka öösel Blocksbergi mäele. Seal olid kõik nõiad juba koos ja tantsisid. Väike nõid läks märkamatult teiste nõidade vahele ja tantsis seal. Äkki märkas...
Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat vana ja elas nõiamajakeses. Umbka...
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst...
HIRMU- JA ÕUDUSJUTU D SISSEJUHATUS Õudusulme ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid pimeduse jõud kurjus VAMPIIRID Kes nad on? Vampiirid on inimesetaolised deemonid, kes hulguvad öösiti ringi. Kus nad elavad ? Vampiirid elavad e...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
