Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist. Öpiku võib-olla kõig...
· Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise?
Megamaailm 12.klass Kontrolltöö nr. 2 1. Asteroid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid ehk kääbusplaneet on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb
aasta pikkus. 4. Täht näiva suurusega 5 asub Maast 4,5*1010km kaugusel. Milline on selle tähe abs.suurus? m-M=5logD-5 m on näiv M on absoluutne 5. Milline taevakeha on Päike? - Päike on täht, mis kiirgab valgust, soojust ja UV, röntgeni, raadio ja korpuskulaarkiirgust 6. Mis on asteroid? - Asteroid ehk väikeplaneet on väike planeedisarnande taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese 7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius - See on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha(tavaliselt tähe) parallak, mille baasil on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast 8. Mis on Kuiperi vöö?
(joonised) * Kuu faasid Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm.
mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Mis on asteroid? Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt
1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige 1976 Bruce'i medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoriidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia välisliige Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati
Laialipillatud asteroidid on olnud lähtekehadeks Maale langenud meteoriitidele. Asteroidil on võimalik määrata umbkaudse suuruse selle tuuma jahtumise kiiruse järgi. Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20
· 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal · 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige · 1976 Bruce'i medal · 1968 Belfasti ülikooli audoktor · 1968 Meteoriidiseltsi medal · 1972 Kepleri kuldmedal · 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal · 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor · Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige · Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija.
Schorr Schmidti meetodi koos mõningate tema joonistega üldsusele teatavaks. Leiduri saatuse tragöödia peitub selles, et Bernhard Schmidt ei elanud nii kaua, et näha oma teleskoobi imetlemisväärset levimist üle kogu maailma pärast 1936. aastat, kui Schorr oli avaldanud korrektsiooniplaadi valmistamise saladuse. Schmidt on seotud ka paljude teiste leiutistega, nt leiutas ta paindliku optilise süsteemi, mis arstideaduses kannab gastroskoobi nime. Schmidti nime kannab väikeplaneet nr. 1743 ning tema elukäigust on inspireeritud Jaan Krossi romaan "Vastutuulelaev" (1987). Kasutatud allikad 1. Bernhard Schmidt- Eestist pärinev XX sajandi silmapaistvaim optik { P. Müürsepp TK 25 1959 76-84 } http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html? bernhardschmeestits.htm 2. Galileist Schmidtini Aprill 04 / Ülo Vaher http://www.tehnikamaailm.ee/est/tech/2005/04/? headerID=311 3
toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-,
1938 Eesti Teaduste Akadeemia liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoridiidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1976 Bruce'i medal 1977 Sheddieldi Ülikooli audoktor Samuti Öpik mitmete teiste teaduste akadeemia välisliige. Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik. Ernst Öpik on/oli maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. 5 Hugo Raudsaar ( 1923 2006 ) Raudsaar oli eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Raudsaar töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist
Tema eestvõtmisel kutsuti ellu ka käesolev väljaanne - Tartu Tähetorni Kalender. Vahepeal on ühtteist muutunud. Kui varem arvutasime kalendrit käsitsi, siis nüüd teeb seda elektronarvuti, aga arvutuseeskirjad on peaaegu endised. Nende esialgset varianti, kirjutatud Öpiku enda käega nüüd juba koltunud paberile, säilitab kalendri toimetus kui elavat ajalugu. Öpiku nimi on jäädvustatud taevalaotusel, kus tiirleb temanimeline rändtäht -- väikeplaneet nr 2099. Peamised teedrajavad tööd: Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922) 1922 esitab Ernst Öpik idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast *****Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937) 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni ... Pärast Harvardist naasmist töötas Öpik välja atmosfääris
Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Planeedid – on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. Asteroidid – ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid – ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Meteoorkehad – Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke
Ta on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19,6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast. Aastaajad vahelduvad Uraanil järsult. 1979 avastati Jupiteri väike rõngas ning 1977 1986 Uraani 11 rõngast ja 1989 Neptuuni 3 rõngast. Neptuun asub 30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest, on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teada 13 kaaslast. · Asteroidid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. · Komeedid udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4)
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest.
- Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? o asteroid väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese o Komeet Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest - Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? o Esindavad maavälist kosmilist ainest o Näitavad maavälist Päikesesüsteemi seidundit ja planeetide tekkimise
Uraanile. Sarnane on ka välimus, Neptuuni kaugus Päikesest on 3 korda suurem kui Saturnil, sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. 16. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Pluuto on teistega võrreldes väikeplaneet. 17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest.
KOMEET- Päikesesüsteemi äärealadelt p aiknev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. ASTEROID- ehk väikeplaneet on väike planeedisarnane tevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese. Milline taevakeha on PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti. Alates Päikesest on nad järgmised: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
● Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? – füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed ● Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? – Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt ● Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? – Marss, Veenus, Merkuur ● Mis vahe on asteroidil ja komeedil? ○ asteroid – väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese ○ komeet – Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest ● Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? ○ Esindavad maavälist kosmilist ainest
Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide nagu H, C, N, O kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He. 9. Asteroidid e. väikeplaneedid, asteroidide vöö Väikeplaneet e asteroid on diameetriga mõni 100 m kuni mõni 100 km (suurim Ceres 913 km) ebakorrapärase kujuga Marsi ja Jupiteri vahel - asteroidide vöös - tiirlevad kehad. Tänapäeval peetakse asteroide planeetidega liitumata planetismaatiliseks ,,prügiks". Praeguseks on registreeritud u. 4000 asteroidi; nende koguarv ~100 000, moodustavad nn. asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel. Enamus tiirleb piki ringikujulist, mõningad ellipsilaadset orbiiti ekliptika tasandi lähedal.
annaabi.ee 
